2008. aastal Räpinas esmakordselt märgatud viinapuu-ebajahukaste (viinapuu-lehemädanik) kahjustas siin seni vaid teatud sortide lehti. Ärevust tekitas möödunud suvi Jaak Eensalu Annemäe talu viinamäel, kus varakult arenema hakanud haigus hävitas kogu saagi. Tänavu tuleb alates juulist teateid ebajahukaste esinemisest viinapuudel Lõuna- ja Lääne-Eestist. Seni pole neid veel Põhja-Eestist. Kahjustusi on nii lehtedel kui marjadel. Haigus on hästi märgatav heledatel marjadel.
Kahjustatud viljadel on tumedad laigud, valmimise ajal jäävad nad kõvaks ja hapuks. Siniste marjadega sortidel on viljade kahjustust raske märgata. Võimalik et marjade tänavune ebaühtlane valmimine on seotud haiguse levikuga.
Eestis levinud paarsada sorti käituvad haiguse suhtes erinevalt. Ameerika viinapuuliikidest aretatud sordid peavad haigusele paremini vastu. Tundlikud on euroopa viinapuu ja amuuri viinapuu ning nende geene sisaldavad sordid. Kahjuks on kogu Eestis levinud 'Zilga' ja põhjamaades veinimarjana levinud 'Rondo' sellele haigusele vastuvõtlikud. On vaja valida kasvatamiseks sorte vastupidavamate seast.
30. augustil tegin vaatlusi oma koduaias ja pakun nüüd tulemusi tutvumiseks. Kõrgem hindepall näitab paremat vastupidavust haigusele. Heaks uudiseks on 'Hasanski Sladki' ja temaga sarnanevate külmakindlate sortide 'Albo Varheaja', 'Skandia', 'Valiant' jt. hea vastupidavus ebajahukastele.
Ikka ja jälle eksitakse haiguste nimedega. Viinapuude haigusi käsitlevas artiklis (18.08.2011 ilmunud Targu talita Nr. 33 lk.532) on viga pildi allkirjas. Pildil on viinapuu-jahukastest kahjustatud marjad. Ebajahukaste pildid on järgmisel leheküljel. Jahukaste teeb enam muret kasvuhoonetes, ebajahukaste kahjustab peamiselt avamaal kasvavaid viinapuid.
J. Kivistik
08.09.2011