Jaan Kivistik
Kahjustajate pilte on veebilehel http://ak.rapina.ee/jaan/puuv/taimek/taimekah.htm
Külalised lõunapoolsetest maadest imestasid senini meie viinapuude terve lehestiku üle. Sealsed kahjustajad ei kohanenud meie jaheda kliimaga nii kiiresti kui viinapuu ise. Siinsed linnud ja loomad ei teadnud veel hiljuti, et aedades kasvavad viinamarjad süüa kõlbavad. Nüüd on ajad muutunud ja üha sagedamini puutume kokku viinapuude kahjustajatega. Osaliselt põhjustavad seda soojemad suved. Esialgul on oht suurem Lõuna-Eestis.
Hahkhallitus ja herilased on alati, kuigi aastati erineval määral, valminud viinamarju kahjustanud. Hahkhallitus põhjustab tihedama tarjaga sortidel marjade mädanemist, seda eriti vihmasel sügisel. Herilaste eest saab üksikuid ilusamaid viinamarjatarju marlikotiga katta. Üldiselt tuleb aga selle sordi marju, mida nad ründama hakkavad, koristusküpseks pidada. Ega herilasedki tooreid ja hapusid marju ei armasta.
Seda haigust põhjustab seen Oidium Tuckeri. Iseloomulik on lehti ja marju kattev jahukas kiht, mis vananedes tumeneb. Varem kohtasime haigust aeg-ajalt kasvuhoonetes, aga eelmise sajandi lõpus muutus see tõsiseks probleemiks avamaal kasvavatel viinapuudel nii Lätis kui ka Räpina aedades. Õnneks on kaasaegsed liikidevahelised sordid haigustele vastupidavamad ja kahjustus lööbib vaid lehtedel, millest on vähem kahju. Marjade haigestumine rikub saagi. Kasvuhoonetes peavad viinamarjakasvatajad sellega kindlasti arvestama. Kehv õhustatus, tihe lehestik, väetamisega liialdamine, ka kohatine põud soodustavad haiguse arengut. Euroopa viinapuu omadustega sordid, millel on paremad marjad, kannatavad jahukaste tõttu sagedamini ja tõsisemalt. Kasvuhoonetes on haiguse tõrjeks kasutatud väävli põletamist sulfuraatorites.
Seda kartuli-lehemädanikuga sarnanevat haigust, mida ka viinapuu-lehemädanikuks kutsutakse, põhjustab seen Plasmopara viticola. Algul on lehe pealmisel poolel heledad laigud ja samas kohas lehe allküljel õrn hallituskord. Hiljem need lehed pruunistuvad ja kuivavad, sajuse ilmaga mädanevad. Haiguse hilise lööbimise korral pole häda suur, sest see võib soodustada koguni kasvu lõppemist ja parandada võrsete talveks valmistumist. 2010. aasta suvel hakkas Jaak Eensalu Annemäe talu viinamäel haigus arenema marjade kasvu alguses ja hävis kogu saak. Taimed pole senini täielikult taastunud. Sellegi haiguse suhtes on tundlikumad maitsvate marjadega euroopa viinapuu sordid. Kahjuks on haigusõrnad ka amuuri viinapuu geene sisaldavad sordid, mille hulka kuuluvad põhjapiirkondade lemmikud 'Rondo' ja 'Zilga'. Räpinas märkasin haigust esmakordselt 2008. aastal sordil 'Pamjat Dombovskoi'. Tänavu on haigestunud paljud õrnemad sordid. Haigus levib ka marjadele, põhjustades nende pruunistumist.
Viinapuu-ebajahukaste on tõsiseks probleemiks Lätis, esinenud Soomeski. Põhja-Eestist pole seni teateid haiguse esinemise kohta. Võib arvata, et istikute toomine Lääne-Euroopast on soodustanud haiguse levikut. Läänemeremaade viinamarjakonverentsil hoiatas Läti sordiaretaja Gunvaldis Vesmins sissetoodud poogitud istikute eest. Koos nendega võib ka seni meil puuduv viinapuutäi kiiremini siia jõuda.
Ebajahukaste klassikaliseks tõrjevahendiks on bordoo vedelik. See valmistatakse aianduskauplustes müügil olevast segust, mille koostisosadeks on vasksulfaat ja lubi. Koduaedades kasvatamiseks oleks õigem valida haiguskindlamad sordid. Esialgsetel tähelepanekutel on haigusele vastupidavamad liikidevahelised sordid 'Hasanski Sladki', 'Skandia' ja 'Albo Varheaja'.
Lindudele meeldivad rohkem väikesed sinised viinamarjad. Lindude kahjustusest annavad märku katkirebitud marjad. Kahjustus algab minu tähelepanekutel enamasti alumistelt okstelt. See on märgiks, et viinapuud tuleb katta linnuvõrkudega.
Kui alumistelt tarjadelt kaovad ka suured ja heledad marjad, siis on näppajaks kas rebane või kährikkoer. Raimu Aas on oma Läänemaal asuvas aias viinapuuread võrktaraga ümbritsenud, mis kährikkoeri siiski täielikult eemal hoida ei suuda. Nüüd kujundab ta viinapuud nii, et marjad kõrgemal kasvaksid, kuhu loomad ei ulatu.
Krõlovi valm rebasest ja hapudest viinamarjadest on tõetruu. Tartu lähedal asuvas Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas hävitasid rebased suure osa 2010. aasta viinamarjasaagist. Minu aias meeldis möödunud sügisel rebasele teistest enam 'Supaga'. Arvestades rebaste poolt levitatavat ohtlikku haigust, peaksime ka koduaiast korjatud aedviljad enne kasutamist hoolikalt pesema.
Meil seni levima hakanud viinapuude kahjustajad on õnneks sellised, mille tõrjel saame hakkama maheviljeluses lubatud võtetega. Oluline on vastupidavamate sortide valik ja kahjustajate arengut pärssiv agrotehnika. Kuni meie viinamarjad sisaldavad vähem kemikaale kui lõunast sisse veetavad, tasub siin ka ärilistel eesmärkidel viinamarjade kasvatamisele mõelda.
24.07.2011
Viimati täiendatud 12.08.2011