Maasikas kuulub roosõieliste Rosaceae sugukonda, kibuvitsaliste Rosoideae alamsugukonda ja maasika Fragaria perekonda. Maasikas on väga vormirikas perekond, tuntakse üle 50 liigi. Eestis on looduslikult levinud 3 liiki.

Metsmaasikas Fragaria vesca

Levinud kogu Euroopas, Siberis, Kesk- Aasias, Himaalajas, Põhja-Aafrikas, Uus- Meremaal ja mujal. Eestis kasvab looduslikult raiesmikes, sega- ja lehtmetsades, puisniitudel, rohtunud nõlvadel ja teepervedel.

Metsmaasikat hakati Euroopas kultuurtaimena kasvatama 14.sajandil. Pikka aega on tehtud jõupingutusi metsmaasika kasutamisel suureviljaliste sortide aretamiseks. Eelmise sajandi lõpul see ka õnnestus. Rootsis on aretatud metsmaasika ja aedmaasika ristamise tulemusena Fragaria x vescana hübriidsordid  `Annelie`(1977), `Sara`(1988) ja `Rebekka`(1998) ning Saksamaal `Spadeka`(1977) ja `Florika`(1989). `Annelie` ja `Sara` on olnud Polli aiandusuuringute keskuse katsetuses. Viljad on keskmise suurusega, võrdlemisi pehme viljalihaga, koos tupplehtedega halvasti korjatavad, kuid väga meeldiva aroomi ja omapärase, metsmaasikat meenutava maitsega. Puhmik on sarnane aedmaasikaga.

Kuumaasikas Fragaria vesca var. semperflorens

Kuumaasikas on looduslikult levinud Euroopa kaguosas, kultuurtaimena kasvatatakse kuumaasikat peaaegu kõikjal Euroopas alates 18. sajandist. Eesti taluaedades kasvatati kuumaasikat alates 19. sajandi keskpaigast.

Kuumaasikas on metsmaasika tähtsaim teisend. Kuumaasika viljad on suhteliselt väikesed, enamasti piklik-koonusjad, punased või punakaskollased ja heamaitselised. Saagiaeg kestab juuni lõpust hilissügiseni.

Võsunditeta kuumaasikasortidest on levinumad `Rügen`, `Aleksandria` ja `Alpine Delicious`. Soomes on saadud metsmaasika ja kuumaasika ristamisel maasikasort `Minja`. Kuna enamik kuumaasika sorte ei moodusta võsundeid, paljundatakse neid seemnetega.

Muulukas Fragaria viridis

Levinud peaaegu kogu Euroopas, Kesk-Aasias ja Siberis. Eestis levinud rohkem Põhja- ja Lääne- Eestis. Eelistab kasvukohana liivakaid aasu ja künkaid, lodusid, jõekaldaid ja teeservi. Muulukas on lubjalembene taim. Esmakordselt kasvatati muulukat aedades 16.sajandil Inglismaal. Sorte pole saadud, küll on aga muulukas mõne sordi aretuskomponente.

Muuluka puhmik on 5…20 cm kõrgune, võsundid lühikesed ja peened või puuduvad. Viljad on metsmaasika viljadest suuremad, äraspidi munajad või ümarad, kollakas- või rohekasvalged, punaste tippudega, viljapõhjalt raskesti eralduvad, väga maitsvad.

Kõrge maasikas Fragaria moschata

Levinud Euroopa parasvöötmes, hajusalt Vahemere maades. Metsistumise tagajärjel Inglismaal, Taanis, Lõuna- Skandinaavias, Baltikumis ja venemaal Leningradi oblastis. Eestis kasvab hõredates metsades, parkides, põõsastikes, metsaservadel, eelistades poolvarjulist kasvukohta. Kultuurtaim alates 16.sajandist. Sortidest on tuntumad `Di Milano` ja `Royal Hautbois`.

Puhmik on 15…40 cm kõrgune. Võsundid on peened, sageli puuduvad. Lehed sarnanevad metsmaasika lehtedega, veidi suuremad ja vähem karvased. Õied asuvad lehtedest kõrgemal. Viljad väikesed, valkjad, päikesepoolselt küljelt punakad, munajad või ümarad, aromaatsed. Selle liigi taimed on ühesugulised, see tähendab, et emasõied ja isasõied asuvad eri taimedel.

Virginia maasikas Fragaria virginiana

Looduslikult levinud Põhja- Ameerikas, eriti Virginia osariigis. Euroopasse toodi 1624.aastal. Kultuurtaim alates 17.sajandist ja oli 19.sajandi keskpaigani peamine aedades viljeldav maasikaliik.

Puhmik on 20…30 cm kõrge, moodustab pikki võsundeid. Viljad suured, tumepunased, ümarad, sügavates lohkudes asetsevate seemnetega, aromaatsed ja maitsvad.

Tšiili maasikas Fragaria chiloensis

Looduslikult levinud Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul Alaskast Patagooniani. Kasvab metsades, raiesmikel ja mäenõlvadel. Euroopasse toodi 1714.aastal. Kasvatati aedades nii Euroopas kui Ameerikas 19.sajandi keskpaigani. Ka praegu kasvatatakse tšiili maasikat Tšiilis vähesel määral aedades.

Puhmik on 15…25 cm kõrge, pikkade võsunditega. Viljad suured kuni keskmise suurusega, ovaalkoonusjad ja ümarad, kahvatupunased, madalates lohkudes asetsevate seemnetega, aromaatsed ja maitsvad.

Aedmaasikas Fragaria x ananassa

Tekkinud tšiili maasika (F. chiloensis) ja virgiinia maasika (F. virginiana) ristamisest. Levinud subarktilistest aladest kuni troopikani. Aedmaasikas esineb ainult kultuurtaimena. Kasvatatakse põhiliselt kahte tüüpi maasikasorte: lühipäevasordid ja neutraalsed sordid. Esimeste puhul arenevad õiealgmed lühipäeva tingimustes, teise puhul ei sõltu õiealgmete arenemine päeva pikkusest. Pikapäevasordid (remontantsordid) on samuti olemas, neid kasvatatakse kaubanduslikul otstarbel Californias. Aretustöö tulemusena on saadud hulgaliselt maasikasorte, praeguseks on maailmas üle 2000 maasikasordi.

 

Mõtted maasika süstemaatika ja liikide kohta pani kirja õpetaja Sirje Tooding

Allikas: Libek, A.-V., Eskla, V. (2012). Maalehe maasikaraamat. OÜ Hea Lugu