Taimekasvatusprojektis “Kurgisõbrad” katsetasime hariliku kurgi ‘Dolomit’ ja mehhiko pisimeloni (mehhiko pisikurk) kasvatamist siseruumis, aknalaual. Aianduskool saatis kõigile gruppidele töökomplekti, milles oli lisaks vajalikele väetistele ka 3 hariliku kurgi ‘Dolomit’ ja 3 mehhiko pisimeloni seemet. Maksimaalselt oli igal grupil võimalik kasvatada kokku 6 taime juhul, kui kõik seemned idanesid. Projektiperioodi lõppedes pidi iga grupp välja valima ühe kõige tublima hariliku kurgi ‘Dolomit’ ja ühe mehhiko pisimeloni taime. Tublimate taimede kohta laekus meile andmeid 162 rühmalt.

Tabel 1. Taimekasvatusprojekti “Kurgisõbrad” katseandmete kokkuvõte.

Olgu siinkohal öeldud, et kogutud ja töödeldud katseandmed ei pretendeeri ühelegi teadustööle. Küll aga võime ühise katsetuse põhjal teha mõningaid üldisi järeldusi:
1. harilik kurk ‘Dolomit’ kasvab kiiremini kui mehhiko pisimelon,
2. hariliku kurgi ‘Dolomit’ seemned tärkavad paremini kui mehhiko pisimeloni seemned,
3. hariliku kurgi ‘Dolomit’ taimed on vastupidavamad kui mehhiko pisimeloni taimed.

Hariliku kurgi ‘Dolomit’ õisi nägi katseandmete põhjal 124 rühma (77% vastanutest), kokku nähti 1741 õit. Hariliku kurgi ‘Dolomit’ vilju sai maitsta katseandmete edastamise ajaks 93 rühma (57% vatanutest). Kõige rohkem kurgi vilju kogus Taebla Lasteaia Tõrukeste rühm. Nemad olid katseandmete sisestamiseks kogunud kõige tublimalt kurgitaimelt 35 vilja. Kokku maitsti katse jooksul 560 hariliku kurgi ‘Dolomit’ vilja. See arv võib olla suuremgi, sest katsetajaid oli ju rohkem kui andmete edastajaid.

Mehhiko pisimeloni kasvatamine mitmetel rühmadel ebaõnnestus. Paraku oli ka selliseid rühmi, kes pisimeloni taimi ei näinudki või taimed hukkusid katseperioodi esimesel poolel. Küll aga oli ka neid, kes said katse lõpus näha õisi ning tekkinud vilju. Kokku nähti katse käigus 255 mehhiko pisimeloni õit. Kõige rohkem nägi mehhiko pisimeloni õisi C.R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli Linnutaja lasteaia Nipitiride rühm. Nemad on kindlasti väga õnnelikud, sest mehhiko pisikurgi õisi nägi vaid 24 rühma (15% vastanutest). Nipitirid lugesid kokku 40 pisimeloni õit. Ametliku katse lõppedes keegi veel mehhiko pisikurgi vilju ei olnud maitsnud.

Paljud andsid meile ka teada, et nad kindlasti jätkavad katsega ning kasvatavad taimi edasi nii kaua kui vähegi võimalik või kuni kooliaasta lõpuni. Kindlasti tehke seda! Kui taimed on elujõulised, siis võib nad kõik suveks koju viia, rõdule potti paigutada või aiapeenrale istutada.

Mehhiko pisikurgi ja ka hariliku kurgi ‘Dolomit’ kasvatamise ebaõnnestumise peamisteks põhjusteks olid:
1. liigselt sügav seemnete külv,
2. külv liiga suurde anumasse (potti),
3. liiga märg või liiga kuiv muld,
4. jahe ruum (eriti seemnete idanemise ajal),
5. päikesepõletus,
6. tuuletõmbus,
7. kuiv õhk ruumis,
8. liiga varajane ümberistutamine,
9. ümberistutamine liiga suurde potti või liiga väiksesse potti,
10. vigastused ümberistutamisel (õrn vars võis mullas murduda või muljutud saada),
11. kahjustajad (eelkõige kasvuhoonekarilane, kedriklest või lehetäi),
12. tugede paigutamine varre lähedale nii, et selle mulda surumine vigastas juuri,
13. toitainete puudus.

Aitäh kõigile katsetajatele ja kaasalööjatele! Kindlasti õppisime palju uut ning saime teada, et kõik pealtnäha sarnased taimed ei pruugigi kasvada ühte moodi. Mõned taimed võivad kasvada väga kiiresti, teised jälle väga aeglaselt. Kindlad saame olla selles, et ühe taime kasvatamine pakub palju põnevust ning avastamisrõõmu ja enda kasvatatud saak maitseb väga hästi. 🙂