Nii nagu inimestel, selleks et lapsi saada, peab peres olema nii ema kui isa, on ka taimedel järglaste (milleks on nende seemned) saamiseks vajalik enamasti nii emase kui isase osapoole olemasolu. Paljudel taimedel paiknevad need ühel ja samal taimel. On aga taimi, millel on emasõied ühel ja isasõied teisel taimel, näiteks astelpaju. Neid taimi nimetatakse kahekojalisteks (ema ja isa on lahus ja elavad eraldi korterites). Kui aga emas- ja isasõied on ühel taimel siis nimetatakse taimi ühekojalisteks (ema ja isa elavad koos ühes korteris). Kui aga emas- ja isassugupool on koguni koos ühes õies (mõnel taimel on taime peal eraldi emased ja isased õied – neid õisi nimetatakse lahksugulisteks (ühesugulisteks) – tüdrukud ühes ja poisid teises toas) siis nimetatakse õisi liitsugulisteks (mõlemasugulisteks)  (ema ja isa on ühes toas). Meie kuumaasika taimed on ühekojalised ja õied on liitsugulised.

Õis ongi koht, mis on taimel tekkinud selleks, et järglasi saada. Isasteks õieosadeks on tolmukad ja emasteks emakad (Joonis 1). Õitsemine on hetk, kus nii ema kui isa on saanud täiskasvanuks ja võivad lapsi saada ehk siis aeg mil tolmlemine on võimalik.

 

Tolmukapeades valmib õietolm ja emakates valmivad seemnealgmed. Tolmlemine ongi olukord kus õietolmu terakesed tolmukate seest välja pääsevad ja kantakse kas putukate või tuule (tolmeldajad) abil emaka ülemisse otsa – emakasuudmele (Joonis 2).

Kõik taimed ei tolmle ühtmoodi. Eristatakse isetolmlemist ja risttolmlemist. Isetolmlemise puhul on tolmuterad pärit samalt taimelt, risttolmlemise ehk võõrtolmlemise puhul aga teiselt taimelt.

Risttolmlevad taimed kasutavad selleks, et oma õietolm teisele õiele saata erinevaid võimalusi. Paljud õied tolmlevad tuule abil. Seda nimetatakse tuultolmlemiseks. Nendel taimedel on tavaliselt ühesoolised õied. Isasõied toodavad hästi palju õietolmu, et midagi kindlasti emasõiteni jõuaks. Sellised on näiteks kevadel varakult õitsevad lepad, sarapuud, kased (urvad on isasõied). Tuultolmlejatel, puudub vajadus tolmeldajaid ligi meelitada ja seetõttu on nende välimus tagasihoidlik. Emasõied on väiksed ja vähe märgatavad.

Paljud risttolmlevad taimed kasutavad tolmlemiseks putukate abi (putuktolmlemine). Selleks, et putukaid ligi meelitada, on nende taimede õitel tavaliselt silmatorkav värv, üsna suured kroonlehed, tugev lõhn ja lisaks sellele veel võime toota magusat suhkrusiirupit ehk nektarit. Selleks on taime õies nektaariumid, mis enamasti paiknevad õiepõhjas tolmukate ja emakate vahel. Tolmukad paiknevad putuktolmlejate õites selliselt, et tolmuterad jäävad putuka keha külge, kui ta õiepõhjast nektarit otsib. Kogudes nektarit paljudelt ühe ja sama liigi õitelt, viib tolmeldaja õietolmu kõigisse õitesse, mida ta külastab.

 

Kui ilm on sobiv, toimub tolmlemise järel viljastumine (tolmutera sees olnud rakk ja seemnealgme sees olnud rakk ühinevad). Viljastumise tulemusel hakkavad emakas olevad seemnealgmed arenema seemneteks; kroonlehed, tolmukad ja emakakaelad kuivavad ja varisevad (Joonis 2). Kui seemned on valminud, saadab taim nad laia maailma „õnne otsima“.

Erinevad taimed kasutavad oma seemnete laiali saatmiseks huvitavaid meetodeid – võilill lennutab seemned laiali tuule abil, takjas haagib oma seemned loomade ja inimeste külge ja paljudel taimedel on maitsvad viljad. Nende viljade sees paiknevad seemned saavad levida kahte moodi – loomad ja linnud tassivad neid kaugemale koos viljadega või söövad viljad ära ja seemned satuvad uude kasvukohta loomade väljaheidetega. Kuumaasikas kuulub viimaste hulka.

TOLMLEMINE SKEMAATILISELT

 

 

 

 

Kes on tolmeldajad ja miks nad taimi tolmeldavad? Sellest saad lugeda artiklist „Tolmeldajad“.

Mõtted kogus kokku ja pani kirja õpetaja Juta Lopp

Allikad:

• http://entsyklopeedia.ee/kategooria/botaanika_m%C3%B5isted
• http://12kuud.net/web/?id=2168
• http://www.sciencephoto.com/image/630190/530wm/C0229128
• Wild_strawberry_pollen_grains%2C_SEM-SPL.jpg
• https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Half_a_strawberry.jpg
• http://www.backyardnature.net/fl_straw.htm
• http://plantworld2.blogspot.com.ee/2015/06/fragaria-vesca.html
• http://www.first-nature.com/flowers/fragaria-vesca.php
• http://www.backyardnature.net/fl_straw.htm
• http://www.naturephoto-cz.com/pasknaar-picture_et-8972.html
• http://foto.priimus.ee/loodus/lind/vares/hallvares/index.html
• http://www.tammikfoto.eu/wp-content/uploads/2014/10/varblane1.jpg
• http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=24300985&size=o
• http://pilt.delfi.ee/show_original/7725007/