Kurgi kasvatamine avamaal

Terve, tugeva ja saagika kurgi kasvatamiseks on vaja sooja, tuulte eest kaitstud ning päikesepaistelist kasvukohta. Kurgipeenra võiks rajada kohale, kus eelmisel aastal ei ole kasvanud kõrvitsalised (kurk, kõrvitsad, arbuus või melon)- siis on meie kurgid tervemad ning suure tõenäosusega ei lange kahjustajate rünnaku alla. Pinnas peaks olema viljakas ja huumusrikas. Kodustes tingimustes võiks enne kurgi külvi või istutust pinnasesse lisada komposti normiga 1 ämber (10 l) 1 m2 kohta. Kurgi juured armastavad sooja mulda – kui mullatemperatuur on alla +14 °C, siis ei saa kurk mullast fosforit kätte ning taim kolletub ja hävineb. Mulda aitab kurgi ümber soojendada musta katte kasutus. Valmis kurgipeenra võib katta erinevate multšidega. Kattematerjal hoiab mullas ka rohkem niiskust ning ei lase umbrohul kasvama hakata. Kasutada võib biolagunevat tumedat kilematerjali, tavalist musta kilemultši, peenravaipa või tekstiilmultši. Multši sisse saab lõigata paraja suurusega augud. Kurgitaimede vaheks peenras jätame 30 cm.

Tugeva ja ilusa kurgitaime saamiseks pistame kasvuhoones kurgiseemne potti umbes pool kuud enne põllule istutust – ehk siis maikuu keskel. Kasvuhoones vajavad kurgitaimed soojust (temperatuur üle 20°C), parasniisket pinnast ja valgusküllast kasvukohta. Kurgitaimel võiks peenrasse istutamise ajal olla 2 idulehte ja üks pärisleht. Suuremate taimede korral võib meie kurkidel peenras tekkida kasvuseisak – nende harjumine uute kasvutingimustega on palju aeglasem. Kellel ei ole piisavalt aega või kohta, kus taimi ette kasvatada, võiks kurgiseemned olenevalt ilmastikutingimustest juuni alguses või juuni keskel otse peenrasse külvata (1 seemnest kasvab 1 taim).

Kurk on külmaõrn – teda võib väljas kasvatada alles siis, kui kevadised öökülmad on lõppenud. Tavaliselt istutatakse või külvatakse meil Eestis kurgid peenrasse juuni alguses või keskel. Juhul, kui olete kurgi juba välja istutanud või seemnest külvatud kurk on juba tärganud ning siis lubatakse veel öökülma, võiks peenra katta kattelooriga. Katteloor aitab hoida kurgi kasvukohas soodsamat temperatuuri ka jahedama suve korral. Kuna tänapäevased sordid (partenokarpsed kurgid) ei vaja viljade kasvuks tolmeldamist, siis võib katteloor kurgipeenart katta kogu aeg – loori eemaldame vaid rohimiseks või viljade korjamiseks.

Kuival ja kuumal suvel on kurk väga tänulik kastmisvee eest. Vihmavett soendada ei ole vaja, kuid kaevuvesi võiks enne kastmist nt. ämbris, kastekannus, tünnis või vannis soojeneda. Kastmisvett tuleks arvestada vähemalt 20 liitrit 1 m2 kohta. Kasta tuleks korraga nii palju, et vesi jõuaks ilusti mulda imbuda – järk-järgult kastes imbubki kogu veenorm mulda. Kui kasta vähem, siis teeme märjaks vaid ülemise õhukese kihi – sellisel juhul võib vesi enne juurteni jõudmist pinnasest ära aurustuda ning taimed saavad vähese vee vaid tänu oma lehtedele.

Niiske ja sooja suve tingimustes rõõmustavad meid kurgid esimese saagiga juba kuu aja pärast peale taimede väljaistutust peenrasse. Seejärel tuleb olla virk ja tähelepanelik – kurgisaaki tuleks korjata ülepäeviti – siis ei kasva kurgi viljad peenras liiga suureks ning sobivad värskelt söömiseks, marineerimiseks ja ka soolamiseks. Kõige maitsvamad on kurgid siis, kui nad on ise kasvatatud ning sööja nopib täpselt talle paraja kurgi oma peenralt ja sööb ta seal samas ära.

 

Tegelikult jagatakse nn. “lühiviljalise” kurgid viljad suuruse järgi erinevatesse rühmadesse:

• 3…5 cm – kornišonid (ehk nn “minikurgid” või “delikatesskurgid” (näevad marineerituna purgis väga ahvatlevad välja ning krõmpsuvad suus suurepäraselt)
• 6…9 cm cm pikkused viljad – värskelt tarbimiseks ja marineerimiseks
• vili 9…12 cm pikk ja Ø 6 cm – värskelt tarbimiseks ning soolamiseks

Lõpetuseks veel üks nipp – kõik mis teed, tee rõõmuga ning siis kasvabki peenras õnnelik ja rõõmus kurk!

 

Tarkused pani kirja õpetaja Tairi Albert