Tunnused

Liik/perekond

Oma tähelepanekuid

Vastakud, rühmiti ja ülestikku (TA:joonis 2.5) paiknevad pungad.

Lehed piklikud terve servaga.

sinine kuslapuu

Lonicera caerulea

Võib esineda ogasid (TA:joonis 2.6)

Ogad (leheastlad) sõlmedel

karusmari Grossularia

Ogad sõlmevahedes. Liitlehed.

Vars sooneline. Sõrmjad liitlehed. (PO10:lk.277; PME:lk.229)

pampel Rubus fruticosus

Vars pole sooneline. Sulgjad liitlehed. (PO10:lk.273; PME:226)

harilik vaarikas Rubus idaeus

Võib esineda astlaid (TA:joonis 2.6). Mille poolest erineb astel ogast?

Mis on okas?

♀ emastaimel õiepungad 2 pungasoomusega (PO10:lk.69; PME:lk.98)

♂ isastaimel õiepungad käbitaolised, paljude soomustega

harilik astelpaju

Hippophaë rhamnoides

Oks peenike, helepruuni näsalise koorega (katsudes nagu peen liivapaber). Suured ümmargused abilehed (PO10:lk.46; PME:4.1.4)

jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica

Oks võnklik, peene ladvaga. Koor tume-rohekas, pehmekarvane.

Terve leheserv. Pirnipuu kääbusalus (PO10:3.1.3; PME:4.1.3).

harilik küdoonia

Cydonia oblonga

Oks peenike, lühikeste sõlmevahedega. Koor roheline või roosa.

mustikas Vaccinium

Igihaljas. Vars peenike. Kus asuvad pungad?

jõhvikas Oxycoccus

Esineb väänlaid. Pikad sõlmevahed. Milline on oksa tipupoolne ots?

viinapuu Vitis

Lehed viie sügava hõlmaga.

euroopa viinapuu V. vinifera

Lehed kortsulised, hõlmadeta, alt hõrekarvased. Sügisel punased.

amuuri viinapuu V. amurensis

Lehed suured, alt valgeviltjad. Marjad suured, sültja sisuga.

põhja-viinapuu V. labrusca

Lehed teravatipuliste hõlmadega, paljad. Võrse koor punakas.

kallas-viinapuu V. riparia

Koor kestendav. Pungad tumedad. Marjad punased kuni valged (PO10:6.10).

punane sõstar Ribes rubrum

Pungad rohelised või roosad. Lõhnav. Marjad mustad või rohelised (PO10:6.9).

must sõstar Ribes nigrum

Pungad punased, piklikud, terava tipuga. Koorel lõved (heledad täpid).

must aroonia

Aronia melanocarpa

Pungad võivad asuda rühmiti, kõrvuti (TA:joonis 2.5). Millised on õiepungad.

luuviljalised

Koor hall, paljas. Pungad hoiduvad oksast eemale, mõnikord rühmiti

kirsipuud Cerasus

Sirge oks. Pungad väiksemad. Koor rohekas, lõvedega. Kirsipuu alus.

lõhnav kirsipuu C. mahaleb

Jäme oks. Suured pungaalused (PO10:146) ja lehenäärmed (PO10:143).

maguskirsipuu C. avium

Peenike oks eriti halli koorega. Suhteliselt suured pungad.

stepp-kirsipuu C. fruticosa

Eelmisega sarnane, kuid jämedam ja rohekama koorega oks.

hapukirsipuu C. vulgaris

Koor hall, udekarvane. Pungad sageli rühmiti. Võib olla astlaid.

laukapuu Prunus spinosa

Oks peenike, punaka või roheka palja koorega. Võib olla astlaid. Ploomipuu alus.

alõtša Prunus cerasifera

Oksalatv peenike, lühikeste sõlmevahedega. Pungatipud hoiduvad oksast eemale.

aedploomipuu

Prunus domestica

Koorel on märgatavad lõved (TA:joonis 3.5).

õunviljalised

Pungatipud hoiduvad oksast eemale.

aedpirnipuu

Pyrus communis

Pungad liibuvad vastu oksa.

õunapuud Malus

Puit, lehed, õied ja viljaliha punakad

verev õunapuu M.sieversii

Oksalatv, pungad ja lehe allkülg (PO10:lk.41) karvased.

aedõunapuu M. domestica

Oksalatv, pungad ja lehe allkülg paljad.

metsõunapuu M. sylvestris