Põhikultuuride liikide okste määraja (PO10:lisa 1) Pilte taimedest PO10:3, PME:4
See on abivahend põhikultuuride perekondade ja liikide eristamiseks üksteisest.
Tunnused |
Liik/perekond |
Oma tähelepanekuid |
Vastakud, rühmiti ja ülestikku (TA:joonis 2.5) paiknevad pungad. Lehed piklikud terve servaga. |
sinine kuslapuu Lonicera caerulea |
|
Võib esineda ogasid (TA:joonis 2.6) |
|
|
Ogad (leheastlad) sõlmedel |
karusmari Grossularia |
|
Ogad sõlmevahedes. Liitlehed. |
|
|
Vars sooneline. Sõrmjad liitlehed. (PO10:lk.277; PME:lk.229) |
pampel Rubus fruticosus |
|
Vars pole sooneline. Sulgjad liitlehed. (PO10:lk.273; PME:226) |
harilik vaarikas Rubus idaeus |
|
Võib esineda astlaid (TA:joonis 2.6). Mille poolest erineb astel ogast? Mis on okas? |
|
|
♀ emastaimel õiepungad 2 pungasoomusega (PO10:lk.69; PME:lk.98) ♂ isastaimel õiepungad käbitaolised, paljude soomustega |
harilik astelpaju Hippophaë rhamnoides |
|
Oks peenike, helepruuni näsalise koorega (katsudes nagu peen liivapaber). Suured ümmargused abilehed (PO10:lk.46; PME:4.1.4) |
jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica |
|
Oks võnklik, peene ladvaga. Koor tume-rohekas, pehmekarvane. Terve leheserv. Pirnipuu kääbusalus (PO10:3.1.3; PME:4.1.3). |
harilik küdoonia Cydonia oblonga |
|
Oks peenike, lühikeste sõlmevahedega. Koor roheline või roosa. |
mustikas Vaccinium |
|
Igihaljas. Vars peenike. Kus asuvad pungad? |
jõhvikas Oxycoccus |
|
Esineb väänlaid. Pikad sõlmevahed. Milline on oksa tipupoolne ots? |
viinapuu Vitis |
|
Lehed viie sügava hõlmaga. |
euroopa viinapuu V. vinifera |
|
Lehed kortsulised, hõlmadeta, alt hõrekarvased. Sügisel punased. |
amuuri viinapuu V. amurensis |
|
Lehed suured, alt valgeviltjad. Marjad suured, sültja sisuga. |
põhja-viinapuu V. labrusca |
|
Lehed teravatipuliste hõlmadega, paljad. Võrse koor punakas. |
kallas-viinapuu V. riparia |
|
Tunnused |
Liik/perekond |
Oma tähelepanekuid |
Koor kestendav. Pungad tumedad. Marjad punased kuni valged (PO10:6.10). |
punane sõstar Ribes rubrum |
|
Pungad rohelised või roosad. Lõhnav. Marjad mustad või rohelised (PO10:6.9). |
must sõstar Ribes nigrum |
|
Pungad punased, piklikud, terava tipuga. Koorel lõved (heledad täpid). |
must aroonia Aronia melanocarpa |
|
Pungad võivad asuda rühmiti, kõrvuti (TA:joonis 2.5). Millised on õiepungad. |
luuviljalised |
|
Koor hall, paljas. Pungad hoiduvad oksast eemale, mõnikord rühmiti |
kirsipuud Cerasus |
|
Sirge oks. Pungad väiksemad. Koor rohekas, lõvedega. Kirsipuu alus. |
lõhnav kirsipuu C. mahaleb |
|
Jäme oks. Suured pungaalused (PO10:146) ja lehenäärmed (PO10:143). |
maguskirsipuu C. avium |
|
Peenike oks eriti halli koorega. Suhteliselt suured pungad. |
stepp-kirsipuu C. fruticosa |
|
Eelmisega sarnane, kuid jämedam ja rohekama koorega oks. |
hapukirsipuu C. vulgaris |
|
Koor hall, udekarvane. Pungad sageli rühmiti. Võib olla astlaid. |
laukapuu Prunus spinosa |
|
Oks peenike, punaka või roheka palja koorega. Võib olla astlaid. Ploomipuu alus. |
alõtša Prunus cerasifera |
|
Oksalatv peenike, lühikeste sõlmevahedega. Pungatipud hoiduvad oksast eemale. |
aedploomipuu Prunus domestica |
|
Koorel on märgatavad lõved (TA:joonis 3.5). |
õunviljalised |
|
Pungatipud hoiduvad oksast eemale. |
aedpirnipuu Pyrus communis |
|
Pungad liibuvad vastu oksa. |
õunapuud Malus |
|
Puit, lehed, õied ja viljaliha punakad |
verev õunapuu M.sieversii |
|
Oksalatv, pungad ja lehe allkülg (PO10:lk.41) karvased. |
aedõunapuu M. domestica |
|
Oksalatv, pungad ja lehe allkülg paljad. |
metsõunapuu M. sylvestris |
|
21.10.07
Viimati muudetud 15.09.10