Georg Friedrich Händel (1685 - 1759) sündis Saksamaal Halles habemeajaja-kirurgi pojana. Teda ei huvitanud isa amet, vaid muusika. Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima.

18-aastaselt läks ta Hamburgi, kus töötas lühikest aega viiuldajana ning leidis tööd helilooja ja interpreedina.
Händel aimas, et Euroopas võib saada Itaalia ooperist järgmine moehullus ning läks 22-aastaselt Itaaliasse muusikat õppima. Seal õppis ta itaalia stiilis komponeerimist ning lavastas oma oopereid. Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega (näit. A. Vivaldi).

Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli 1711. a. Londoni. Esialgu töötas Händel Inglismaal õuekomponistina.

Händel sai kuulsaks juba oma eluajal, kuigi ta muusikutee ei kujunend ühtlases tõusujoones. Nii kohtas ta ooperiettevõtjana rasket konkurentsi ning läks kolmel korral pankrotti. Samuti kujunes tema "Ilutulestikumuusika" esiettekandest muusikamaailma üks suuremaid katastroofe. Osaliselt oli selle põhjuseks ka Händeli äge loomus, mis omakorda tekitas olukordi, kus temast sai koerustükkide märklaud.

Näit.: Händel ei talunud pillide häälestamisel tekkivat heli, mistõttu nõudis ta, et kõik pillid pidid olema häälestatud enne tema jõudmist teatrisse. Ükskord oli aga keegi enne etendust muutnud kõikide pillide häälestust (pillid ei olnud õigesti häälestatud) nii, et kui Händel dirigeerima hakkas, tuli orkestrilt nn. jube krigin, mida suudavad tekitada vaid 50 häälestamata pilli. Händel vihastas nii, et haaras kinni lähimast kontrabassist ning lasi sellel maha kukkuda. Seejärel haaras ta timpani ning viskas selle esimese viiuli suunas. Tegevuse käigus paiskus Händeli parukas peast ja kui ta lavalt minema tormas, hakkas publik ohjeldamatult naerma.

G.F.Händelit peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne. Händelist sai Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu lõpuni, kus ta suri pimedana.