Juba 75 aastat on saanud Räpinas aiandust õppida. 1935. aastal alustas tööd Räpina Aiatööstuse kool, kus õpetati nii aedviljade tootmist kui ka töötlemist. Praegu saab kooli astuja aianduse õppesuunal valida kolme eriala vahel: aiandus, maastikuehitus, floristika. Tuleb ette arusaamatusi nende erialade erinevuste mõistmisel. Tihti seostatakse aiandust vaid köögi- ja puuviljandusega. Kehtivast õppekavast selgub iluaianduse suurem osatähtsus. Pealegi on aiandus aluseks maastikuehitusele ja floristikale.
Kutsekoolid lähtuvad oma õppekavades riiklikest kutsestandardidest, mis on olemas nelja eriala jaoks (vaata tabeleid naaberfailis).
Aiandust on meil õpetatud katkematult kolmveerand sajandi kestel. Praeguse õppekava kohaselt alustatakse taimede tundmaõppimisest ning aiatööoskustest. Seda õpetatakse esimesel kooliaastal paljude õpetajate poolt aianduse aluste õppeaines (moodulis) nii aianduse kui maastikuehituse erialal. Tulevikule mõeldes võiks nii olla ka floristidel.
Järgmistel kooliaastatel õpivad aednikud aiasaaduste tootmist. Aedviljade (köögi- ja puuviljad) kõrval ei või unustada lilli, istikuid ja muud paljundusmaterjali (lillesibulad, seemned). Tuntakse kolme aiandusharu: köögiviljandus, puuviljandus, iluaiandus. Praeguses aianduse õppekavas on neli aiandusainet: köögiviljandus, puuviljandus, dendroloogia ja lillekasvatus. Kaks viimast on iluaianduslikud ained. Neis ainetes õpitakse, kuidas toota istikuid maastikuehitajatele, lõike- ja potililli ning oksi floristide tarbeks. Selline aianduse õppekava on iluaiandusliku suunitlusega, kuid tähelepanu keskmes peab olema istikute ja lillede tootmine. Aiasaaduste kasutamist õpitakse ülejäänud erialadel.
1969. aastal alustas ja 1972. aastal lõpetas meie kooli aia- ja maastikukujunduse eriala esimene lend. Seda võime lugeda maastikuehituse eriala alguseks. Maastikuehitajad kasutavad haljasalade rajamisel aednike poolt toodetud istikuid. Oleks hea kui õppijad praktika käigus istikute sorteerimise ja müügiga tegelda saaksid. Uute haljasalade rajamine, pargi ja lillepeenarde hooldamine on kooli juures toimuvatel praktikatel nende eesõigus. Taimede paljundamis- ja pookimistööd tuleks hoida aednike tarbeks.
Selle eriala alguseks saame lugeda dekoraator-müüjate vastuvõttu 1996. aastal. Floristide põhiülesandeks on aednike poolt toodetud lillede müügiks ettevalmistamine. Sellele võib lisanduda ka seemnete ja istikute müük. Seepärast tuleks võtta loomulikuna kui neilegi mõnikord istikutega seotud töid pakutakse.
Seda eriala sai meie koolis viimati õppida aastatel 1988-1996. Toolamaa abikäitise näol oli läheduses arvestatav õppebaas, kus pressiti mahla ja valmistati köögiviljahoidiseid. Limonaaditsehhis valmistati meile ainuomast arooniajooki. Aedviljade töötlemise eriala taasavamine Räpinas oleks ootuspärane. Siis saaks kaetud koolituses seni puuduv aiandussuund, millest siinne aiandusõpetus õigupoolest alguse sai. Aedviljade väikeses mahus töötlemisega tegelevad Taarapõllu talu Võrumaal ja Polli Tootearenduskeskus, mis oleksid meile head praktikakohad.
Tööd õpitakse praktilise tegutsemisega. Selleks on koolis kaks tasandit, mille piirid kipuvad hägustuma.
Tööoskusi õpetavad aineõpetajad tundides ja õppepraktika ajal. On loomulik, et selle eest õppijad töötasu ei oota. Sel tasandil peaksid õppijad omandama kõik õppekavas ettenähtud töövõtted, mida ka eksamil kontrollitakse.
Töövilumuste omandamiseks on muud praktikavormid kooli õppemajandis ja teistes praktikakohtades nii kodu- kui välismaal. Nüüd tuleb õpetajate toel omandatut kasutada tootmistingimustes ning õppida seda kvaliteetselt ja kiiresti tegema. Korraliku töö eest makstakse nüüd tasu, soovitavalt tükitöö alusel. Otsesest töötasust olulisemaks tuleb ometi pidada seda, mis saab õppijast seda tööd tehes. Praktikandid on nüüd töökollektiivi liikmed, kellel ei tule enam oodata nii põhjalikku juhendamist kui õpetajalt koolis. Initsiatiiv peab jääma praktikandile endale. Rahulduda tuleb sellega kui töökaaslased praktikandi küsimustele vastavad ja kui vähemalt kord nädalas töid vahetatakse. Ei tasu loota, et enamasti kitsalt spetsialiseerunud ettevõttes kõike õppekavas nõutut uuesti sooritada saab. Kooli õppemajandil on praktikakohana vähemalt kaks eelist. Tootmine on siin mitmekesisem kui tavalises aiandis ja vajaduse korral on abi pakkuvad õpetajad lähemal. Õppemajandi töötajatele, kes teinekord sisulist õpetajatööd teevad, tuleb vaid tänulik olla. Nende põhitööks on õppemajandi kui olulise praktikabaasi käigushoidmine ja arendamine.
J. Kivistik
13.03.2011