Söögihernes – Pisum sativum subsp. sativum var. sativum

Söögihernest kutsutakse tihti ka aedherneks või herneks.

Hernes pärineb Väike-Aasiast. Söögihernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja herne perekonda.
Hernele meeldivad viljakad, liivarikkad savimullad (nii kerged kui keskmised liivsavimullad). Herneid ei saa kasvatada happelisel (nt. mustikale) sobival mullal, sest hernele meeldib nõrgalt happeline või neutraalne kasvupinnas (mulla pH 6…7).

Kasvada meeldib hernele valgusrikkas kohas – varjus venivad taimed välja ning saaki – maitsvaid hernekaunu ja seemneid, saab sealt vähe.

Seemnete külvamisega võiks kevadel kiirustada. Hästi sobib aprilli lõpp või mai algus. Noored hernetaimed taluvad väikseid miinuskraade – tugevatele taimedele ei tee öine -6 ºC midagi. Varakult külvatud hernetaimede saaki kahjustavad ka hernemähkuri röövikud (nn. herneussid) vähem.

Külvamiseks võiks valida ühesuurused seemned (ja mida suuremad nad on, seda parem). Suurtes seemnetes on rohkem jõudu ning nende kasv ja areng on kiiremad.

Enne külvi võiks tärkamise kiirendamiseks seemneid 3…5 tundi leiges vees leotada. Pärast külvi võiksid esimesed lehed ilmuda mulla pinnale (ehk taimed tärkaksid) olenevalt ilmastikust 1-2 nädala pärast.

Kasvu aeg on hernesortidel väga erinev! Varavalmivatel sortidel kulub lehtede ilmumisest kuni maitsvate seemneteni 45….60 päeva ning hilistel kuni 80 päeva. Miks see hea on? Sest kui külvata aeda või põllule erineva valmimisajaga sorte, siis saame kauem maitsvaid herneteri suhu pista. Kes soovib veelgi kauem hernestega maiustada, võib seemneid külvata ka juuni lõpus ja juulikuu alguses. Siis saab maitsvaid herneid suhu pista ka veel kooliaasta alguses (septembrikuus).

Enne külvi tuleks maa läbi kaevata või kobestada. Kui muld ei ole viljakas, võib mulda ka komposti segada. Piisab sellest, kui laotame enne kobestust mulla pinnale 1m2 kohta 1 ämbritäie (10-12 liitrit) komposti. Peale komposti segamist mulda rajame hernepeenra ning külvame seemned vakku. Seemned võiks aias külvata 4…6 cm sügavusele – seal on neil rohkem niiskust ning linnud ei leia seemneid kergesti mullast üles. Seemnete vaheks võiksime jätta 4-5 cm ja kahe hernerea vaheks vähemalt 20cm.

Kõige paremini kasvab hernes temperatuuril +16…+20ºC – Eestimaa tavaline suvi sobib talle hästi. Ilusate, mahlaste, maitsvate ja tugevate hernekaunade saamiseks tuleks taimi kuival (põuasel) ajal kindlasti kasta. Kui juba kasta, siis kasta taimi korralikult, s.t. 20 liitrit korraga 1m2 kohta. Loomulikult tuleb jälgida, et vesi korralikult mulda imbuks. Pärast kastmist võiks mulla pinna taimede vahelt ära kobestada, siis ei aurustu sealt vett. Samuti aitab kobestamine tülikatest umbrohtudest vabaneda.

Kellele rohida ei meeldi, võiks hernemaa vähemalt üks kord nädalas ära kobestada. Kindlasti tuleks ka kõrgekasvulisi sorte toestada, siis on ka saak suurem, taimed terved ja ei lamandu.

Foto 1. Koristamis- ja tarbimisküpsed kaunad. Foto: T. Albert

Tarkused pani kirja õpetaja Tairi Albert