Koolituse lõpuseminariks

Kokkuvõtte aadress: aianduskool.ee/digikoolitus/

Räpina Aianduskooli digiõppe arendusprojekti tutvustamist koolituse “Õppeprotsessi juhtimine digiajastul” lõpuseminaril peab meie kooli seltskond alustama tõdemusega, et Kalle (kooli direktor) Tallinnasse ei sõitnud – pakane on nii tõsine, et ta ei saanudki hommikul kodunt välja. Asja juures on hea see, et külm pole bittide liikumist aeglustanud ning neti abil on Kallel võimalik ka lõpuseminaril oma panus anda.

DSCF9951Kuidas -29°C välja näeb

1. Milline oli arendusprojekti eesmärk ja kas jõudsite selleni?

eesmärk

Muuta õpetus sessioonõppes tõhusamaks e-õppe abil

8. jaanuari eesmärgi lahtikirjutus (visioon)

Koolis hakatakse ette valmistama aianduse erialal vähemalt ühes moodulis e-õppega toetatud flipped classroom metoodika rakendamist

Selleks ajaks, 8. jaanuariks

  • meil on selge meie olukord (kas on olemas õppematerjalid ja -vahendid; millest on puudu õpetajatel ja õpilastel)
  • meil on tegevuskava (mis tegevused, kes teevad, kellega, mis ajaks, kuidas kool toetab)
  • me oleme läbi rääkinud õpetajatega, õppe korraldajatega ja õpilastega

Koolituse raames teostatav osa kogu projektist on ainult ettevalmistus (ülaltoodud kolm punkti) – see on saavutatud. Nii ahtake osa sai valitud koolituse raames teostatavaks lähtudes koolitusega seatud lõpptähtajast (8. jaanuar).

2. Millised tegevused viisid eesmärgini?
3. Kes olid arendusprojekti protsessi kaasatud?

TEGEVUS

TÄITJA OLEK
1.      Kommunikatsioon. Levitame digikoolituse blogi aadressi, et kõigil oleks võimalus lugeda, millega siin kaks päeva tegeleme Liina (õppe­direktor), Karin (sessioon­õppe juht) Tehtud
2.      Konsulteerida haridustehnoloogiga kogu ettevõtmise osas ja täpsustada tegevuskava Liina, Karin Tehtud
3.      Kommunikatsioon. Asjast teada andmine aianduse eriala metoodilises komisjonis. Kindlasti 2015. a sees, esimene võimalus 23. novembril. Karin ja Liina lepivad Urmasega kokku:
a. Teeme seda koos (Karin, Liina, Kalle)
b. Mooduli välja valimine (valivad õpetajad ise ja lepivad kohapeal kokku; eelnevalt vaadata koos Urmasega, millised moodulid võiksid sobida)
c. Leppida kokku ajakava – millal hakatakse seda rakendama (kõige hiljem 2016. a sügisel)
Liina, Karin, Kalle (direktor), Urmas (aianduse juht­õpetaja) Tehtud
4.      Välja valitud moodulis õpetavatele õpetajatele tagada haridustehnoloogi tugi – flipped classroom ja e-õppe rakendamisest just selles moodulis (detsember-jaanuar) Liina, Karin, Katrin (haridustehnoloog) Tehtud
5.      Kas kõigil on kasutada vajalikud vahendid? Ülevaatus koos õpetajatega Liina, Katrin Tehtud
6.      Õpetajad kavandavad õppe kogu moodulis uuesti lähtudes valitud metoodikast (jaanuar-veebruar). Märtsis on olemas valmisolek e-kursuste koostamiseks/ kohandamiseks Urmas ja õpetajad Teoksil
7.      Välja selgitada õpilaste valmisolek digipädevuste osas (õpetajate poolt ettevalmistatu võrdluses) Katrin Ootel
8.      Kooli tugi õpilastele Liina, Karin Ootel
9.      Õpetaja digipäev – sisekoolitus 5.01.2016. Sisekoolituse eesmärk: õpetaja teadmiste ja oskuste tõus e‑õppega toetatud õppe kavandamiseks Liina, Karin, Katrin Tehtud

4. Milliste probleemidega silmitsi seisite ja kuidas neid lahendasite?

Seni on kõik läinud libedalt – kohtumine õpetajatega aianduse eriala metoodilises komisjonis, testmoodulite valik, õpetajate hoiakud. Probleemid tulevad – õpetajate ja õpilaste IKT‑kompetentsid ei ole ilmselt ühtmoodi head.

5. Kas ja kuidas arendas projekt asutust tervikuna?

326a0a04c5e95c391f5647a7ce307df2

Üksik kärbes (projekt, iseäranis ainult 8. jaanuariks saavutatud osa), ei tee elevandile (koolile) häda midagi, elevant ei pane kärbest tähelegi. Aga kui kärbseid saab palju ning nad tegutsevad koordineeritult, võivad nad elevandi jooksma ja hüppama panna küll.

 

Õpetaja digipäev

Aianduskooli õpetajate sisekoolitus toimus teisipäeval, 5. jaanuaril 2016.

Sisekoolituse eesmärk:
õpetaja teadmiste ja oskuste tõus e-õppega toetatud õppe kavandamiseks aianduskoolis ning enesearenguks lähtuvalt ISTE digipädevuste standardist.

Õpiväljundid:
Digipäeva läbija
*  omab ülevaadet õpetajate ISTE digipädevuste standardist;
*  hindab enda haridustehnoloogilisi pädevusi ning teadvustab enese sellekohast koolitusvajadust;
* kavandab e-õpet lähtudes õppekava ja mooduli õpiväljunditest.

Päevakava:
8.30 – 10.00   Kolleegilt kolleegile: e-õppega toetatud õppetöö läbiviimine (e- kursused, õppefilmid, testid jm).
10.00 – 10.15   Kohvipaus
10.15 -11.45   Nõuded õpetaja haridustehnoloogilistele pädevustele.
11.45-12.30     Lõuna
12.30 – 13.45  Rühmatöö: e-õppe toega mooduli (teema)õppe kavandamine.
13.45 -14.00   Kohvipaus
14.00 – 16.00   Rühmatöö esitlus

Digipäeval valminud rühmatööd asuvad: bit.ly/e-ope

Järgmine Õpetaja digipäev toimub mais 2016.

Digipäeva ettevalmistamine

Perioodil 5. -17. detsember Liina, Karin ja Katrin (haridustehnoloog) valmistavad ette 5. jaanuaril 2016 toimuvat sisekoolitust Õpetaja digipäev.

Liina ja Karini ettepanek digipäeva sisu osas:

1) kogemuste vahetus (kolleegilt kolleegile/õpetajalt õpetajale) – igast valdkonnast (üldõpingud, FL, ME, AE, TE, KK) 1-2 konkreetset näidet, kuidas täna on õppetöö läbiviimine e-õppega toetatud(e-kursused, õppefilmid jm);
2) haridustehnoloog Katrin e-õppest üldiselt;
3) õpetajatel endil rühmatööna kohapeal välja töötada (idee tasandil) – e-õppe toega teema (mooduli) õpetamine/õppimine.

* * *

Katrin e-õppest:
E-õppel kui terminil on kitsam ja laiem tähendus. Tihti arvatakse, et e-õpe tähendab 100%-list e-kursusel õppimist, kus näost-näkku kohtumisi ei toimu.
Laiem tähendus e-õppele on aga selline:  “E-õpe – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkondi jms eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale koostööle õppijate vahel ja uutele õpetamismeetoditele.” (Õppiv Tiiger. E-õppe arengukava üldhariduses aastatel 2006-2009. HTM käskkiri nr 625 Lisa 1, www.hm.ee/index.php?popup=download&id=5119).
Meie võiksime pigem rääkida antud hetkel e-õppe toega kutseõppest, kus teoreetiline osa läbitakse e-kursusel ja praktiline reaalses õpikeskkonnas/ töökeskkonnas. Kindlasti ei tohiks praktiliste tööde tegemine ära jääda. Sellest aga oli ka põgusalt juttu.
Arvan, et kui aedniku õppekavast on moodul(id) välja valitud, võiks õpetajatega (kes on väljavalitud mooduliga seotud) uuesti kokku saada ja üle selgitada ootused ning vastata küsimusele “Miks nad nii peavad tegema?”. Õpetaja peaks seda teadma, samas ei tohiks see olla eesmärk omaette (a ‘la pean e-kursuse läbi viima, sest aianduskooli meeskond otsustas osaleda digijuhtimise koolitusel ning midagi on vaja ette näidata). Loodan, et mooduli valikul on võimalik lähtuda ka õpetaja valmisolekust, soovist, motivatsioonist. Küsitluse põhjal on selge, et õpetajatel on valmisolek olemas. Loodan, et see on ka päriselt nii. Edasi toimuks kogemuste/heade praktikate jagamine ja seejärel juba e-kursuse loomine vastavalt õppekavale, eesmärkidele, õpiväljunditele, teemadele jne.

17. detsembrill on seis 5. jaanuari koolituspäeva ettevalmistamisega järgmine:

ÕPETAJA  DIGIPÄEV   toimub teisipäeval,  5. jaanuaril  2016 kooli seminariruumis.

Eesmärk: aianduskooli õpetajate teadmiste ja oskuste tõus e-õppega toetatud  õppe kavandamiseks aianduskoolis ning enesearenguks lähtuvalt ISTE digipädevuste standardist.
Õpiväljundid:  digipäeva läbija
*
omab ülevaadet õpetajate ISTE digipädevuste standardist; (http://www.innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/ISTE/ISTE_NETS_T_2014.pdf); (õpetajad võiks sellega enne koolitust tutvuda)
*
hindab enda haridustehnoloogilisi pädevusi ning teadvustab enese sellekohast koolitusvajadust;
*
kavandab e-õpet lähtudes õppekava ja mooduli õpiväljunditest.
Päevakava projekt:
8.30 – 10.00       Õpetajalt õpetajale. Kogemuste vahetamine – e-õppega toetatud õppetöö läbiviimine (e-kursused, õppefilmid, testid, enesekontroll  jm)
10.00 – 10.15      Kohvipaus
10.15 -11.45       E-õpe.  Kui lähedal ma täna sellele olen? Ülevaade nõuetest õpetaja haridustehnoloogilistele pädevustele. Haridustehnoloogiliste pädevuste hindamine vastavalt ISTE digipädevuste maatriksile (vastavad nõuded on ka kutseõpetaja kutsestandardis olemas).
11.45-12.30       Lõuna
12.30 – 14.00     Moodulipõhised rühmatööd.    (Sisaldab üldainete, 21. sajandi oskuste lõimingut jne… Koostavad OneDrive’is. Vajavad: oma läpakas või arvuti klassiruumis)
14.00 – 16.00     Rühmatööde esitlused (Padletis)
Õpetajale osavõtt kohustuslik!!!

Ülesannete jaotus:
“Kolleegilt kolleegile” õ
petajatega kokkulepped – Karin
HT digipädevuse, sh digipädevuse hindamise teema – Katrin
Toitlustamine – Karin
Rühmatöö juhendi koostamine – Katrin, Liina 4. jaanuaril
Rühmade moodustamine – Liina, Karin, Katrin 4. jaanuaril
Õpetajate teavitamine eelseisvast koolitusest – Liina, hiljemalt 18. detsember 

10. detsember

Osalesime Liinaga kursuse veebiseminaril.
Kõik digikoolitusel osalevad koolid andsid ülevaate oma tegevustest püstitatud eesmärgi täitmisel. Meie ka 🙂
Tutvustasime oma seniseid tegevusi, millest on juttu olnud ka meie varasemates postitustes. Meeri Sild jagas lahkelt mõtteid ja soovitusi kõikidele koolidele. Soovitus meile: e-kursuse ettevalmistava töö mahukuse hajutamiseks võiks  õpetaja esmalt teha valmis kursuse kava ning seejärel töö käigus planeerida oma tegevused ja koguda materjali. Kursus valmib jupikapa.
Anname selle soovituse kindlasti oma õpetajatele edasi. Aitäh!

Veebiseminariks valmistumisne

Karin ja Liina veebiseminariks valmistumas

23.november

23.november

Täna hommikul käisime oma meeskonnaga aianduse eriala metoodilises komisjonis, et tutvustada väljavalitud digi-ideed.

Vaatasime läbi ka eelmisel nädalal saadetud küsimustiku vastuste kokkuvõtte. Küsitluste kokkuvõte siin

Urmase (aianduse eriala juhtõpetaja) eestvedamisel valiti e-õppe “katsetatavateks” mooduliteks “Puuviljandus”  ja “Iluaiandus”.

3 õpetajat aianduse seltskonnast kasutavad e-õpet aktiivselt. Järgmises metoodilises komisjonis vaatame üheskoos juba toimivaid  e-kursusi. Kolleegilt kolleegile õppes on parim viis teada saada, kuidas e-kursus toimib 🙂

Kalle aianduse õpetajate hulgas läbiviidud küsitluse tulemustest:
Ses osas ei pruugi seis nii väga hea ollagi, et powerpoint, õppematerjalide elektrooniline jagamine ja internetiotsing pole veel e-õpe. Oluline on meil rõhutada, et e-õpe ei hakka vahetut õppimist ja päris taimede/mullaga toimetamist asendama, vaid toetab seda. Seda asjaolu sai vist liiga vähe rõhutatud.

 

17.november

Meie digitegevused hakkavad vaikselt veerema.

Täna hommikul pidasime plaani Katriniga (kooli haridustehnoloog). Katrin arvas, et meie eelmisel nädalal seatud eesmärk e-õppe arendamisest sessioonõppes on täiesti teostatav. Vajalik ainult õpetajaid innustada ja toetada. Haridustehnoloog on meie paadis 🙂

Urmas (aianduse juhtõpetaja) kuulas ka plaani tutvustava osa ära ja arvas, aianduse õpetajad on nõus ” katsejänesteks” hakkama. Nii on ka aianduse juhtõpetaja meie paadis 🙂

Praeguse digiteadlikkuse kaardistamiseks saatsin aianduse eriala õpetajatele väikese küsimustiku,  mis avaneb siin

Küsimustiku vastustest saame ülevaate esmaspäevases aianduse eriala metoodilises komisjonis. Siis kavandame ka edasised tegevused.

13. novembri, reede märkmed

Tere, uus digihommik! 🙂

(Jälle kirjutavad Karin, Liina ja Kalle)

Meil on 15 head ideed, valime välja ühe ja viime ellu.

Raimo Ülavere, Mindsweeper OÜ

Mees, mine arsti juurde, kui:
oled teistest varem kohal – sul on ilmselge ärevushäire;
oled hilineja – oled häirega, karmi ja reeglitega lapsepõlve kompenseerid elamisega teiste arvelt;
jõuad õigel ajal, teed õigeks ajaks – oled häirega, taotled perfektsionismi.

See, mille me teha valime, see tuleb ära teha 8. jaanuariks (siis toimub järgmine ja viimane kontaktseminar sel koolitusel), päeva lõpuks on olemas:
– idee
– eesmärk
– eesmärgi lahtikirjutus (visioon)
– tegevuskava (tegevused, tähtajad, vastutajad)

Ideede hindamise maatriks

Idee_m6ju_ja_teostatavuse_hindamine

Kindlasti tuleks teha olulise mõjuga asju. Kui idee on raskesti teostatav, siis aitab selle juppideks jagamine (Ene-Mall: “Minu isa rääkis alati, et kui sa pead tegema raskeid asju, mis on nii suur ja raske ja sellest aru ei saa, siis jaga see asi osadeks”)

Idee hindamiseks küsi:

  • KAS SEE IDEE ON PÕNEV??? (Põnev inimlikust seisukohast, kas see paneb silmad särama? Kas see on arendav?)
  • KAS SEE IDEE ON MÕÕDETAV???
  • KAS SEE IDEE ON VÄLJAKUTSE??? (Kas see idee nõuab jõukohast pingutust? Kui pole pingutust, on igav; kui on ülejõukäiv, siis on lootusetuse tunne)
Idee

E-õppe arendamine mittestatsionaarses õppes (sobivad õppemeetodid ja -materjalid).

Meil tuleb see suur tükk jagada juppideks:

  • alustame ühe erialaga – aiandus – ja ainult sessioonõppega
  • alustame aedniku õppekavast konkreetse(te) mooduli(te)ga, millel on teoreetiline osa, iseseisva töö osa ja praktiline osa; võiks kohe sisse kirjutada metoodika: flipped classroom – st koolis toimuvatel sessioonidel tehakse ainult kõige tähtsamaid asju, mida ei saa õppida mujal kui koolis kohapeal
  • mida tuleb tuleb muuta õppekorralduses?
  • kas meil on kõik vajalikud e-õppematerjalid olemas?
  • kas õpetajal on plaan, kuidas õpetuse on üles ehitanud ja viib läbi?
  • milline on õpetajate ja õpilaste valmisolek ja mida meil tuleb selle toetamiseks teha?

Mõttekaart – Brainstorming made simplebubbl.us

Ideede kogumise koht: http://padlet.com/raimoulavere/Siht1

N!PP: Õpetaja enesehindamise ja arenguvestluste üks kohustuslikke küsimusi on digipädevused e-õppe rakendamiseks.
Kõigil sessioonõppes õpetavatel õpetajatel on kohustuslik 2016. a jooksul õpetamisel kasutada e-õpet

ADKAR – muutuste juhtimise vahend. Awareness Desire Knowledge Ability Reinforcement

Teadlikkus. Kas inimesed teavad, miks on muu(da)tust vaja? Küsimus MIKS | [hetkeseis 3 – kiire ja subjektiivne hinnang valmisolekule koolis e-õppe rakendamisel]
Tahe. Kas inimesed tahavad seda teha? Kas ma saan aru, mida mul tuleb teha – tahan või ei taha sõltub sellest, kui lihtne see on. Tahtejõud on treenitav aga see ka väsib nagu lihas | [hetkeseis 5]
Teadmised. Teadmiste puudumine on takistus uute asjade tegemiseks (isegi kui tahab, ikka ei tee, sest ei tea kuidas) | [hetkeseis 5]
Oskused. Oskuste puudumine on takistus uute asjade tegemiseks (isegi kui tahab ja teab, ikka ei tee, sest pole varem teinud) | [hetkeseis 3]
Toetus. Olukord, kontekst, toetav keskkond määrab hästi palju inimese teguviisi. Seega tuleb luua tugistruktuur, rutiin, millega muutuse rakendamist toetatakse (kasvõi perioodilised koosolekud, edenemise koos üle vaatamised; kuidas aidata üle raskest kohast, kui tahtejõud jätab maha) | [hetkeseis 2]

Veel üks võte, kuidas toetada – küsida küsimus, millele vastamine aitab asjaga edasi minna

Ise tegemine – 70%
Teise kogemus – 20%
Koolitus – 10%          
Õppimine – 100%
Järelikult e-õppe asjus me tegeleme toetamisega ja ei taha asendada praktilist õpet

eesmärk

Muuta sessioonõppes õpetus e-õppe abil tõhusamaks

8. jaanuari eesmärgi lahtikirjutus (visioon)

Koolis hakatakse ette valmistama aianduse erialal vähemalt ühes moodulis e-õppega toetatud flipped classroom metoodika rakendamist

Selleks ajaks, 8. jaanuariks
– meil on selge meie olukord (kas on olemas õppematerjalid ja -vahendid; millest on puudu õpetajatel ja õpilastel);
– meil on tegevuskava (mis tegevused, kes teevad, kellega, mis ajaks, kuidas kool toetab)
– me oleme läbi rääkinud õpetajatega, õppe korraldajatega ja õpilastega

Kuidas me saame aru, et oleme kohale jõudnud? Me oleme kohal, kui me meil on olemas plaan ja me hakkame seda täitma

tegevuskava (tegevused, tähtajad, vastutajad)
  1. Kommunikatsioon. Levitame digikoolituse blogi aadressi, et kõigil oleks võimalus lugeda, millega siin kaks päeva tegeleme
  2. Konsulteerida HT-ga kogu asja osas ja täpsustada tegevuskava
  3. Kommunikatsioon. Asjast teada andmine AE eriala metoodilises komisjonis. Kindlasti 2015. a sees, esimene võimalus 23. novembril. Karin ja Liina lepivad Urmasega kokku:
    • Teeme seda koos (Karin, Liina, Kalle)
    • Mooduli välja valimine (valivad õpetajad ise ja lepivad kohapeal kokku; eelnevalt vaadata koos Urmasega, millised moodulid võiksid sobida)
    • Leppida kokku ajakava – millal hakatakse seda rakendama (kõige hiljem 2016. a sügisel)
  4. Välja valitud moodulis õpetavatele õpetajatele HT tugi (koolitus või konsultatsioon või …) – flipped classroom ja e-õppe rakendamisest just selles moodulis (detsember-jaanuar)
  5. Kas kõigil on kasutada vajalikud vahendid? Ülevaatus koos õpetajatega
  6. Õpetajad kavandavad õppe kogu moodulis uuesti lähtudes valitud metoodikast (jaanuar-veebruar). Märtsis on olemas valmisolek e-kursuste koostamiseks/ kohandamiseks
  7. Välja selgitada õpilaste valmisolek digipädevuste osas (õpetajate poolt ettevalmistatu võrdluses)
  8. Kooli tugi õpilastele
  9. Tegevusi koordineerib, toetab ja seirab Karin
  10. Moodulis õpetavatele õpetajatele HT tugi
 Motivatsioon. Mis motiveerib ja mis ei motiveeri?

Dan Pink “Liikumapanev jõud”.  M 3.0.

Motivatsioon 1.0 – kui on nälg tahaks süüa, kui on külm, tahaks sooja
Motivatsioon 2.0 – piits ja präänik, teaduslik juhtimine, tükitöö, tulemuspalk [aastapreemia on lojaalsustasu, tulemuspalk peab olema üksiku töötaja tasandil väga selge]; kui ei tee, tasu ei saa (hirm kaotada on suurema mõjuga kui lootus võita)

Motivatsioon 3.0

  1. välised motivaatorid (piits ja präänik, tasu, staatus, populaarsus, hüved jne) – head, kui töö on lühiajaline, töö on üheselt mõõdetav ja standartne;
  2. sisemised motivaatorid:
    • vabadus teha oma valikuid ise [vastutus motiveerib] – kas inimene saab valida mida, kuidas, kellega ja millal ta teeb;
    • meisterlikkus [iga inimene tahab saada paremaks, küsimus on, et milles] – kõige motiveerivamad on väikesed võidud iga päev, st peab olema positiivne tagasiside (töö ise peab andma tagasisidet, juht saab seda korraldada), vajalik on toetus, toetav keskkond, veel on vajalik hoolivus
    • tähendus, tähendusrikkus ehk mõistmine, kuidas ma aitan teist inimest (see on kõige suurema mõjuga)

Sisemine motivatsioon on puudutab loovust ning on pikaajalisem kui väline. Kuid välised motivaatorid kipuvad varjutama sisemisi (nt kui oodatakse preemiat/lisatasu, siis ilma selleta ei tehta enam midagi)

Loovuse näide koolituselt koju jalutades (vaade koolituspaigale)

Emaj6e_tuled_imgp9803_131115

12. novembri märkmed

HITSA koolitus “Õppeprotsessi juhtimine digiajastul

(Konspekteerivad Karin, Liina ja Kalle)

Mario Mäeots, TÜ

Digiajastu ja kool

Kuidas juhtida kooli digiajastul?
Kolm märksõna: EESMÄRK. USK. JULGUS.

Digiajastu õppimiskultuur

Koostöö, ettevõtlikkkus, kommunikatsioon

21.sajandi oskused

N!PP: Õpetajale, kes on digiõppe rakendamise vastu oma tunnis – HT tegi selle õpetaja eest nö digitunni ära ja õpetaja nägi, kuidas see käib ning milline on tulemus

Õhtuks 15 ideed … Liina ja Karin leidsid 7-8 ideed ja kirjutasid üles … Sel lehel on lingikogu kõigi koolide ideedele: http://lingid.ee/digiideed

Aianduskooli ideed

(on sel lehel: http://lingid.ee/Rpina)

  1. Digiõpetaja koolitussüsteemi väljatöötamine ja rakendamine
  2. e-õppematerjalide loomine, arendamine, rakendamine
  3. digivahendite tutvustamine ja rakendamine (HT-tunnid, HITSA, võrgustikud: kolleegilt kolleegile, …)
  4. Õpilaselt õpetajale (digivahendite tutvustamine, kasutamine)
  5. Õppematerjalide koondamine sobivasse digikeskkonda
  6. Digiõpetaja motivatsioonisüsteemi väljatöötamine, rakendamine
  7. Digiõpetaja tugisüsteemi väljatöötamine, rakendamine
  8. Office 365 pilveteenuste max kasutamine
  9. E-õppe arendamine mittestatsionaarses õppes (sobivad õppemeetodid ja -materjalid)
  10. Nutikate õppevahendite loomine, arendamine, kasutamine
  11. Rahvusvahelise kogukonna loomine (praktikaettevõtted, partnerkoolid projektides)
  12. Praktikaettevõtete tunnustamise protsess digikeskkonnas
  13. Õpetaja enesehindamine, digiportfoolio koostamine?
  14. Digitaristu uuendamine
  15. Õpilaste rahuloluküsitluse arendamine
  16. E-pood (istikud, puu- ja köögivili, lilled, jm toodang)
  17. Tehnika ja seadmete kasutamine õppetöös – broneerimine
„Õpetaja tuleb siis, kui õpilane on valmis.“ /buddistlik vanasõna/  🙂

Meeri Sild, Lilleküla Gümnaasium (inglise k õpetaja ja HT)

Pealelõunane ettekanne

Mis on personaliseeritud õpetamise suurim takistus? Õpetaja? Ses mõttes, et ollakse harjunud õpilase eest vastutama. Kasvatamine on raske ja tänuväärne töö 🙂 Esimesest hetkest alates teha selgeks, mis on kummagi poole vastutus ja kuidas koostöös tulemuseni jõuda

Mis on kool täna, milline 5a pärast? Kuidas peaks meie kool muutuma?

Innovatsiooniküpsuse mudel

Mis on innovatsioon?

  • uute lahenduste ellu rakendamine (sh vanade lahenduste rakendamine uues kontekstis)

Mudel on rakendatav nii üksikisikule, rühmale kui organisatsioonile. Kui on teada hetkeseis, siis on võimalik kavandada järgmisi samme

Mudeli rakendamine, meie kooli näide.

Dimensioon I. Õpieesmärgid:
Mis tasemel oleme? Keskeltläbi ehk nii (eeldus, et mõeldakse õpetaja poolt oma juhitud/tehtavale õpetusele seatud eesmärke)
2 Tegevused seotud ühe aine mitme eesmärgiga

Dimensioon II. Pedagoogikadimensioon:
2 Tegevused seotud ühe aine mitme eesmärgiga. Rakendatakse erinevaid meetodeid sarnase eesmärgi saavutamiseks

Dimensioon III. Õpilase roll:
3 Tegevused seotud õppeaineid läbivate eesmärkidega. Õpetamist on muudetud, et rakendada innovaatilisi meetodeid. Õpilane kui looja ja koostöö tegija – teadmine luuakse koostöös  teiste õpilastega (N: mudelid, õpilane loob õppematerjali)

Dimensioon IV. Protsessi juhtimine:
3 Tegevused seotud õppeaineid läbivate eesmärkidega. Tehnoloogiat kasutatakse ülesannete püstitamiseks ja õppija arengu jälgimiseks.

Dimensioon V. Vahendid:

Online real-time hääletussait: https://www.govote.at/questions

edpuzzle – vahend teatud asjade vältimatuks läbimiseks (nt video, tekst vmt)

Innovatsioon klassiruumis algab reaalselt sellest, et õpetaja seab oma õpetust planeerides õppele eesmärgid (st millise ulatusega, mis vallast, erialaspetsiifilised või hõlmates ka üldkompetentse). Mis tasemel on eesmärgid, see määrab suuresti ära, kui innovatiivne on õpetus koolis. Kui eesmärgid on kitsad ja madalad, siis ei saa saavutada ka kõrgeid ja ulatuslikke muutusi.

socrative – vahend kiireks tagasisideks ja testimiseks

Hindamismudelite keskkond: opetaja.edu.ee/hindamismudelid/
Õpetaja saab hindamisel aluseks võtta. Hindamismudelid aitavad motiveerida õpilasi läbi hindamise. Õpilastele antakse täpselt teada, mida neilt oodatakse ja kindlustatakse, et nende saavutusi ning hinnanguid tunnustatakse (ülesanne antakse koos hindamislehega). Õpilased tunnevad end hindamisprotsessi väärtuslike liikmetena.

Liitreaalsus kokku saavad reaalsus ja virtuaalsus (nt IKEA)

Meie koolist

Räpina Aianduskool on looduserialade õpetamisele spetsialiseerunud riiklik kutseõppeasutus, mis teostab esmast kutseõpet, täiskasvanute tasemekoolitust ja ümberõpet ning pakub mitmesuguseid täienduskoolituse võimalusi. Aiandusalast haridust on järjepidevalt antud alates kooli asutamisest 1924.a.
Aastal 2015 toimub koolis õppetöö kolmes õppekavarühmas: aiandus, keskkonnakaitse, disain ja käsitöö, kokku 10 õppekaval. Õpe toimib nii statsionaarse (kooli- ja töökohapõhine) kui mittestatsionaarse õppe vormis. Koolis õpib u 650 õpilast.
Koolile kuulub 42 ha maad, sh 8,5 ha pargiala, kollektsioonaiad ja kaks õppekasvuhoonet. Koolil on 3 õpilaskodu, kaasaegsed võimla, söökla ja praktikamaja. 1984. a. valminud õppehoone renoveeriti aastatel 2011-2012.

Meie koolis õpivad 2015. aasta vabariigi parimad Noor Aednik, Noor Maastikuehitaja ja Noor Florist.  🙂
Aasta 2015 haridustegu on meie kooli projekt “1000 sõpra”.  🙂

Facebook

 

Meie kooli filosoofia ja väärtused

Räpina  Aianduskooli  tunnuslause  on  „Nutikas  looduslähedane  elu“,  mis väljendab kooli filosoofiat – nutikust ja looduslähedust.

Looduslähedus on eelkõige mõistetav  kui  aukartus  elu  ees.
Looduslähedust väljendavad  sellised  märksõnad nagu näiteks: looduskesksus, urbanistliku ja looduskeskkonna tasakaal, ilumeel, keskkonnasäästlikkus, tervislik eluviis, ametiuhkus: aednik olla on uhke ja hää ….
Looduslähedase mõtteviisiga seotud säästva arengu reeglid eeldavad alalhoidlikku mõttelaadi, see on oluline ka kooli jätkusuutlikuks arenguks. Meie jaoks on looduslähedus moodsa elu loomulik osa.

Nutikus on eelkõige mõistetud kui mõistlik lähenemine tööprotsessile ja tehnoloogiline tarkus: oskus looduslähedasemalt elada ja töötada, kasutades seejuures tänapäeva tehnoloogia võimalusi.
Nutikust väljendavad sellised märksõnad nagu näiteks: õigete asjade tegemine õigel ajal ning õigete töövõtetega, hoidudes tühjast tööst, võimaluste märkamine,  targalt toimetamine ja hakkama saamine ka keerulistes olukordades, koostööst sünergia tekitamine, tehnoloogia tark kasutamine nii õppe- ja kasvatustöös kui koolis  tervikuna.

VÄÄRTUSED

Austus – avaldub läbi selliste märksõnade nagu näiteks elu, inimene, Maa, looduslähedus, keskkonnasäästlikkus, ametiau, töökultuur, nõudlikkus, pärand ja traditsioonid, eneseusk, vabadus.
Avatus – avaldub läbi selliste märksõnade nagu näiteks areng, nutikus, loovus, initsiatiiv, vabadus, vastutus, enesekindlus, julgus, sh julgus tunnistada oma eksimusi, suhtlemine, empaatia, valmisolek elukestvaks õppimiseks.
Koostöö – avaldub läbi selliste  märksõnade nagu näiteks hoolimine, mõistmine, abivalmidus, sallivus, ühised eesmärgid, jagamine.