MetsmaasikasFragaria vesca

Metsmaasikas

Metsmaasikat tunneme kõik. Teda hakati Euroopas kultuurtaimena kasvatama 14. sajandil. Looduslikult on ta levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-Aasias, Himaalajas, Põhja-Ameerikas, Uus-Meremaal ja mitmel pool mujal. Eestis võib teda laialdaselt kasvamas leida, tihti kohtame teda sega- ja rohtmetsades, raiesmikel, puisniitudel, rohtunud nõlvadel, kraavi- ja teepervedel. Metsmaasika kasvuvormiks on puhmas, ta võib kasvada 6 kuni 20 cm pikkuseks. Juurmised lehed on kolmetised, pikkade rootsudega, kaetud siidjate karvadega.  Õisik väikeseõieline ebasarikjas. Õied väikesed, kahesugulised, st et ühes õies on nii emaõie tunnused (emakas) ja isasõie tunnused (tolmukad). Viljad väikesed, munajad kuni ümarad, punased, harvem kollakasvalged, aromaatsed ja maitsvad. Viljad sisaldavad 9-10% suhkruid, 1,5-2% sidrun- ja õunhapet, 50mg% C-vitamiini ja 6mg% rauda, peale selle kaltsiumi, mangaani, vaske, tsinki ning teisi makro- ja mikrolemente, mida organism vajab.

Õitseb mai lõpul, juuni algul, saagiaeg algab juuni II poolel.

Metsamaasika teisenditest on tähtsaim kuumaasikasFragaria vesca var. semperflorens. Puhmas kasvab kuni 30 cm kõrgeks. Õisi on õisikus rohkem ja viljad on suuremad kui metsmaasikal. Viljad on piklikkoonusjad, mõnikord ümarad, punased või punakaskollased, maitsvad. Saagiaeg on väga pikk, kestab juuni lõpust hilissügiseni. Looduslikult on levinud Euroopa kaguosas, kultuuris kasvatakse aga peaaegu kogu Euroopas. Eesti- ja Liivimaa taluaedades kasvatati kuumaasikat juba 19. sajandi keskel.

Kuumaasikat saab paljundada seemnetega või jagamise teel, korralikke tütartaimi ta ei moodusta.

Kuumaasikas ´Yellow Cream´

Yellow Cream

Viljad kahvatukollased, magusad, lõhnavad, suuremad kui metsikutel metsmaasikatel. Seda värvi maasikad ei lange lindude saagiks, kuna linnud ei pea marju valminuteks! Avamaal kasvatades saame saaki juunist külmadeni. Soovib kasvamiseks päikselist kasvukohta, võib istutada ka veidi varju. Valgeviljalised sordid on magusamad ja sisaldavad vähem happeid kui punaseviljalised.

Kuumaasikas ´Regina´

Regina

Eriti saagikas kuumaasikas. Ilusa kujuga punased aromaatsed viljad on  kaks korda suuremad kui teistel sortidel. Esimene saak juba väljaistutamisaastal. Ühel kohal kasvab 2 – 3 a. Avamaal viljub juunist septembrini. Eelistab kasvamiseks päikselist kohta. Euroopas väga laialdaselt kasvatatav sort.

 

Tarkusi jagas õpetaja Liisi Kont