Räpina Rahvaleht - mai 2011
Kanadas Ontario provintsis asuvas Hamiltonis on Kuninglik botaanikaaed, kus peetakse rahvusvahelist sirelite registrit. Internetikasutaja jõuab selleni registripidaja Freek Vrugtmani nime abil. Registrist võib leida Räpina aianduskooli kauaaegse õpetaja Adolf Vaigla (1911-2001) aretatud sorte. Neist viie - 'Aino', 'Arvid Vilms', 'Elsa Maasik', 'Tiina' ja 'Vaiga' - nimed on ametlikult registreeritud ja kaitstud. Neid ei saa aretajad enam sirelisortide nimedena registreerida. Vaiglast kui sireliaretajast kirjutab John L. Fiala 2008. aastal Londonis ilmunud raamatus "Lilacs".
Sordisirelite seemnete külvi ja seemikute valikuga alustas Adolf Vaigla koos õpilastega sõjajärgsetel aastatel. Kohtusin temaga esmakordselt 1957. aasta maikuus kui külastasin Räpinas õppivat venda Unot. Õitsvate sirelite juures rääkis õpetaja tookord oma aretuskogemustest. Rõhutas valgeõieliste seemikute kiire pookimise vajadust alustele, sest omajuursed algtaimed on hellikud ja võivad hõlpsasti hukkuda.
Aastatel 1960-65 õppisin Räpina aiandustehnikumis. Aiandusringi õhtutel näitas õpetaja Vaigla meile sageli slaide haruldastest aiataimedest ning ilusatest aedadest. Need pildid oli temale saatnud Kanadas elav aednik Arvid Vilms, hea sõber Vahi aianduskooli päevilt. Meenuvad jutud Arvidi poolt kirja juurde ümbrikusse poetatud hüatsintsireli sortide ‘Clarke's Giant’ ja ‘Esther Staley’ seemnetest. Neist kasvatas Vaigla seemikud, millised alates 1969. aastast õitsema hakkasid. 1980. aastatest alates puutusin õpetaja sireliaretusega lähemalt kokku. Kasvatasin tema parematest aretistest istikuid oma koduaia tarbeks, ülejääke said teisedki. Kord viisin õpetaja palvel õitsva oksakimbu Tallinna lauljanna Elsa Maasikule temanimelisest sirelisordist. Adolf Vaigla saatis oma paremate aretiste pookoksad Kanada koolivennale. Neid paljundati Hamiltonis asuvas Kuningliku botaanikaaia kollektsiooni tarbeks. 1990. aastal registreeriti viie A. Vaigla sirelisordi nimed. 'Aino', 'Elsa Maasik' ja 'Tiina' on kohaliku hariliku sireli sordid, 'Arvid Vilms' ja 'Vaiga' aga saadud koolivenna Arvidi poolt saadetud hüatsintsireli seemnetest. Siinkohas tahan juhtida tähelepanu ka mõnedele vigadele registris. Hüatsintsireli sordid ei saa olla aretatud enne 1960. aastaid. Aretustöö tunnustamine innustas Vaiglat oma seemikutevaru üle vaatama. Ta soovis, et kirjutaksin uute aretiste registreerimiseks vajaliku eestikeelse artikli koos fotodega. Materjali kogumise käigus leidsin tema aia sireliseemikute tihedas võsas ühe eriti suurte õitega seemiku, millele aretaja pani avastaja nime. A. Vaigla sireliaretistest olen kirjutanud kolm artiklit. Viimane neist ilmus aretaja surmajärgsel 2002. aastal Maakodu mainumbris.
Vaigla sortidest pakuvad kindlasti huvi tema hüatsintsirelid. Need on hariliku sireli (Syringa vulgaris) ja laialehise sireli (Syringa oblata) liikidevahelised hübriidid, milliseid käsitletakse kas sordirühmana või omaette hübriidliigina (Syringa × hyacinthiflora). Hüatsintsirelid õitsevad harilikust sirelist veidi varem, on suurte healõhnaliste õitega ja hõredate õisikutega. Vaigla noorema tütre nimega 'Vaiga' õied on heleroosakad, kuid muutuvad õitsemise lõpus peaaegu valgeks, aretaja sõnade kohaselt hallikaks. Purpurjaspunaste õitega 'Kivi Ats' meenutab seda, kuidas aretajat ennast poisikesepõlves hüüti. Talu nime järgi kutsuti nooremat perepoega Adolfit niiviisi.
Hariliku sireli sortide seas on aretajale enam meeldinud lihtõieliste sortide kõrval ka täidisõielised. Topeltõitega on tumelilla 'Helgi' ja kollakasroheliste lehtedega 'Vaigla Valge'. Lihtõielistest kannab tema vanema tütre nime pikkade teravatipuliste roosakate õisikutega 'Tiina', millel sageli õnneotsijatele igatsetud viietipmelisi õisi.
A. Vaigla sirelisortide pilte leiab Räpina aianduskooli kodulehel olevalt veebilehelt http://www.ak.rapina.ee/?cab=58&tekst=10035 . Neid võib näha sirelite õitseajal aianduskooli pargis ja aretaja koduaias. 1994. aastal alustasime endise õpetaja sirelisortide koondamist kooli lillekasvatuse kollektsiooniaeda. Nüüdseks kasvab seal enamik temalt nime saanud aretisi. Adolf Vaigla 100. sünniaastapäeva tähistamiseks korraldame tänavu õppekäigu tema sirelisortide tundmaõppimiseks. Räpina koduloo- ja aiandusmuuseumi kavades on see 1. juunil, kuid soojade ilmade saabudes võib toimuda ka varem.
Jaan Kivistik
07.05.2011