Õppekava kinnitatud

Direktori kk. nr 1-2/64

Õppeasutus: Räpina Aianduskool

Õppeasutuse kood: 70002420

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Õppekavarühm AIANDUS

ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava aiandus

nimetus eesti keeles

Horticulture

nimetus inglise keeles

Õppekeel eesti keel

Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele .200….a.

/ees- ja perenimi, allkiri/

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist

Õppeasutus Räpina Aianduskool

Õppeasutuse kood 70002420

Aadress Pargi 32 Räpina vald Põlvamaa 64505

Telefon/Faks 7961558/7961397

e-post kool@ak.rapina.ee

Õppekavarühm Aiandus

ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava Aiandus

nimetus eesti keeles

Horticulture

nimetus inglise keeles

Kutseõppe liik kutseharidusõpe

Õppekava maht õppenädalates 80 õn

Õppekeel eesti keel

Kinnitan Heino Luiga

kooli direktori nimi, allkiri

käskkirja nr 1-2/64 kuupäev 15.06.2009

pitsat

Kooskõlastatud

kooli õppenõukogu nr 5, 15.06.2009

koosoleku protokolli nr, kuupäev

kooli nõukogu nr 13, 19.06.2009

koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik Siret Lillemäe

nimi, allkiri

õppedirektor

amet

Pargi 32, Räpina vald, Põlvamaa, 7961159

kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis

kuupäev

Õppekava kood…………………………………

I ÜLDOSA

1.1 Õppekava koostamise alus:

Aianduserialade riiklik õppekava (Haridus- ja teadusministri 29. detsembri 2008. a määrus nr 76).

1.2 Õppekava eesmärgid ja ülesanded

1.2.1 Õppekava eesmärk:

• võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks aianduse valdkonnas ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks;

• aednikuna töötamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine teoreetilise ja praktilise töö kaudu;

• kujundada õpilases valmidus töötada iseseisvalt aednikuna aedades, haljasaladel, aiandites, puukoolides, taimede hooldajana katmikalal;

• olla konkurentsivõimeline tööturul.

1.2.2 Õppekava ülesanne:

Räpina Aianduskooli aianduse eriala õppekava ülesanne on luua õppija vajadustele vastav, isiksuse mitmekülgset arengut toetav õpikeskkond ja tagada õppuritele võimalus:

• omandada aiandusalaseid teadmisi;

• saada majandus- ja ettevõtlusalaseid algteadmisi;

• orienteeruda kutsealaga seonduvates õigusaktides;

• omandada ladus suhtlemis- ja klienditeenindamise oskus;

• omandada võõrkeeles tööalane suhtlemise oskus;

• omandada teadmised taimmaterjalist (tundmine + kasvatamine);

• omandada teadmised ja oskused aiatöömasinatega töötamisel;

• võimaldada õpilastel praktiseerida erinevates aiandus-ettevõtetes.

1.3 Nõuded õpingute alustamiseks:

Aianduse erialale võetakse õppima keskharidusega noori. Kooli sisseastumisel tuleb esitada järgmised dokumendid:

• keskharidust tõendav lõputunnistus;

• vormikohane arstitõend;

• fotot;

• vormikohane avaldus;

• isikut tõendav dokument.

1.4 Õppekava struktuur

1.4.1 Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud

1.4.2 Praktikakorraldus:

Praktika käigus tutvub õppija töökeskkonnaga, omandab uusi oskusi ja kinnistab õpitut; tutvub ettevõtte töö planeerimise ja korraldusega, saab iseseisva töö kogemusi tööülesannete lahendamisel, osaleb meeskonnatöö reaalses töökeskkonnas, järgib tööohutust, tervist ja keskkonda säästvat hoiakut, arendab isikuomadusi ning õpib kohanema tööelu muutustega.

Praktika on jagatud:

• Aednikupraktika 12 õn

• Aiandusettevõtte praktika 8 õn

Aedniku praktika toimub kooli õppemajandis (avamaal ja katmikalal) ning haljasaladel. Aednikupraktika läbitakse I kursusel.

Aiandusettevõtte praktika toimub II kursuse kevadsemestril aiandusettevõtetes.

Praktika teemad:

Praktika teemad: aiataimede tundmaõppimine; mullasegude ja kasvusubstraatide valmistamine, maa kaevamine ja tasandamine, maa ettevalmistamine külviks ja istutamiseks; külvamine, pikeerimine, potistamine ja istutamine; taimede vegetatiivne paljundamine; taimede hooldamine: kobestamine, multšimine, kastmine, väetamine, rohimine, kõplamine, harvendamine, toestamine; taimede lõikamine ja kujundamine; murude hooldamine; aiasaaduste töötlemine, pakendamine, säilitamine ja turustamine; aiatööriistade kasutamine ja hooldamine; praktikaettevõtte struktuur ja töökorraldus; klienditeenindus.

Praktika läbimisel õpilane tunneb:

• muldi ja kasvusubstraate;

• avamaa- ja katmikalataimi;

• istikukasvatust;

• avamaa- ja katmikalataimede agrotehnoloogiat.

oskab:

• vastavalt juhisele valmistada kasvusubstraate;

• paljundada taimi;

• kasvatada avamaa- ja katmikalataimi;

• väetada taimi ja teha taimekaitsetöid;

• vastavalt juhisele kasutada ja hooldada aiatööriistu ning –masinaid.

Praktika reaalses töökeskkonnas loetakse läbituks, kui õpilane on:

• läbinud aedniku- ja aiandusettevõtte praktika;

• esitanud juhtõpetajale praktikaaruande, praktikapäeviku ja hinnangulise iseloomustuse praktika juhendajalt;

• kaitsnud praktikaaruande.

1.4.3 Valikõpingud

Riiklik õppekava kehtestab valikõpingute mahuks 15õn. Kooli õppekavas on valikõpingute mahtu kasutatud järgmiselt: alternatiivtootmine 10 õn, loodusmajanduse alused 10 õn, majanduse ja juhtimise alused 5 õn, aiakujunduse alused 5 õn, kalmistu ja kalmu kujundus 2 õn, aiasaaduste säilitamine ja konserveerimine 1 õn, maaparanduse ja maamõõtmise alused 1 õn, puukoolimajandus 1 õn, veebidisain 1 õn. Vastavalt õppijate soovile võib muuta õppekavas pakutavaid valikõpinguid.

Õpilastel on võimalik valida kahe suurema valikõpingu mooduli ning väiksemamahuliste moodulite vahel. Alternatiivtootmise mooduliga taotletakse, et õppija omandab teadmised erinevate viljeldavate seeneliikide kasvatamisest ja töötlemisest; rooside jagunemisest sordirühmadesse ja oskusi rooside paljundamisest, kasvatamistehnoloogiatest ja hooldamisest. Õppija õpib tundma mesilaspere bioloogiat, peamisi mesindussaadusi, mesindusinventari ja oskavad mesindada. Õppija omandab teadmised vitspunutistest, mis sobivad aeda, haljasalale ja siseruumi ning oskab neid valmistada. Õppija omandab teadmisi taimeseadete tegemise põhialustest ja oskavad praktiliselt erinevaid seadeid valmistada. Õppija omandab teadmised ja oskused viljeleda köögivilju (sh. katmikkultuure), viljapuid, marjakultuure ning lillekultuure jälgides keskkonda säästvaid meetodeid.

Loodusmajanduse aluste mooduliga taotletakse, et õppija omandab teadmised Eesti metsamajanduse ja metsakasvatuse põhimõtetest, Eesti looduskaitsesüsteemist ja põhimõtetest ning loodusfotograafiast, mõistab turismimajanduse tähtsust, rolli ja arengusuundi maailmas ning Eestis, tunneb erinevaid turismisektoreid ning nende poolt pakutavaid teenuseid. Õppija oskab assisteerida loodusmatka, –ekskursiooni ja looduse vahendamise programmi korraldamist ja läbiviimist lähtudes sihtrühmast ja temaatikast ning oskab läbi viia loodusmatka ja looduse vahendamise programmi ettevalmistatud materjalide abil.

Grupp avatakse, kui on vähemalt 10 õpilast.

1.5 Üldised hindamise põhimõtted

Hinnatakse jooksva õppetöö käigus toimuvaid kontrolltöid, praktilisi töid, referaate jne, mille tulemused kantakse e-päevikusse ning nad võivad olla aluseks eksami või arvestuse hinde kujunemisele. Kokkuvõtva hindamise vormina fikseeritakse peale semestri ja aastahinde ka õppeainete vahearvestuse hinded 2 korda aastas- novembris ja märtsis õppetegevuse ajakavas määratud tähtaegadel. Õppeaine teadmiste kontrolli vormid on määratud ainekavas.

Õppeaine loetakse omandatuks pärast positiivse koondhinde saamist, eksami või arvestuse positiivset sooritust.

Mooduli koondhinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid, iseseisvate tööde hindeid, praktiliste tööde hindeid, arvestustööde hindeid jne. Koondhinde väljapanemiseks on üldjuhul nõutav 3 jooksva hinde olemasolu. Üksikute hindeliikide osakaalu määrab ainet õpetav pedagoog ning fikseerib selle aineprogrammis. Tavaliselt moodustab arvestustöö koondhindest 40 … 51%. Koondhindes võib arvestada ka ca 10% ulatuses õpilase osalemist õppetöös.

Diferentseeritud hindamine õppeaine või selle osade lõikes toimub viiepallilise hindamisskaala alusel alljärgnevalt :

• hinne “5” (väga hea) - aine teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu põhjalik tundmine; tööks sobivate töömeetodite, töövahendite ning töövõtete õige valik ning nende edasiarendamise oskus; hangitud teadmiste süstematiseerimise, võrdlemise, analüüsi ja tõlgendamise oskus; alternatiivide hindamise ja probleemide lahendamise oskus.

• hinne “4” (hea) – aine teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu tundmine; tööks sobivate töömeetodite, töövahendite ning töövõtete õige valik; hangitud teadmiste süstematiseerimise, võrdlemise, analüüsi ja tõlgendamise oskus; alternatiivide hindamisel ja probleemide lahendamisel vajab juhendamist.

• hinne “3” (rahuldav) - aine teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu tundmises esineb lünki; lihtsamate töömeetodite ja töövõtete valdamine, töövahendite õige valik ja kasutamine, toimetulek tüüpsituatsioonides või juhendatavana.

• Hinne “2” (puudulik) - aine teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu piiratud tundmine või suutmatus seostada ainet reaalsete töösituatsioonidega; lihtsamate töömeetodite ja töövõtete valdamine lisajuhendamisel; suutmatus tõlgendada informatsiooni.

• Hinne “1” (nõrk) - aine mittetundmine; suutmatus toime tulla töösituatsioonides; suutmatus hankida ja tõlgendada informatsiooni.

Jooksev hindamine, mis annab ühelt poolt õppijale tagasisidet tema õpitulemuste kohta ning teiselt poolt informatsiooni õpetajale tema poolt kasutatavate õppemeetodite efektiivsuse kohta, seisneb valdavalt testide sooritamises. Jooksev hindamine toimub alljärgnevalt:

• hinne 5 (väga hea) 90 – 100 % punktide arvust õigesti sooritanud

• hinne 4 (hea) 70 - 89 % punktide arvust õigesti sooritanud

• hinne 3 (rahuldav) 45 – 69 % punktide arvust õigesti sooritanud

• hinne 2 (puudulik) 20 – 44 % punktide arvust õigesti sooritanud

• hinne 1 (nõrk) 0 – 19 % punktide arvust õigesti sooritanud.

Samasugust hindamiskorda kasutatakse ka nende õppeainete hindamisel, mis ei moodusta tervikmooduleid.

Arvestades õpilase individuaalseid võimeid ja suutlikkust võib õpetaja vähendada skaala väärtusi 5% võrra.

1.6 Nõuded õpingute lõpetamiseks

Kooli lõpetamiseks peab õppija olema läbinud vastava õppekava positiivsetele hinnetele täies mahus ning sooritama lõpueksami.

Õpilasele väljastatakse kutseõppeasutuse lõputunnistus keskkooli baasil kutsehariduse omandamise kohta.

1.7 Õppekava koostajad:

Aivo Pedosk – aiatöömasinate õpetaja

Andres Vaasa – dendroloogia õpetaja

Irma Samoldina – erialase võõrkeele õpetaja

Jaan Kivistik – puuviljanduse õpetaja

Jaana Vaino – lillekasvatuse õpetaja

Jane Maastik – suhtlemise ja klienditeeninduse õpetaja

Katrin Kivistik – asjaajamise aluste õpetaja

Katrin Uurman – väetusõpetuse, lillekasvatuse, haljasalade rajamise hooldamise ning aiakujunduse ja maastikuehituse juhtõpetaja

Katrin Viilu – tööseadusandluse õpetaja

Malle Terepson-Madisson – botaanika õpetaja

Marju Pulk – puuviljanduse õpetaja

Peedu Kaare – töökeskkonnaohutuse õpetaja

Reet Palusalu – lilleseade õpetaja

Reti Randoja-Muts – aiakujunduse õpetaja

Sirje Tooding – maaviljeluse ja puukoolimajanduse õpetaja

Siret Lillemäe – õppedirektor

Svetlana Tund – botaanika õpetaja

Tairi Albert – taimekaitse õpetaja

Tiia Niiduviir – lillekasvatuse õpetaja

Tiina Paasik – köögiviljanduse õpetaja

Tiiu Ruuspõld – aianduse eriala juhtõpetaja, majandusõpetaja

Valdur Truija – arvutiõpetuse õpetaja

Õnne Rämman – aiasaaduste säilitamise õpetaja

II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

2.1. TÖÖKESKKONNAOHUTUSE JA TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija oskab töötada ennast ning keskkonda säästvalt; õppija oskab hinnata töökeskkonna ohutegureid, käituda õigesti ohuolukorras, teavitada ohust, kasutada päästevahendeid, evakueerida ennast ja teisi, anda esmaabi; oskab leida ja kasutada töökeskkonna- ja tööseadusandlusalast teabematerjali.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. ESMAABI

3.1.1 Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, töövahend. Tööolme. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused. Turvalisus. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus.

3.1.2 Esmaabi: Tüüptraumad õpitaval erialal. Tegutsemine õnnetuspaigal. Põhilised esmaabivõtted. Esmaabi lämbumise korral. Uppumine. Haavad ja vereringehäired. Äkkhaigestumised, teadvusekaotus. Kukkumine. Luumurrud. Lihaste ja liigeste venitused. Põletushaavad. Külmumine. Kuumakahjustused. Mürgitused. Võõrkehad. Valud, palavik. Psüühiline kriisiseisund. Liiklusõnnetused. Sidumis- ja toestamisvahendid. Kannatanu tõstmine, kandmine, transportimine. Esmaabi vahendid töökohal. Koduapteek.

3.1.3 Keskkond ja säästev areng: looduslike protsesside seotus ja tasakaal; keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted; keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes.

Jäätmemajandus: Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud jäätmed. Jäätmetekke vähendamine. Jäätmehooldus ja esmane käitlus.

3.2 TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED

3.2.1 Lepingulised suhted: füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm. Lepingu mõiste. Lepingute liigid, sisu ja sõlmimise kord. Volitus ja volikiri. Tähtaeg ja tähtpäev. Ametijuhend.

Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused. Töölepingu kohustuslikud tingimused. Määratud ja määramata ajaks töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu peatumine ja muutmine. Üleviimine teisele tööle. Töölepingu lõpetamine. Töölepingu tühistamine ja kehtetuks tunnistamine.

Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle sõlmimise kord. Töövaidluste lahendamine. Töötajate usaldusisik. Töötüli liigid. Streik ja töösulg. Seaduslikust streigist osavõtjate tööalased õigused.

3.2.2 Töö-ja puhkeaeg

Töö- ja puhkeaeg. Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus. Ületunnitöö. Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel.

Puhkuse liigid: põhi- ja lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus ja nende andmise kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine.

3.2.3 Töö tasustamise alused.

Palk, põhi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Töö tasustamine eritingimustes. Tagatised ja hüvitused. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused, pensionisüsteem. Materiaalne vastutus tööõigussuhetes.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste vallas;

• esmaabi üldisi põhimõtteid;

• üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid;

• jäätmekäitluse vajadust ja järgib jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid;

• oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkust;

• peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik tööle asumiseks;

• töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi;

• töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid;

• palga ja puhkuse arvestamise aluseid;

• töö- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid;

• töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid;

• töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi,

oskab:

• leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivate õigusaktide kohta;

• hinnata töökeskkonna ohutegureid, oskab neid vältida või nende mõju vähendada;

• järgida kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja tööhügieeninõudeid;

• anda esmaabi;

• käituda ohuolukorras: kasutada päästevahendeid, aidata teisi, teavitada ohust, evakueeruda;

• märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte ja oskab neid ennetada, vältida või teavitada ohust;

• töötada tervist säästvalt ja ökonoomselt.

5. Hindamine

Hinnatakse:

• peamiste töösuhteid reguleerivate õigusaktide tundmist;

• töökeskkonnale esitatavate nõuete ja ohutegurite tundmist;

• ohuolukorras käitumise oskust;

• esmaabi andmise oskust;

• töölepingu sõlmimise oskust;

• töö- ja puhkeaja arvestamise tabeli täitmist;

• grupitööna tööalaste kokkulepete sõlmimist ja nende muutmist;

• palga kokkulepete sõlmimise oskust.

Mooduli hinne kujuneb tööohutuse (30%), esmaabi (30%) ja tööseadusandluse aluste (40%) kokkuvõtvate hinnete alustel.

2.2. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised majanduse, ettevõtluse ja turunduse alustest; õppija saab ülevaate ühiskonnas toimuvatest majandusprotsessidest, inimeste majanduslikust käitumisest ja mõtlemisest; omandab hoiaku ettevõtluseks ja algteadmised sellega seonduvatest protsessidest; õppija oskab hinnata oma valikuid ettevõtjana ja palgatöölisena, oskab sõnastada äriideed, leida infot ja tuge ettevõtluse alustamiseks ja selles osalemiseks.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 MAJANDUSE ALUSED. Majandusteooria olemus, majanduse põhiküsimused, mõisteid. Turumajanduse olemus. Inimeste majanduslik käitumine ja mõtlemine ühiskonnas. Vajadused ja ressursid. Tööturu olemus selles orienteerumine. Nõudluse ja pakkumise mehhanismid. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid: riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad. Majanduslik stabiilsus SKP, RKP, tööturg, tööpuudus.

3.2 ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõtluse areng Eestis. Ettevõtluse vormid. Eesti Äriseadustik. Ideest ettevõtjaks. Eesti maksusüsteem.

3.3 TURUNDUSE PÕHIALUSED. Turu olemus. Nõudlus. Pakkumine. Turu tasakaal. Nõudluse, pakkumise elastsus. Hind, hinnakujundus. Tarbija käitumine. Turu-uuringud. Segmenteerimine. Sihtturu valik. Turunduskanalid.

4. Õpitulemused

Mooduli läbimise järel õpilane teab ja tunneb:

• ühiskonnas toimuvaid peamisi majandusprotsesse;

• majanduse põhimõisteid;

• ressursse majanduses;

• milline osa on riigil majanduses;

• milles seisneb ettevõtja risk ja vastutus;

• kuidas alustada ettevõtlusega;

• erinevaid ettevõtlusvorme;

• turundusalaseid põhimõisteid ja turunduse rolli majanduses;

• tarbija ostukäitumise mõjureid;

• turundustegevusi ja info hankimise võimalusi turundusuuringuteks;

• Eesti maksusüsteemi;

oskab:

• näha üksikute majandusnähtuste seost majanduse kui tervikuga;

• kasutada majandusalaseid teadmisi igapäevaelus;

• orienteeruda tööturul;

• analüüsida ennast ettevõtja jaoks vajalikest isikuomadustest lähtuvalt;

• kasutada tarbija ostukäitumise mõjureid ostuotsuste selgitamisel;

5. Hindamine

Hinnatakse:

• majanduse ja ettevõtluse põhimõistete tundmist;

• nõudluse ja pakkumise olemuse tundmist;

• riigieelarve kujunemise aluste tundmist;

• tarbija ostukäitumise mõjurite teadmist;

• erinevate ettevõtlusvormide erinevuste tundmist;

• maksude ja maksusüsteemi tundmist;

• oskust kujundada müügihinda;

• tootmise tasuvuse näitajate leidmist;

• oskust koostada (pere) eelarvet;

• teadmisi turundusalastest põhimõistetest ja turunduse rollist majanduses.

Hinne kujuneb teoreetilise osa vastamisest (50%) ja praktiliste ülesannete lahendamise oskusest (50%)

2.3. ARVUTIÕPE JA ASJAAJAMINE

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab infotehnoloogia rolli ühiskonnas, arvuti üldiseid toimimispõhimõtteid, arvutialast sõnavara, teksti- ja tabelitöötluse, veebi kasutamise ja haldamise põhimõtteid; õppija oskab kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina teabe hankimiseks, töötlemiseks, kasutamiseks ja edastamiseks, esitluste loomiseks ning töös vajalikuks suhtluseks; teab igapäevase asjaajamise korraldamise aluseid ning oskab koostada ja vormistada erinevaid dokumente ja ametikirju nii paberil kui arvutis; õppija on teadlik andmekaitseseadusest, järgib ohutusnõudeid kuvariga töötamisel, teab Interneti olemust ja oskab vältida selles peituvaid ohte.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 ARVUTIÕPE

3.1.1 Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond. Põhimõisted. Riistvara. Mälu Tarkvara Arvutivõrgud. Arvutid igapäevaelus. Infotehnoloogia ja ühiskond Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus. Infotehnoloogia ja Eesti. Infotehnoloogia ja eriala.

3.1.2 Arvuti kasutamine ja failihaldus. Elementaaroskused. Töölaud. Failihaldus. Failide lihtne redigeerimine. Prindihaldus.

3.1.3 Tekstitöötlus. Alustamine. Põhioperatsioonid. Kujundamine (vormindamine). Printimine. Dokumendi viimistlemine.

3.1.4 Tabelitöötlus. Elementaaroskused. Põhioperatsioonid. Valemid ja funktsioonid. Kujundamine (vormindamine). Diagrammid ja objektid.

3.1.5 Andmebaasid. Informatsiooni otsimine.

3.1.6 Informatsioon ja suhtlemine. Veebi kasutamise elementaaroskused. Veebis navigeerimine. Otsing veebis. Järjehoidjad (bookmarks). Elektronposti kasutamise elementaaroskused. Kirjavahetus. Adresseerimine. Postkasti haldamine. Listid ja uudisgrupid.

3.2 ASJAAJAMISE ALUSED. Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi koostamis- ja vorminõuded: dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur. Ametikirjade koostamine ja vormistamine elektrooniliselt ja paberkandjal.

Õigust ja vastutust delegeerivate ja ärikirjavahetuse- ning tööülesannetega seotud dokumentide koostamine ja vormistamine. Kontoritehnika kasutamine.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• ohutusnõudeid ja turvameetmeid arvutiga töötamisel;

• põhimõisteid, arvuti seadmeid, nende otstarvet ja kasutust;

• internetti ja selles peituvaid ohte;

• dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid,

oskab:

• kasutada arvutit töö- ja õppimisvahendina;

• kasutada arvutit tööde vormistamisel ja andmetöötluses;

• otsida veebist infot ja seda salvestada;

• koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, algatuskirja, vastuskirja, seletuskirja, töölähetust, töölepingu sõlmimist ja lõpetamist, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja elektrooniliselt ning paberkandjal;

• suhelda elektroonilises keskkonnas järgides hea suhtlustava põhimõtteid;

• kasutada kaasaegset kontoritehnikat ja sidepidamisvahendeid.

5.Hindamine.

Hinnatakse:

• teadmisi arvutialastest põhimõistetest, riist- ja tarkvarast;

• ohutusnõudeid arvutiga töötamisel;

• erinevate esitluste koostamise oskust;

• tekstitöötluse oskust;

• tabeltöötluse oskust;

• ametikirjade koostamise oskust (CV, avaldus, iseloomustus, seletuskiri);

• erialase teabe hankimise oskust Internetist.

Mooduli hinne kujuneb arvutiõpetuse (50%) ja asjaajamise aluste (50%) kokkuvõtvate hinnete alustel.

2.4. SUHTLEMINE JA KLIENDITEENINDUS

2 õn

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab suhtlemise põhitõed, tunneb suhtlemisviise ja kliendikeskse teenindamise põhimõtteid; õppija tunneb ja arvestab inimkäitumist mõjutavaid tegureid, tunneb ja rakendab erinevaid suhtlemistehnikaid, oskab maandada tööpinget ja stressi; püüab vältida suhtlemistõkkeid; õppija oskab käituda vastastikust suhet toetaval viisil, kuulata vestluspartnerit, hankida ja edastada tagasisidet kliendilt, arvestada kliendi ootusi, analüüsida ja juhtida oma käitumist; oskab kasutada suhtlemisel sobivat kehakeelt ja sõnavara, kasutab suhtlemisel erinevaid tehnilisi vahendeid; õppija rakendab kliendisõbralikke teenindusvorme, oskab töötada meeskonnas, lähtub kutse-eetika põhimõtetest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 SUHTLEMISE ALUSED. Suhtlemise mõiste. Suhtlemise sisemised tagamaad (põhimõtted, väärtused, identiteet, eesmärk). Suhtlemisvahendid, suhtlemisviisid. Suhtlemisakti etapid. Suhtlemistõkked. Suhtlustasandid. Suhtlemise baasoskused. Kontaktioskused. Kuulamisoskused: aktiivne kuulamine, kuulamistõkked. Selge eneseväljendamine. Enesekehtestamine. Alistuv ja agressiivne käitumine. Konstruktiivne tagasiside. Konfliktid ja nende lahendamise strateegiad. Konflikti vahendamine. Grupp: grupi tunnused, liigid; grupi arengu faasid. Rollid, staatused ja väärtused grupis, otsustamine grupis. Gruppidevaheline suhtlemine.

3.2 KLIENDITEENINDUSE ALUSED. Kliendikeskne, teenindaja-keskne ja asutusekeskne teenindusfilosoofia. Klientide ootuste, vajaduste ja soovide väljaselgitamine; võimalik eetikakonflikt ja vastutus. Spetsiifiliste ja erivajadustega kliendid, nende teenindamine. Kaebused ja probleemid ning nende käsitlemine. Kiitused ja komplimendid. Klientide turvalisus. Klienditeenindaja enesejuhtimine keerulistes olukordades. Stress; toimetulek stressiga. Aiandustöötaja kui klienditeenindaja eneseanalüüs: oma tugevate ja nõrkade külgede hindamine, isiksuslik SWOT. Mina-pilt ja maailmapilt; empaatia.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

• suhtlemise sisemisi tagamaid (põhimõtted, väärtused, identiteet , eesmärk);

• põhilisi suhtlemisokuseid;

• väikeste gruppide arengut;

• motiveerimise põhialuseid;

• konfliktide lahendamise võimalusi;

• kliendikeskse mõttelaadi olemust;

• kliendirahulolu ja -rahulolematuse ja kujunemise aspekte;

• stressi maandamise võimalusi,

oskab:

• täpselt sõnastada eesmärke;

• luua ja hoida kontakti;

• kasutada erinevaid kuulamistehnikaid;

• välja selgitada klientide ootusi, vajadusi, soove ning kliendirahulolu või -rahulolematust ning selle põhjuseid;

• ennast selgelt väljendada;

• motiveerida ennast ja teisi;

• korralda koosolekuid;

• lahendada konflikte;

• valida sobiva käitumisstrateegia;

• töötada meeskonnas.

5. Hindamine

Hinnatakse:

• suhtlemise ja meeskonnatöö põhimõtete tundmist ning rakendamise oskust;

• pingetaluvuse ja stressi maandamise võimaluste tundmist;

• konfliktide lahendamise ja ennetamise võimaluste tundmist;

• oskust analüüsida praktilisi situatsioone;

• erialaga seotud teendussituatsioonide lahendamist läbi rollimängude;

• klientide ja koostööpartnerite kaebuste, nõudmiste ja kiituste käsitlemisoskust;

• töökultuuri ja kutse-eetika järgimist praktilistes tegevustes;

• eneseanalüüsi ja –hinnangut suhtlemise seisukohalt lähtuvalt.

Mooduli hinne kujuneb suhtlemise (50%) ja klienditeeninduse (50%) kokkuvõtvate hinnete alustel.

2.5. ERIALANE VÕÕRKEEL

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb erialaga seonduvat sõnavara, saab aru ja oskab võõrkeeles end arusaadavalt väljendada nii tava- kui tööolukordades; oskab koostada ametikirju; oskab tutvustada oma erialaga seonduvat tööd ning pakutavaid tooteid ja teenuseid, suhelda klientidega suuliselt ning tehniliste suhtlemisvahendite abil; oskab leida ja kasutada erialaseks tööks vajalikku informatsiooni.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Omandatud keele algtase.

3. Õppesisu

3.1 KONTAKTI LOOMINE. Suhete loomine. Enda ja oma töökohustuste kirjeldamine; kogemusi, teadmisi, oskusi ja iseloomu kirjeldav sõnavara. Töölevõtu intervjuu sõnavara. Telefonivestlus: kasutatavad tüüpväljendid, teadete jätmine, nimede ja numbrite edastamine.

3.2 AMETIKIRJAD Ärikirja koostamine: pöördumine, üldkasutatavad väljendid ja lühendid. Tellimuste koostamine, muutmine, tühistamine. Avalduse, CV, seletuskirja ja kinnituskirja koostamine vastavalt vormistusnõudele.

3.3 ERIALANE SÕNAVARA Aiandusalane sõnavara: taimede nimed, hooldusvõtted ja kasvunõuded. Materjalid, abivahendid, töövahendid. Aiandusalaste tekstide tõlkimine. Kliendiga suhtlemine: pöördumine ja tervitus, kauba pakkumine, nõuanne.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

• erialaga seonduvat sõnavara ja mõisteid,

mõistab:

• erialaseid võõrkeelseid tekste,

oskab:

• väljendada ennast võõras keelekeskkonnas ja suhelda kliendiga;

• koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust, seletuskirja;

• kasutada tehnilisi kommunikatsioonivahendeid võõrkeelsete sõnumite edastamiseks: telefoni, e- kirja;

• kasutada sõnaraamatuid ja erialaseid teabeallikaid.

5.Hindamine

Hinnatakse:

• enesetutvustust, oma töökohustuste kirjeldamist;

• ametikirja sisu mõistmist;

• erialase sõnavara tundmist (300 uut sõna);

• vestlusoskust klienditeenindusega seotud olukorras;

• erialase teksti tõlget.

2.6. AIANDUSE ALUSED

20 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb kasutatavaid puit- ja rohttaimi ning nende omadusi, taimekahjustajaid ja umbrohtusid ning nende profülaktika- ja tõrjeviise; õppija omandab teadmisi muldadest, kasvusubstraatidest ja taimekasvatuses kasutatavatest kemikaalidest, tunneb ilmastiku ja kliima aiandusliku hindamise metoodika ning maaparanduse aluseid; õppija oskab rajada ja hooldada aeda, sh teha järgmisi töid: mullaharimine, taimede külv, pikeerimine, pintseerimine, potistamine ja istutamine; vegetatiivne paljundamine, seemnete varumine, seemnete külviks ettevalmistamine ja külv, taimede istutamine, istutusalade hooldamine, taimede lõikamine ja kujundamine vastavat juhistele; muru hooldamine; õppija oskab töötada tervist ja keskkonda säästvalt.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3.Õppesisu

3.1 TAIMEKASVATUS. Muldade füüsikalised ja keemilised omadused ning nende mõjutamise võimalused; mineraalsed ja orgaanilised mullaparendusained. Kasvusubstraatide liigid, sh kompostid ja nende valmistamine. Orgaanilised, mineraalsed ja sünteetilised multšid ning nende kasutamine. Orgaanilised ja mineraalsed väetised ning nende kasutamine ja säilitamise nõuded. Taimekahjustajate grupid: putukkahjurid, mitteputukkahjurid, seened, viirused ja viroidid, bakterid ja kiirikulised; nende profülaktika ja tõrjeviisid; kasurid. Umbrohud ja nende agrobioloogilised rühmad ning tõrjeviisid. Taimekaitsevahendid: pestitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid jt kemikaalid; säilitamise nõuded ja tööohutus.

3.2. Taimemorfoloogia. Taime juure ülesanded, liigitus ja ehitus. Juurestiku tüübid roht- ning puittaimedel. Taime varte liigitus, harunemine ja ehitus rohttaimedel ning puitunud vartega taimedel. Pungade liigitus ja ehitus. Lehe ülesanded ja ehitus. Lehtede liigitus: idulehed, esilehed, alalehed, pärislehed, kõrglehed. Õie tüübid ja ehitus - õiekate, tolmukad ja emakad (ülesanne, ehitus, liigitamine). Ühe- ja kahekojalised taimed. Õisikute ehitus ja liigitamine. Taimede paljunemine: suguta paljunemine (eoseline ning vegetatiivne paljunemine), suguline paljunemine (tolmlemine, viljastumine, seemne ja vilja arenemine). Seemne ehitus, erinevad tüübid. Viljade ehitus, liigitus.

3.3. Taimefüsioloogia. Vee ja mineraalainete liikumine taimes. Orgaaniliste ainete liikumine taimes. Transpiratsioon. Turgor. Taimede talve-, külma- ja põuakindlus. Taimede toitumine: mineraalne, mügarbakterite ja mükoriisa abil toitumine. Parasiitne, poolparasiitne toitumine. Fotosüntees. Hingamine. Idanemine, sügav- ja sundpuhkefaas, idanemistingimused. Õitsemine. Taimede kasvu regulatsioon välistegurite kaudu: valgus, temperatuur, niiskus, õhk, eel-, sügav- ja sundpuhkus.

3.4. Taimesüstemaatika. Taimesüstemaatika alused, taksonid (hõimkond, sugukond, perekond, liik, sort) sammal-, sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimede erinevused. Taimemääraja kasutamine.

3.5. Taimekooslused. Eesti taimkonnad: niidu-, metsa-, soo-, luite-, liiviku-, vee-, kalju-, kultuur-, ruderaaltaimkond ja nendesse kuuluvad dekoratiivsed taimeliigid.

3.6. Puittaimed. Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad, poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindluse, eluea pikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine.

3.7. Rohttaimed. Rohttaimede eluea pikkus. Suvikud ja nende kasvunõuded. Püsikud sh eostaimed, sibul-, mugul- ja mugulsibultaimed, kõrrelised ja veetaimed ning nende kasvunõuded. Katmikkultuurid ja nende kasvunõuded. Toataimed ja nende paljundamine ning kasvunõuded.

3.8. TARBETAIMED. Köögiviljakultuurid, maitse- ja ravimtaimed, katmikkultuurid, puuvilja- ja marjakultuurid, nende paljundamine ja kasvunõuded.

3.9. Murud ja teed 0+1õn. Murude rajamine: umbrohutõrje, maapinna ettevalmistamine muru rajamiseks, külvieede mahamärkimine, külvamine, seemne mulda rehitsemine, rullimine. Murude hooldamine: rullimine, muru remontimine, õhustamine, väetamine, niitmine, kastmine, umbrohtude ja sambla tõrje. Teede rajamine: tee süvendi kaevamine, äärekivide ja tee aluskihtide ning katendite paigaldamine, vuukide täitmine, kinnivibreerimine. Teede hooldamine: teede remontimine ja korrashoid. Istutusalade rajamine: piirjoonte mahamärkimine, maapinna ettevalmistamine (1. umbrohutõrje, mullaomaduste parandamine ja freesimine, tasandamine; 2. umbrohutõrje, mullaomaduste parandamine ja kaevamine, tasandamine), istutusskeemi mahamärkimine, taimede ettevalmistamine istutamiseks (vajadusel ajutine säilitamine, leotamine, konteineri eemaldamine, juurekava avamine, juurte kärpimine), istutusaugu ettevalmistamine (kaevamine, vajadusel toestuse paigaldamine, kastmine, põhja täitmine), istutamine (istutussügavuse fikseerimine, mulla lisamine, tihendamine, kastmisvalli tegemine, kastmine), vajadusel multšimine. Istutusalade hooldamine: umbrohtude tõrje; vajadusel peenraserva korrastamine, kastmine väetamine ja kobestamine; vajadusel taimede harvendamine, toestamine, multšimine, taimede talveks ettevalmistamine.

3.10. Taimeseade. Dekoreerimata pärjaaluste ja vanikute valmistamine.

3.11. PRAKTILISED TÖÖD (vt Lisa 2):

• kasvuala ettevalmistamine;

• turba- ja mullasegude valmistamine vastavalt juhistele;

• generatiivne paljundamine;

• vegetatiivne paljundamine;

• etikettimine;

• istutamine;

• kasvuala hooldamine;

• lõikustööd;

• aiatööriistade kasutamine ja korrashoid;

• aiatöömasinate (muruniiduk, trimmer, hekilõikur ja mullafrees) kasutamine;

• murude rajamine ja aastaringne hooldamine;

• teede rajamine ja aastaringne hooldamine;

• dekoreerimata pärjaaluste ja vanikute valmistamine.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

• taimeriigi süstemaatilist ülesehitust;

• taimeökoloogia põhimõtteid;

• taimedes toimivaid füsioloogilisi protsesse;

• Eesti taimkondi;

• kultuurtaimi ja umbrohtusid ja nende omadusi;

• taimekahjustajate arengubioloogiat;

• multšimismaterjale;

• taimekaitsevahendeid ja ohutustehnika reegleid nendega töötamisel;

• taimse saagi säilitamise nõudeid,

oskab:

• määrata mulla lõimist ja reaktsiooni;

• määrata kultuurtaimi;

• määrata umbrohtusid;

• määrata taimede kahjustajaid kahjustuspilti alusel;

• vastavalt juhisele väetada taimi;

• säilitada väetisi ja taimekaitsevahendeid;

• vastavalt juhisele valmistada turba- ja mullasegusid;

• valmistada ette kasvualasid;

• külvata, pikeerida, potistada, istutada ja pintseerida taimi;

• paljundada taimi vegetatiivselt;

• pookida taimi;

• taimi etikettida;

• varuda, puhastada ja säilitada seemneid;

• hooldada kasvualasid, sh taimi talveks ette valmistada;

• lõigata taimi ja neid kujundada vastavalt juhistele;

• rajada ja hooldada murusid;

• rajada ja hooldada teid;

• valmistada pärjaaluseid ja vanikuid;

• hoida korras aiatööriistu;

• kasutada aiatöömasinaid.

5. Mooduli aianduse alused hindamine

5. 1. Üldsätted

5.1.1. Mooduli hindamine koosneb protsessihindamisest ja mooduli lõpueksami hindest. Mooduli lõpueksamile pääsemise eelduseks on positiivsete õpitulemuste omandamine protsessihindamise tulemustena ja läbitud praktilised tööd õpikeskkonnas ning praktika (aednikupraktika). Protsessihindamisel hinnatakse nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi. Mooduli lõpphindeks lõputunnistusele jääb eksamihinne.

5.1.2. Mooduli lõpueksam koosneb 2-st osast:

• teadmiste test;

• praktiline töö.

5.1.3. Enne praktilist tööd sooritab õppija teadmiste testi. Praktilisele tööle lubatakse õppija, kui ta on sooritanud testi vähemalt rahuldavale hindele (45% punktide mahust). Praktilise töö hinne kujuneb proovitöö(de) sooritamise tasemest ning töökultuuri ja töökeskkonnaohutuse nõuete järgimisest tööprotsessis. Praktilised eksamitööd sooritatakse tööks sobival ajal reaalses töökeskkonnas.

5.2. Teadmiste test

Soovituslik küsimuste arv on 100, mis jagunevad alljärgnevalt:

5.3. Praktiliste tööde näidisloetelu (vt Lisa 1)

5.4 Praktiliste tööde hindamine

Hinnatakse:

• oskust kasutada ja hoida korras aiatööriistu;

• oskust määrata mulla lõimist ja reaktsiooni;

• oskust harida maad (kaevata, freesida, tasandada);

• oskust kasta;

• kultuurtaimede ja umbrohtude eristamist;

• oskust teha umbrohutõrjet;

• oskust teha taimekaitsetöid vastavalt juhistele;

• oskust väetada taimi vastavalt juhistele;

• oskust valmistada mullasegusid ja kasvusubstraate vastavalt juhisele;

• kasvuala külviks ja istutamiseks ette valmistamist;

• oskust varuda, säilitada, valmistada külviks ette ja külvata seemneid;

• oskust külvata, pikeerida, pintseerida, potistada ja istutada taimi;

• oskust paljundada taimi vegetatiivselt: jagamisega, tütartaimedega, võrsikutega, pistikutega, juurevõsudega, pistokstega, sibulatega;

• oskust pookida;

• seemnete varumist, töötlemist ning säilitamist;

• oskust hooldada taimi: kobestada, kõblata, rohida, harvendada, toestada, multšida, kasta, väetada;

• saagi koristamist, esmast töötlemist ja säilitamisoskust;

• oskust taimi talveks ette valmistada;

• taimede lõikamist ja kujundamist;

• oskust rajada ja hooldada murusid;

• oskust rajada ja hooldada teid;

• oskust valmistada pärjaaluseid ja vanikuid;

• oskust töötada aiatöömasinatega.

Tööde loetelust võib moodustada kombinatsioone, tööülesandeid võib anda individuaalseks või meeskondlikuks täitmiseks, tööülesannete demonstreerimiseks võib rakendada pikemaajalist hindamist.

6. Osamoodulite hindamine vt Lisa 2

2.7. KÖÖGIVILJANDUS

5 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija oskab paljundada, kasvatada, säilitada ja turustada köögiviljakultuure; õppija teab ja tunneb enimlevinud köögiviljakultuure ning nende sorte; oskab koostada realiseerimisplaani koos tasuvusarvestusega.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Läbitud moodul aianduse alused

3. Õppesisu

3.1 KÖÖGIVILJADE KASVATAMINE AVAMAAL. Kapsad. Juurköögiviljad. Viliköögiviljad. Sibulad ja laugud. Kaunköögiviljad. Lehtköögiviljad ja maitsetaimed. Mitmeaastased köögiviljad. Avamaa köögiviljade mahepõllumajanduslik kasvatamine. Realiseerimisplaan ja tasuvusarvestus.

3.2.KÖÖGIVILJADE KASVATAMINE KATMIKALAL. Katmikrajatised. Mikrokliima. Kurgi, tomati, paprika ja baklažaani viljelemine. Aedsalati, redise, aedtilli ja peenkultuuride kasvatamine. Maitsetaimede kasvatamine. Taimede ettekasvatamine. Ajatatavad kultuurid. Realiseerimisplaan ja tasuvusarvestus.

3.3.SÄILITAMINE JA TURUSTAMINE. Kvaliteedinõuded. Töötlemine. Pakendamine. Märgistamisnõuded. Hoidlad.

4.Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

• enamkasvatavaid köögiviljakultuure ja maitsetaimi;

• köögiviljade kasvunõudeid;

• erinevaid katmikalarajatisi ja nende funktsioone;

• köögiviljade kasvatamise agrotehnoloogiat;

• kaasaegseid säilitamise viise,

oskab:

• paljundada köögiviljataimi;

• ajatada köögiviljataimi;

• koostada agrotehnoloogilist plaani;

• kasvatada erinevaid köögiviljakultuure avamaal ja katmikalal;

• töödelda, pakendada ja säilitada köögivilju;

• turustada köögivilju;

• koostada realiseerimisplaani koos tasuvusarvestusega.

5. Hindamine

Hinnatakse:

• kasvukoha ettevalmistamist;

• seemnete külvi, pikeerimist ja potistamist;

• istikute istutamist kasvukohale;

• kasvuaegseid hooldustöid;

• ajatamist;

• saagi koristamist ja sorteerimist;

• köögiviljade säilitamist;

• agrotehnilise-ja realiseerimisplaani koostamist.

Mooduli hinne kujuneb protsessihindamise käigus, mille positiivsed tulemused on eelduseks mooduli kokkuvõtva hinde saamiseks.

Mooduli lõpetamisel toimub teoreetilis- praktiline eksam, mille osad on:

• teoreetiliste teadmiste kontroll, mis moodustab 30% kokkuvõtvast hindest;

• praktilised tööd (näidisloetelu vt Lisa 3), mis moodustab 70% kokkuvõtvast hindest.

2.8. PUUVILJANDUS

5 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija oskab paljundada, kasvatada, säilitada ja turustada puuvilja- ja marjakultuure ning nende istikuid, õppija teab ja tunneb enimlevinud puuvilja-ja marjakultuure, nende ehitust ning aastaringset arenemist; teab ja tunneb kasvatamiseks soovitatud sorte ja aluseid; õppija oskab koostada istandiku plaani ja koostada tehnoloogiaid istandike hooldamiseks.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Läbitud moodul Aianduse alused.

3. Õppesisu

3.1 ISTIKUKASVATUS. Puude ja põõsaste paljundamine. Istikute kasvatamine puukoolis. Istikute müük.

3.2 PUUVILJAKASVATUS. Õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsikasvatus: aedade kavandamine, istandike rajamine, viljapuude kujundamine ja lõikamine, hooldamine, saagi koristamine ning istandike ümberkorraldamine ja likvideerimine.

3.3 MARJAKASVATUS. Maasika-, vaarika-, sõstra-, karusmarja-, astelpaju-, metsamarja- ja viinamarjakasvatus: istandike rajamine, hooldamine, saagi koristamine ja istandike likvideerimine.

3.4 SÄILITAMINE JA TURUSTAMINE. Kvaliteedinõuded. Töötlemine. Pakendamine. Märgistamisnõuded.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

• 40 liiki;

• soovitussorte;

• erialaseid mõisteid;

• haigusi ja kahjureid;

• kvaliteedinõudeid, sortide majanduslikke tunnused;

• istutussügavust, tagasilõikust, istutamisaega,

oskab:

• koostada istandiku plaani;

• koostada tehnoloogilist kaarti;

• valida sobivaid istikuid;

• teha praktilise tööna istutamist, toestamist, kastmist, istutusaegset tagasilõikust;

• noore ja kandeealise viljapuu lõikamist ja kujundamist;

• marjapõõsaste lõikamist;

• määrata erinevaid kahjustajaid;

• määrata ja ravida erinevaid vigastusi ja haigusi;

• koristada ja sorteerida saaki vastavalt standarditele;

• pakendada, säilitada, turustada puuvilju, marju ja istikuid.

0. 5. Hindamine

   Hinnatakse:

• põhikultuuride tähtsust ja ladinakeelseid liiginimesid (40);

• taimede ehitust, arengut ja fenoloogiat;

• soovitussorte ja nende majanduslikke tunnuseid;

• pookealuste tundmist ja kasutamist;

• puuviljataimede kahjustajaid;

• vähelevinud puuviljakultuuride tundmist;

• puuvilja- ja marjaaia plaani koostamist;

• tehnoloogilise kaardi koostamist;

• taimede tundmist;

• õigete töövõtete sooritamist;

• puude ja põõsaste istutamist;

• põõsa harvendamist;

• viljapuu lõikamist (noorendus-, harvendus- ja kujunduslõikus);

• viljapuutüvede kaitsmist ja ravimist;

• saagi koristamist ja sorteerimist.

Puuviljanduse hinne kujuneb teoreetilise osa (50%) ja praktiliste tegevuste (50%) koondhindena.

2.9. LILLEKASVATUS

3 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija oskab paljundada, kasvatada, säilitada ja turustada lillekasvatustoodangut.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Läbitud moodul Aianduse alused.

3. Õppesisu

3.1 SUVELILLED. Rühmitamine (eluiga, kasvutingimused, kasvukuju, õitsemisaeg). Paljundamise viisid ja kasvatamistehnoloogiad sh istikutele esitatavad kvaliteedinõuded, taimede hooldamine müügiplatsil. Avamaal kasvatatavate suvelillede külvikord. Liikide ja sortide valik haljastusse.

3.2. PÜSILILLED. Rühmitamine (eluiga, kasvutingimused, kasvukuju, dekoratiivsuse aeg). Paljundamise viisid ja kasvatamistehnoloogiad sh istikutele esitatavad kvaliteedinõuded, taimede hooldamine müügiplatsil. Avamaal kasvatatavate püsilillede külvikord. Liikide ja sortide valik haljastusse.

3.3 KATMIKKULTUURID. Kommunikatsioonid (vee- ja küttesüsteemid, valgus- ja varjutussüsteemid, õhutussüsteemid). Rühmitamine (eluiga, kasvutingimused, kasvukuju, dekoratiivsuse aeg). Paljundamise viisid ja kasvatamistehnoloogiad sh istikutele esitatavad kvaliteedinõuded, taimede hooldamine müügiplatsil. Liikide ja sortide valik haljastusse.

3.4 lillekasvatustoodangu SÄILITAMINE, PAKKIMINE JA TURUSTAMINE. Etiketi ja taimepassi kasutamine. Pakkimismaterjalid ja pakendid. Realiseerimisplaan ja tasuvusarvestus.

3.7 PRAKTILISED TÖÖD:

• Mullasegude valmistamine.

• Generatiivne paljundamine. Seemnete külviks ettevalmistamine. Külvamine. Külvijärgne hooldamine. Pikeerimine. Potistamine. Istutamine. Külvi- ja istutusjärgne ning kasvuaegne hooldamine (harvendamine, kärpimine, toestamine, kastmine, väetamine). Lilleseemnete varumine. Talveks ettevalmistamine.

• Vegetatiivne paljundamine.

• Kasvuala ettevalmistamine avamaal.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• lillede liike ja sorte eesti ja ladina keeles;

• katmikkultuuride liike eesti ja ladina keeles;

• lillede ja katmikkultuuride rühmitamist ja agrotehnoloogiat;

• säilitamise viise;

• erinevaid talvekatte materjale;

• taimepassi ja selle väljastamise reegleid;

• pakkimismaterjale ja pakendeid,

oskab:

• kasvatada avamaal ja katmikalal erinevaid kultuure;

• valida sobivat kasvukohta;

• valmistada kasvusubstraati;

• paljundada taimi;

• valida omavahel kokku sobivaid liike ja kasutada külvikorda;

• säilitada, pakendada, turustada taimi ja lõikelilli;

• koostada realiseerimisplaani ja tasuvusarvestust.

5.Hindamine

Hinnatakse:

• avamaalillede ja katmikkultuuride eesti ja ladinakeelsete nimede tundmist;

• külvikasti ja kasvuala ettevalmistamist;

• seemnete külvamist;

• taimede pikeerimist;

• taimede potistamist;

• taimede istutamist avamaale;

• taimede kärpimist ja tagasilõikust;

• vegetatiivset paljundamist;

• pakendamist;

• realiseerimisplaani koostamist.

2.10. DENDROLOOGIA

3 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija oskab eristada tunnuste alusel puittaime liike, teab nende dekoratiivseid omadusi ning kasvunõudeid; õppija oskab valida erinevatele puittaimedele kasvunõuetele vastava kasvukoha, oskab hooldada puittaimi.

2. Nõudmised mooduli alustamiseks

Läbitud moodul Aianduse alused.

3. Õppesisu

3.1 PUU- JA PÕÕSALIIKIDE RÜHMITAMINE. Puu- ja põõsaliikide rühmitamine kõrguse, eluea ja temperatuuritaluvuse järgi.

3.2 LIIKIDE TUNDMAÕPPIMINE. Okaspuuliikide eristamine ja tundmaõppimine võrse järgi. Lehtpuude eristamine võrse ja oksa järgi. Põõsaliikide eristamine võrse ja oksa järgi. Liikide iseloomustus, dekoratiivsed omadused ja kasutamine haljastuses.

3.3 ISTIKUKASVATUS. Puude ja põõsaste paljundamine. Istikute kasvatamine puukoolis. Istikute säilitamine ja müük.

3.4 ROOSIKASVATUS. Roosirühmad ja sordid. Istutamine ja hooldamine.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

• taimede kasvunõudeid; soojus-, valgus- ja niiskusnõudlikus ning mulla viljakus;

• puude ja põõsaste agrotehnoloogiat;

• kuidas kujundada ning hooldada puid ja põõsaid;

• kuidas väetada puittaimi;

• roosisordirühmasid ja sorte;

• 100 puittaime taksonit,

oskab:

• rühmitada puu- ja põõsaliike;

• määrata puu- ja põõsaliike võrse ja oksa järgi ning kasvukuju järgi;

• valida liike haljastusse;

• kujundada ja lõigata puu ja põõsa liike;

• paljundada ilupuid ja -põõsaid;

• kasvatada istikuid;

• pakendada, säilitada, turustada puude ja põõsaste istikuid.

3. 5.Hindamine

4. Hinnatakse:

• teoreetilise osa vastamine - 30 % hinde väärtusest;

• taimede tundmise kontroll – 40 % hinde väärtusest;

• herbaariumi koostamine: taimede määramise õigsuse ja nõuetekohase vormistuse hindamine – 5 % hinde väärtusest;

• praktiliste tööde tegemise oskus – 25% hinde väärtusest.

2.11. AIATÖÖMASINATE KASUTAMINE JA HOOLDAMINE

1 õn

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija tunneb traktorite, aia- ja põllutöömasinate ehitust, oskab neid hooldada ja reguleerida; oskab turvaliselt töötada masinatega.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 TRAKTORIÕPETUS. Aianduses kasutatavate traktorite liigitus, nende lühiiseloomustus; traktor kui töömasin, tema töösuutlikkus; traktorite hooldus ja hoiustamine.

Praktilised oskused: Traktori tehnilise seisundi kontroll ja igapäevane tehnohooldus. Töötamine traktoriga.

3.2 PÕLLUTÖÖMASINAD. Teoreetilised teadmised: põllunduses kasutatavate masinate ja riistade liigitus, töötamise tingimustest tulenevalt nendele esitatavad nõuded; masinate ja riistade põhimudelite ehituse ja töötamise kirjeldus.

Praktilised oskused: Mullaharimismasinate, väetamismasinate, külvikute, hooldusmasinate ja taimekaitsepritsi tundmaõppimine ja hooldamine.

3.3 AIATÖÖMASINAD. Teoreetilised teadmised: aianduses kasutatavad masinad: väiketraktorid, nende haakeriistad; murutraktorid, nende haakeriistad: muruniidukid, trimmerid, raiderid, nende haakeriistad, hekilõikurid: nende ehitus ja töötamise kirjeldus.

Praktilised oskused: aiatöömasinate tundmaõppimine ja hooldamine, töötamine aiatöömasinatega.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

• traktori ehitust, süsteemide- mehhanismide töötamist;

• põllutöömasinate ehitust, süsteemide ja mehhanismide töötamist;

• aiatöömasinaid, nende ehitust ja töötamist;

oskab:

• kasutada põllutöömasinaid nii, et nad ei sea ohtu teiste ega enda elu ja tervist;

• kasutada masinaid tööohutuse ja keskkonna nõuetest lähtuvalt;

• igapäevaselt hooldada kasutuses olevat tehnikat; töötada masinatega.

6. 5. Hindamine

Hinnatakse:

• traktori üldehituse tundmist;

• traktori igapäevase tehnilise hoolduse teostamise oskust;

• ohutustehnika nõuete täitmist;

• õppesõitu traktoriga;

• aiatöömasinate (väiketraktor, murutraktor, raider) ehitust ja nende haakeriistade (samblareha, täkestaja, kärud, frees) tööpõhimõtete tundmist;

• aiatöömasinate (muruniiduk, trimmer, kombitrimmer, võsalõikaja, hekilõikur, oksapurustaja, kõrglõikur, lehepuhur, lehepuhur- imur) üldehituse ja igapäevase tehnohoolduse teostamist, masinatega töötamist ning ohutusnõuetest kinni pidamist;

• põllutöömasinate (adrad, randaal, kultivaator, sügavkobesti, frees, rull, äke, libisti) üldehituse ja tööpõhimõtete tundmist ning ohutusnõuetest kinni pidamist;

• taimekaitsepritside ja väetisekülvikute üldehituse, tööpõhimõtete tundmist ning ohutustehnika nõuetest kinni pidamist;

• muru niitmist niidukiga, traktoriga ja raideriga;

• muru trimmerdamist;

• töötamist akukääridega;

• heki lõikamist;

• kõrglõikuriga töötamist;

• lehepuhuriga töötamist.

III VALIKAINED

3.1. ALTERNATIIVTOOTMINE

10 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised erinevate viljeldavate seeneliikide kasvatamisest ja töötlemisest; rooside jagunemisest sordirühmadesse ja oskusi rooside paljundamisest, kasvatamistehnoloogiatest ja hooldamisest. Õppija õpib tundma mesilaspere bioloogiat, peamisi mesindussaadusi, mesindusinventari ja oskavad mesindada. Õppija omandab teadmised vitspunutistest, mis sobivad aeda, haljasalale ja siseruumi ning oskab neid valmistada. Õppija omandab teadmisi taimeseadete tegemise põhialustest ja oskavad praktiliselt erinevaid seadeid valmistada. Õppija omandab teadmised ja oskused viljeleda köögivilju (sh. katmikkultuure), viljapuid, marjakultuure ning lillekultuure jälgides keskkonda säästvaid meetodeid.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Läbitud moodul Aianduse alused.

3. Õppesisu

3.1 VIINAMARJAKASVATUS 1õn. Taimede ehitus, fenoloogia, kasvunõuded. Eestis kasvatamiseks soovitatud viinapuusordid. Istikute kasvatamine, enamlevinud paljundamisviisid. Viinapuude kasvatamine ja hooldamine; sügisene lõikus ja katmine talveks; vabastamine talvekattest ja taimede ülessidumine toestusele; vanemate viinapuude hooldamine ja suvine lõikamine; kahjustajad ja tõrjeviisid. Viinamarjade koristamine, säilitamine ja hoidistamine.

3.2 MAITSE – JA RAVIMTAIMED 1õn. Ühe- ja mitmeaastased maitse- ja ravimtaimed. Kasvunõuded. Agrotehnoloogia. Säilitamine. Kvaliteedinõuded. Töötlemine. Pakendamine. Turustamine.

3.3 SEENEKASVATUS 1õn. Toiteväärtus ja raviomadused. Viljeldavad liigid. Sampinjoni, austerserviku, shiitake jt kasvatamine. Ekstensiivne ja intensiivne seenekasvatuse tehnoloogia. Erinevad kasvusubstraadid ja nende valmistamine. Seente haigused ja kahjurid ning nende tõrje. Seenekasvatushooned ja nende sisseseade. Seente hoiustamine, töötlemine ja kaubastamine. Kvaliteedinõuded seentele.

3.4 ROOSIKASVATUS 1 õn. Ülevaade Eesti roosikasvatusest. Rooside klassifikatsioon. Avamaal kasvatamiseks sobivad roosid. Katmikalal kasvatamiseks sobivad roosid. Roosialuste kasvatamine. Rooside pookimine. Rooside silmastamine. Rooside paljundamine pistikutega. Rooside kasvatamine ja hooldamine avamaal. Rooside kasvatamine ja hooldamine katmikalal. Rooside haigused ja kahjurid. Erinevate roosi sordirühmade kasutamine haljastuses. Rosaariumi rajamine.

3.5 MESINDUS 1õn. Mesilaspere koosseis ja ülesanded; mesilase kehaehitus; pere ja pereliikmete areng. Mesindussaadused: mesi, õietolm, vaha, taruvaik, mesilasema toitepiim ja mesilasmürk. Mesindusinventar, selle otstarve ja kasutustehnoloogia. Kevadised tööd mesilas (puhastuslend, kiirläbivaatus, perede laiendamine, ettevalmistus peakorjeks); mesilasperede paljundamine (võrsikpere, lendpere, perede poolitamine); meevurritamine (perede hooldus peakorje ajal, peamised meetaimed); ettevalmistused talvitumiseks; talvised tööd mesilas. Põhilised tolmeldusvõtted, mesilaste dresseerimine ja mesilasperede transport rändepaikadesse. Mesilaste peamised haigused ja kahjurid ning nende tõrje.

3.6 VITSPUNUTISED 2õn. Vitspunutiste praktilisus ja esteetiline väärtus. Kasutatav taimmaterjal, selle kogumine ning töötlemine. Ohutustehnika materjali kogumisel. Käärid, noad, kirved, saed, tangid, traadid, nöörid, võrgud, keevised jt. Erinevad töö- ja tehnilised võtted. Ohutustehnika tööriistade käsitsemisel. Korvide, floraalsete objektide, ruumi dekoratsioonide ja avamaastikul kasutatavate vitspunutiste valmistamine.

3.7 TAIMESEADE 2õn. Korravõimalused: sümmeetria ja asümmeetria. Kujunduse liigid: dekoratiivne, vegetatiivne, formaal-lineaarne. Taimede asetusviisid, korralduse liigid ja rühmitamine. Pindade kujundus erinevate materjalidega, ruumiline kihilisus ja proportsioonid. Tööde vormid ja tehnikad. Materjalide ja taimede pealispinnad, taimede kasvukujud. Materjalide ettevalmistamine. Seadete tegemise tehnikad ja vormid. Istutusseade. Pärg. Vanik. Sisehaljastus istutuskastid, erinevad istutusvõimalused.

3.8 MAHEVILJELUS 1õn. Maheviljeluse ajalugu, seadusest tulenevad nõuded, ökoviljeluse käesolev hetkeseis ja uued arengusuunad. Ökoviljeluses kasutatavad maaharimisagregaadid, enamesinevad taimehaigused ja taimekahjurid ning nende tõrje ja tõrjemeetodid (bioloogilised, mehhaanilised, agrotehnilised tõrjemeetodid) ning maheviljeluses kasutatavad väetised. Mahetootmises esinevad kevadised, suvised ja sügisesed tööd. Viljapuude ja marjakultuuride ning lillede kevadine, suvine ja sügisene mahepõllumajanduslik hooldus. Ökopeenra rajamine. Ettevõtte viimine üle tavatootmiselt mahetootmisele. Taimetoodangu Inspektsioonile (TTI) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) vajalike dokumentide üksikasjalik täitmine

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

• viinapuude soovitussorte;

• viinapuude kahjustajaid;

• Eestis enimkasvatavaid maitse- ja ravimtaimi;

• maitse- ja ravimtaimede kasvunõudeid;

• maitse- ja ravimtaimede agrotehnoloogiat;

• seente bioloogiat, toiteväärtust ja raviomadusi;

• enamlevinud kultiveeritavaid seeni;

• erinevaid seenekasvatuse tehnoloogiaid;

• erinevate kasvusubstraatide valmistamise tehnoloogiaid;

• seente haiguseid ja kahjureid;

• seenekasvatushoonetele esitatavaid nõudeid;

• seente kvaliteedinõudeid;

• rooside sordirühmi;

• avamaal ja katmikalal kasvatamiseks mõeldud roosisorte;

• rooside kahjureid ja haigusi;

• rooside kasutusvõimalusi haljastuses;

• mesilasperede koosseisu ja iga pereliikme ülesandeid;

• mesindusinventari ja selle kasutustehnoloogiaid;

• mesilasperede peamisi hooldusvõtteid;

• mesilaste peamisi haiguseid ja kahjureid;

• vitspunutistes kasutatavaid taimmaterjale, tööriistu ja –vahendeid;

• ohutustehnikat vitspunutiste materjalide kogumisel, tööriistade ning –vahendite kasutamisel;

• kujundusõpetuse aluseid;

• enam esinevaid taimekahjustajaid;

• maheviljeluses kasutatavaid väetisi.

oskab:

• paljundada viinapuid;

• hooldada viinapuid;

• koristada, säilitada ja hoidistada viinamarju;

• kasvatada erinevaid maitse- ja ravimtaimi;

• töödelda, pakendada, säilitada ja turustada maitse- ja ravimtaimi;

• tõrjuda seente kahjustajaid;

• seeni hoiustada, töödelda ja kaubastada;

• kasvatada roosialuseid;

• paljundada roose pookimise ja silmastamise teel ning pistikutega;

• teha roosidele kevadist, suvist ja sügisest tagasilõikust;

• väetada roose;

• planeerida ja rajada roosiaeda;

• vahet teha mesilaspere erinevate liikmete vahel;

• kasutada mesindusinventari perede hooldamisel;

• mesilasperesid hooldada;

• oskab tõrjuda mesilaste peamisi haiguseid ja kahjureid;

• vitspunutisteks materjali ette valmistada;

• kasutada ohutult töövahendeid;

• valmistada erinevaid vitspunutisi;

• kasutada erinevaid tehnikaid ja kujundusvõtteid seadete pärgade ja vanikute tegemisel;

• teha pärga, vanikut, seadet;

• kasutada maaharimisagregaate;

• kasutada maheviljeluse väetisi;

• täita vajalikke dokumente;

• sooritada mahetootmistöid;

• rajada ökopeenart.

5. Hindamine

Hinnatakse:

• viinapuu soovitussortide tundmist;

• viinapuu kahjustajate tundmist ja tõrjeviise;

• viinapuude paljundamist;

• viinapuude hoolduslõikuse teostamist;

• maitse- ja ravimtaimede paljundamist;

• maitse- ja ravimtaimede kasvuaegseid hooldustöid;

• maitse- ja ravimtaimede saagikoristamist taimede erinevates kasvufaasides;

• maitse- ja ravimtaimede saagi töötlemist ja pakendamist;

• maitse- ja ravimtaimede saagi säilitamist ja turustamist;

• seente kasvusubstraadi valmistamist;

• roosi liikide tundmist;

• roosi sordirühmade tundmist;

• roosi haiguste ja kahjurite tundmist;

• rooside pookimist;

• rooside silmastamist;

• roosipistikute või pistokste tegemist;

• rooside erinevaid kujunduslõikusi;

• seenekasvatuse tehnoloogilise kaardi koostamist;

• mesilaperede koosseisu ja iga pereliikme ülesannete tundmist;

• mesindusinventari ja kasutustehnoloogiate tundmist;

• mesindusinventari kasutamise oskust;

• mesilasperede peamiste hooldusvõtete tundmist ja kasutamise oskust;

• mesilasperede peamiste haiguste ja kahjurite tundmist ning oskust neid tõrjuda;

• mesilaspere liikmete eristamise oskust;

• vitspunutiste materjalide ettevalmistamise ning tööriistade ja –vahendite kasutamise oskust;

• erinevate vitspunutiste valmistamist;

• kompositsiooniõpetuse aluste tundmist;

• oskust valmistada kimpe ja taimeseadeid;

• taimeseadete ja kimpude üldmuljet;

• seadete ja kimpude kunstilist lahendust ja õpilase loomingulisust nende kujundamisel;

• erinevate materjalide ja abivahendite kasutamisoskust seadete ja kimpude valmistamisel;

• seadete ja kimpude tehniliselt korrektset teostust;

• loomingulist lähenemisviisi klientide teenindamisel;

• taimekahjustajate ning tõrjemeetodite tundmist;

• loodussõbralike hooldustööde (ja rajamistööde) läbiviimist;

• ökopeenra rajamist.

Mooduli hinne kujuneb protsessihindamise tulemusena:

viinamarjakasvatus – 10% hinde väärtusest,

maitse- ja ravimtaimed – 10% hinde väärtusest,

seenekasvatus - 10% hinde väärtusest,

roosikasvatus - 10% hinde väärtusest,

mesindus - 10% hinde väärtusest,

vitspunutised - 20% hinde väärtusest,

taimeseade - 20% hinde väärtusest,

maheviljelus - 10% hinde väärtusest.

Lõputunnistusele kantakse koondhinne Alternatiivtootmine.

2. . LOODUSMAJANDUSE ALUSED

10 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised Eesti metsamajanduse ja metsakasvatuse põhimõtetest, Eesti looduskaitsesüsteemist ja põhimõtetest ning loodusfotograafiast, mõistab turismimajanduse tähtsust, rolli ja arengusuundi maailmas ning Eestis, tunneb erinevaid turismisektoreid ning nende poolt pakutavaid teenuseid. Õppija oskab assisteerida loodusmatka, –ekskursiooni ja looduse vahendamise programmi korraldamist ja läbiviimist lähtudes sihtrühmast ja temaatikast ning oskab läbi viia loodusmatka ja looduse vahendamise programmi ettevalmistatud materjalide abil.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Läbitud moodul Aianduse alused.

3. Õppesisu

3.1. METSAKASUTUSE ALUSED 2õn. Jätkusuutlikud metsamajanduse põhimõtted, metsanduse ajalugu ja hetkeseis. Riigi- ja erametsanduse erisus, ülesanded. Erametsaomanike nõustamine, toetused. Metsa mõjutavad tegurid: vesi, muld, valgus, temperatuur, tuul, loomastik – taimestik. Metsatüübid. Tähtsamad kasvukohatüübid. Metsatüüpide tundmaõppimine looduses. Metsakasvatuse põhimõtted. Uue metsapõlvkonna rajamine. Metsade hooldamise tähtsus ja viisid. Raiete klassifikatsioon ja liigid. Raietel kasutatav tehnika. Metsakasutus kaitsealadel, kitsendused, metsaseadus. Metsakaitse vajadus ja tähtsus.

Metsatakseerimise põhimõisted. Takseerimisel kasutatavad mõõteriistad. Takseerandmete kogumine. Metsamajanduskava. Metsaregistri vajadus ja selle kasutamine.

3.2 LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ALUSED 2õn. Ajalooline ülevaade Eesti looduskaitsest, looduskaitsesüsteemist, loodus- ja keskkonnakaitse vajadusest. Looduskaitseseadus. Rahvusvahelised kokkulepped. Kaitstavate loodusobjektide liigitus. Kaitsealad (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala), hoiualad, üksikobjektid. Kaitseala vööndid. Liikide kaitsekategooriad ja nendesse arvamise põhimõtted. Taime- ja loomaliikide kaitse korraldamine. Võõrliigid. Olulisemad kaitsealused taime- ja loomaliigid. Natura 2000 võrgustiku moodustamise eesmärgid. Bioloogiline mitmekesisus. Alade valik, linnu- ja loodushoiualad. Keskkonnaprobleemid Eestis ja maailmas. Maailmamere reostus, toorainekriis, osooniaugud, magevee nappus, kasvuhoonegaasid, jäätmed, loodusressursside ületarbimine. Atmosfäärse õhu saastatus, peamised saasteallikad ja saasteained, Õhusaaste mõõtmine, kontroll, saasteluba. Müra ja kiirgus. Saaste vähendamise võimalused. Vee peamised reostusallikad ja reoained. Reovee puhastamise meetodid. Veekogu isepuhastusvõime.

3.3 LOODUSFOTOGRAAFIA 2õn. Fotograafia ajalugu. Kaasaja fotokaamera tööpõhimõte ja käsitsemine. Fotokaamera ja lisaseadmete valik. Objekti, pildistamise aja ja viisi valik. Maastiku pildistamine. Taimede ja üksikobjektide pildistamine. Loomade, lindude ja putukate pildistamine. Pilditöötlusprogrammid. Piltide sisestamine arvutisse. Fotode põhikorrektsioonid fototöötlusprogrammis. Piltide salvestus ja esitlus.

3.4 TURISMIKORRALDUS 2õn. Turismipoliitika ja selle kandjad. Eesti turismiseadus ja riiklik turismiarengukava. Turismikvaliteedisüsteem ja kvaliteedimärgised. Eesti ning rahvusvahelised turismiorganisatsioonid ja -ühendused ning nende mõju ühiskonnas. Turismi tulevikusuundumused. Turismi mõiste, ajalugu, areng, roll tänapäevaühiskonnas ning seosed teiste majandusharudega. Turismimajandus ja keskkond. Turismivormid. Turismiettevõtete liigid: reisibüroo, reisikorraldaja, majutusettevõtted, transpordifirmad, turismiga kaudselt seotud ettevõtted. Turismiinfopunkt ja -keskus. Reisidokumendid. Ametid turismis. Reisijate ja turistide liigitamine. Külastuseesmärgid, turistide motiivid, vajadused ja ootused. Külastuselamus. Reisi- ja turismitooted ning -teenused (reisi-, transpordi-, majutus-, toitlustusteenused, vaatamisväärsused, tegevused). Reisikaubandus, reisiteenuste levikanalid. Turismiteenuste nõudlus ja pakkumine. Giidi kutse, ajalugu ja rollid. Giidide ühendused ja kutseeksamid. Ekskursiooni korraldamine. Ekskursioonimarsruudi koostamine. Ekskursiooniks materjalide ettevalmistamine, info otsimise erinevad võimalused. Giiditeksti koostamise põhimõtted. Jätkusuutlik turism.

3.5 LOODUSRETKE JUHTIMINE 2õn. Looduse vahendamise eesmärgid ja meetodid. Loodusekskursiooni ja looduse vahendamise programmi koostamine ja ettevalmistamine (sh marsruudi koostamine, giiditeksti loomine lähtudes sihtgrupist, ekskursiooniks / matkaks materjalide ettevalmistamine). Varuprogramm. Loodusekskursiooni, matka ja looduse vahendamise programmi läbiviimine ja järelanalüüs. Retkejuhi riietus ja varustus. Retkejuhi töö erinevate sihtgruppidega. Grupipsühholoogia ja klienditeeninduse eripärad rekreatiivsete tegevuste korraldamisel ja läbiviimisel. Ohutus ja seadusandlus rekreatiivsete tegevuste korraldamisel (igaüheõigus, hoolikuse standard, lepinguväliste kohustuste seadus, toote ja teenuse ohutuse seadus, spordiseadus), turvalisuse-alased protseduurid ja miinimumnõuded matkakorraldajale.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb

• metsamajanduse olemust ja tähtsust;

• riigi- ja erametsanduse ülesandeid, toimimispõhimõtteid;

• metsa kasvukohatüüpe;

• metsakasvatuse olemust, raideid ja raietehnikat;

• metsakaitse tähtsust;

• metsatakseerimise põhimõtteid ja mõõteriistu;

• looduskaitsesüsteemi;

• rahvusvahelisi keskkonnaalaseid kokkuleppeid;

• kaitstavaid loodusobjekte;

• tähtsamaid kaitsealuseid liike ja elupaiku (kasvukohti);

• Natura 2000 võrgustiku moodustamise põhimõtteid;

• suuremaid keskkonnaprobleeme;

• atmosfääri ja veeelustiku peamisi saastajaid ja saasteaineid;

• reovee puhastusviise;

• fotoaparaadi tööpõhimõtet;

• looduse pildistamise eripära;

• pilditöötlusprogrammi;

• turismimajanduse seoseid ja mõjutegureid;

• turismi liike ja vorme;

• turistide motiive, vajadusi ja ootusi ning nende rahuldamise võimalusi ;

• Eesti turismiseadust ja riiklikku turismiarengukava

• turismiettevõtete kvaliteedijuhtimissüsteeme ja kvaliteedimärgiseid;

• rahvusvahelist turismieetika koodeksit;

• reisi- ja turismiettevõtete liike ja pakutavaid teenuseid;

• majutusettevõtete liike ja teenuseid;

• reisitranspordi liike ja teenuseid;

• reisidokumente;

• Eesti majutusettevõtete registreerimise, tunnustamise ja järgustamise korda;

• toitlustusettevõtete liike ja teenuseid;

• erinevate turismiteenuste arenduse, turunduse, hinnakujunduse ja müügi aluseid;

• turismitoodete reklaamikanaleid ja –võimalusi;

• Eesti looduskeskkonna kasutamise võimalusi rekreatsioonis;

• loodusretkejuhi kutsestandardit;

• looduse vahendamise meetodeid;

• loodusmatka, -ekskursiooni ja looduse vahendamise programmi korraldamise ja läbiviimise põhimõtteid.

oskab:

• looduses määrata tähtsamaid metsakasvukohatüüpe;

• kasutada metsaregistrit ja metsamajanduskava;

• kasutada metsatakseerimisel mõõteriistu;

• määrata ja kirjeldada olulisemaid kaitsealuseid liike;

• sorteerida jäätmeid;

• käsitseda fotokaamerat;

• töödelda fotosid pilditöötlusprogrammiga;

• analüüsida statistiliste andmete alusel turismi arengut maailmas ja Eestis;

• analüüsida erinevaid turismitooteid ja –teenuseid;

• analüüsida erinevate sihtrühmade reisimotiive, ootusi ja vajadusi;

• kirjeldada, tutvustada ja soovitada turismiteenuseid erinevatele sihtrühmadele;

• iseloomustada sihtrühmi ja kavandada neile sobivaid turundusmeetmeid ja –tegevusi;

• kasutada turismisõnavara ja –mõisteid;

• leida ja kasutada asjakohast teavet õppeülesannete täitmisel;

• tutvustada erinevaid loodusobjekte;

• valida oludele vastava matkavarustuse;

• rakendada igaüheõiguse põhimõtteid;

• assisteerida loodusmatka, – ekskursiooni ja looduse vahendamise programmi korraldamist ja läbiviimist;

• kasutada ettevalmistatud giiditekste, näitmaterjale ja õppevahendeid;

• läbi viia ettevalmistatud lihtsat loodusmatka, –ekskursiooni ja looduse vahendamise programmi (sh ohutuse ja turvalisuse tagamine).

5. Hindamine

Hinnatakse:

• metsauuendusviiside tundmist;

• metsa kasvukohatüüpide tundmist;

• teadmisi raietest ja raietehnikast;

• teadmisi metsakaitsest;

• teadmisi metsatakseerimisest;

• oskust kasutada metsatakseerimise mõõteriistu;

• oskust kasutada metsaregistrit ja metsamajanduskava;

• Eesti looduskaitsesüsteemi tundmist;

• kaitsealuste looma- ja linnuliikide tundmist;

• kaitstavate loodusobjektide tundmist;

• rahvusvaheliste keskkonnaalaste kokkulepete tundmist;

• teadmisi suurematest keskkonnaprobleemidest;

• teadmisi õhku ja vett saastavatest saasteainetest ja saastajatest;

• teadmisi reovee puhastusviisidest;

• fotoaparaadi tööpõhimõtte tundmist;

• lisaseadmete kasutamise oskusi;

• pilditöötlusprogrammi kasutamise oskusi;

• turismimajanduse aluste ja -sõnavara tundmist;

• õpikäigu ettevalmistamist, läbiviimist ja analüüsi;

• oskust tutvustada erinevaid loodusobjekte;

• oskust valida õiget matkavarustust;

• oskust assisteerida loodusmatka;

• oskust kasutada ettevalmistatud giiditekste, näidismaterjale, õppevahendeid;

• oskust läbi viia loodusretke.

Mooduli hinne kujuneb protsessihindamise tulemusena:

metsakasutuse alused – 20% hinde väärtusest,

loodus- ja keskkonnakaitse alused – 20% hinde väärtusest,

loodusfotograafia - 20% hinde väärtusest,

turismikorraldus – 20% hinde väärtusest,

loodusretke juhtimine - 20% hinde väärtusest.

Lõputunnistusele kantakse koondhinne Loodusmajanduse alused.

3.3. MAJANDUSE JA JUHTIMISE ALUSED

5õn

1. Eesmärk

Majanduse ja juhtimise aluste mooduli õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja oskusi mõistmaks ettevõtlust, raamatupidamist, organisatsiooni käitumist ja juhtimist ning sellega kaasnevaid protsesse.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Läbitud moodul Majanduse ja ettevõtluse alused.

3. Õppesisu

3.1 ETTEVÕTLUSE ALUSED 1õn. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus, ettevõtja tegevuse eripära, erinevus palgatöötajast. Ettevõtluse põhialused ja ettevõtluse koht majanduses, ühistegevuse põhimõtted. Ettevõtte vormid. Ettevõttevormi valiku kriteeriumid: asukoht ja selle valik, ettevõtte riskitegurid, pankrotipõhjused ning konkurentsivõimelisuse hindamine. Ettevõtte loomise etapid. Rahastamisallikate leidmise võimalused ja valik. Tootmine ja teenindus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum, käive. Ettevõtlust toetavad tugisüsteemid. Äriidee olemus ja püstitamine. Äriplaani struktuur. Äriplaani koostamise põhimõtted.

3.2 RAAMATUPIDAMISE ALUSED 2õn. Majandusarvestuse olemus. Raamatupidamise korraldamist ja aruandlust reguleerivad õigusaktid. Raamatupidamise meetodid, raamatupidamise sise-eeskiri. Raamatupidamise hea tava. Majandustehingute dokumenteerimine, algdokumentide vormistamine, dokumentide säilitamine. Rahaliste vahendite arvestus. Panga- ja kassaoperatsioonid. Töötasu arvestuse alused. Käibemaksu arvestamine ja deklareerimine. Arveldused ostjate ja hankijatega. Palgaarvestus. Põhivara, käibevara ja amortisatsiooni arvestamine. Majandustehingute registreerimine arvestusregistrites. Raamatupidamise kontode olemus, ülesehitus, kanded kontodele, kontoplaan. Bilanss. Mõiste. Raamatupidamisbilansi koostamine. Inventuur. Finantsaruanded.

Raamatupidamine arvutiprogrammiga.

3.3 TURUNDUSE ALUSED 1õn. Turunduse olemus. Turunduse määratlused. Turunduse areng. Turunduskeskkond. Turunduskontseptsioonid. Turunduse strateegia ja taktika. Turg. Turu segmentimine. Toote positsioneerimine. Turundusuuring. Toode ja toote arendus. Toote elutsükkel. Kaubamärk ja bränd. Bränd ja tarbijakäitumine. Tarbijakäitumise olemus. Ostuotsustusprotsess. Tarbijakäitumise mõjurid. Tarbija lojaalsus. Suhtlusturundus. Sotsiaalne turundus. Rohelise turunduse olemus. Siseturundus. Internetiturundus. Hind, turustus ja müügitoetus. Hinna olemus. Hinnakujundamine. Hinnapoliitika. Turustuse olemus. Jaotuskanalid, jaotussüsteem. Müügitoetus ja kommunikatsioon. Avaliku arvamuse kujundamine. Reklaami olemus, tähtsus ja planeerimine. Müügi soodustamise olemus ja võtted. Isiklik müük.

3.4 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE JA JUHTIMISE ALUSED 1õn.

Organisatsiooni mõiste, eesmärgid, organisatsiooni tüübid. Organisatsiooni moodustamine ja areng. Organisatsiooni missiooni ja visiooni mõisted. Staatused ja rollid organisatsioonis. Organisatsiooni liikmete osa ja vastutus organisatsiooni missiooni täitmisel. Suhtekorraldus organisatsioonis. Juhi rollid; juhtide tüübid; juht ja liider. Juhtimisstiilid; situatsioonist lähtuv juhtimine. Juhtimistasandid. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine, otsustamine. Eestvedamine. Võim ja juhtimisstiilid. Delegeerimine ja juhendamine. Meeskonnatöö korraldamine organisatsioonis. Personali planeerimine ja värbamine; personalitöö. Töötajate motiveerimine, motivatsiooniteooriad; tagasiside. Suhtlemine organisatsioonis, sisekommunikatsioon. Nõupidamised ja koosolekud. Muudatuste juhtimine ja konfliktide lahendamine. Tulemusjuhtimine.

4. Õpitulemused

Õppija teab ja tunneb :

• milles seisneb ettevõtja risk ja vastutus;

• kuidas alustada ettevõtlusega;

• ettevõtluse tugisüsteeme, kust saada abi ettevõtluses;

• kuidas ettevõte tegutseb;

• erinevaid ettevõtlusvorme;

• füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise eripära;

• äriidee olemust;

• äriplaani koostamise põhimõtteid;

• raamatupidamise olemust;

• algdokumente;

• kontode olemust;

• bilansi olemust;

• majandustehingute pearaamatusse kandmise põhimõtteid;

• inventuuri korraldamist;

• turundusalaseid põhimõisteid, turundustegevusi ja turunduse rolli majanduses;

• toote elutsüklit ja toote arendamise võimalusi;

• hinna kujundamise aluseid;

• toodete turustamise võimalusi ja jaotuskanaleid;

• reklaami tähtsust;

• suhtlus- ja sotsiaalse turunduse olemust;

• erinevaid organisatsiooni mudeleid ning juhtimistasandeid;

• organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda;

• organisatsiooni missiooni, visiooni ja kuvandi mõistet ning väärtust;

• oma rolli organisatsiooni liikmena ning teiste organisatsiooni liikmete rolli,

oskab:

• analüüsida ennast ettevõtja jaoks vajalikest isikuomadustest lähtuvalt;

• valida vastavalt tegevusele vajalikku ettevõttevormi;

• hankida informatsiooni ettevõtlust toetavate tugisüsteemide kohta;

• koostada rühmatööna väikeettevõtte äriplaani;

• koostada raamatupidamise algdokumente;

• arvutada töötasu;

• täita kassaraamatut;

• täita pearaamatut;

• koostada bilanssi;

• koostada aruandeid;

• kasutada tarbija ostukäitumise mõjureid ostuotsuste selgitamisel;

• seostada toote elutsükli faase ettevõtte turundustegevusega;

• selgitada rohelise toote kasulikkust, koostada sellekohast reklaamsõnumit;

• korraldada meeskonnatööd organisatsioonis;

• korraldada nõupidamisi ja koosolekuid;

• lahendada konflikte.

5. Hindamine

Hinnatakse:

• ettevõtluse põhimõistete tundmist;

• erinevate ettevõtlusvormide erinevuste tundmist;

• FIE-na tegutsemise erisusi ja maksusüsteemi;

• FIE tuludeklaratsiooni koostamise oskust;

• oskust koostada äriplaani rühmatööna;

• raamatupidamisarvestuse põhimõistete ja seoste tundmist;

• kassapõhise raamatupidamise aluste teadmist;

• tekkepõhise raamatupidamise aluste teadmist;

• algdokumentide koostamise oskust;

• kontode olemuse tundmist;

• bilansi tundmist;

• palga arvestamise aluste tundmist;

• käibemaksu arvestamise aluste tundmist;

• majandustehingute pearaamatusse kandmise põhimõtete tundmist;

• inventuuri korraldamise oskust;

• turundustegevuste planeerimist;

• erinevate toodete turusegmentide määramist;

• turundusuuringu läbiviimist;

• oskust koostada ja analüüsida reklaamsõnumit ning koostada reklaamiprogrammi;

• organisatsiooni missiooni ja visiooni tundmist;

• juhtimisfunktsioonide tundmist;

• meeskonnatöö korraldamise oskust.

Mooduli hinne kujuneb protsessihindamise tulemusena:

ettevõtluse alused – 20% hinde väärtusest,

raamatupidamise alused – 40% hinde väärtusest,

turunduse alused - 20% hinde väärtusest,

organisatsiooni käitumine ja juhtimise alused - 20% hinde väärtusest.

Lõputunnistusele kantakse koondhinne Majanduse ja juhtimise alused.

3.4. AIAKUJUNDUSE ALUSED

5 õn

1. Eesmärgid

Õpetada läbi kunstiõpetuse reeglite, ajaloo tajumise ja taimmaterjali tundmise erinevatele istutusaladele taimekompositsioonide loomist.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Läbitud moodul Aianduse alused.

3. Õppesisu

3.1. AIA- JA PARGIKUNSTI AJALUGU. Antiigi, keskaja, renessanssi, baroki aiakunst, maastikuaiad ning 19., 20., ja 21. sajandi aiakunst. Maastikukujunduse areng Eestis. Kaasaegsed soovitused ajaloolise ja modernse keskkonna taimestamisel.

3.2. KOMPOSITSIOONIÕPETUS. Kompositsiooni kunstilised printsiibid. Ühtsus. Rütm. Tasakaal. Mastaap ja proportsioon. Pinna- ja ruumikompositsioon. Perspektiiv. Kuldlõige.

3.3. VÄRVUSÕPETUS. Värvuste põhiomadused; värvuste omavaheline koosmõju, visuaalsed efektid. Põhi-ja primaarvärvused. Värvuskontrastid.

3.4. MAASTIKU KOMPONENDID. Maastiku põhikomponendid (reljeef, taimkate, vesi). Maastiku täiendkomponendid (arhitektuuri suur- ja väikevormid). Maastiku kujunduslikud komponendid (looduslik motiiv, kujunduslik vorm)

3.5. MAASTIKE KUJUNDAMISE PÕHIPRINTSIIBID. Funktsionaalsus. Ökonoomsus. Esteetilisus.

3.6. MAASTIKE KUJUNDAMISE ISEÄRASUSED. Territoriaalsus. Ruumilisus. Muutuvus ja pidev areng.

3.7. TAIMMATERJALI KASUTAMINE KUJUNDUSES. Taimmaterjali omadused: vorm ja värvus (sh erinevatel aastaaegadel), kasvukohanõuded. Taimmaterjali valik vastavalt kasvukohale. Taimmaterjali funktsionaalne klassifitseerimine (aktsent- ja taustataimedeks jms). Taimegruppide moodustamise põhimõtted, lähtuvalt värvusõpetuse ja kompositsiooniõpetuse printsiipidest ning taimmaterjali omadustest. Grupi vaadeldavuse optimaalne kaugus. Tingmärgid. Mõõtkava. Lubatud minimaalsed istutuskaugused hoonetest ja rajatistest.

3.8. PRAKTILISED TÖÖD. Erinevate kompositsiooni- ja värvusõpetuse, mõõtkava, tingmärkide harjutustööde koostamine. Taimeplaanide koostamine arvestades erinevate kasvukohtade ja valgustingimustega. Istutuskavandi koostamine ajaloolisse ja modernsesse keskkonda.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

• aiakujunduse ajaloo põhisuundi;

• kujunduses kasutatavaid tingmärke ja mõõtkavasid;

• kujundamise ja kompositsiooni põhiprintsiipe;

• haljastusväärtusega taimi ja nendega kujundamise printsiipe,

oskab:

• analüüsida lähtesituatsiooni, formuleerida lähteülesannet;

• kasutada mõõtkava;

• liigitada taimi värvi, vormi ja kõrguse järgi;

• oskab valida taimi erinevatesse kasvukeskkondadesse;

• kujundada istutusalasid.

5. Hindamine

Hinnatakse:

• mõõtkava kasutamist;

• tingmärkide kujutamist;

• kompositsioonide koostamist;

• värvusõpetuse kasutamist;

• taimmaterjali kuju ja kõrgusega rütmimulje saavutamist;

• taimmaterjali kasutamist lähtuvalt aastaajalisusest;

• taimmaterjali kasutamist kasvukoha mulla- ja valgusolusid arvestavalt;

• taimmaterjali kasutamist ajaloolises keskkonnas;

• taimmaterjali kasutamist modernses keskkonnas;

• taimmaterjali kasutamist looduspärases keskkonnas.

Lõpphinne kujuneb erinevate harjutustööde keskmise hindena.

3.5. KALMISTU JA KALMU KUJUNDUS

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi kalmistu kujundamise põhimõtetest ja kalmu kujundusest ning hooldusest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Läbitud moodul Aianduse alused.

3. Õppesisu

3.1 KALMISTUKULTUUR. Eesti kalmistukultuuri ajalugu. Erinevate riikide kalmistukultuurid.

3.2 KALMISTUTE KUJUNDUSPÕHIMÕTTED. Teed ja liikumissuunad. Valgustus. Veesüsteemid ja kastmissüsteemid. Haljastuspõhimõtted ja kujundusvõtted kalmistul. Tööriistakuurid. Prügimajandus kalmistul.

3.3.KALMU KUJUNDAMINE. Kalmu kujunduse põhimõtted. Kalmu kujunduses kasutatavad materjalid.

3.4 KALMU RAJAMINE. Ettevalmistustööd kalmu rajamiseks. Kalmupiirete paigaldamine. Kalmumärkide paigaldamine. Istutuskoha ettevalmistamine. Sobiva istutusmaterjali valik ja istutamine.

5. KALMU HOOLDUS. Kalmuhoolduses kasutatavad tööriistad ja hooldusvõtted. Kalmu hooldus erinevatel aastaaegadel. Keskkonnanõuded hooldustöödel.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

• Eesti kalmistukultuuri ajalugu;

• kalmistute kujundamise põhimõtteid;

• kalmu kujundamise põhimõtteid;

• kalmu kujundamiseks sobivaid materjale sealhulgas taimi;

• sobivaid kalmumärke;

• prügimajanduse põhimõtteid kalmistul,

oskab:

• valida sobivad liigid kalmu kujundamiseks;

• koostada kavandi kalmu kujundamiseks;

• kujundada kalmu;

• hooldada kalmu.

5. Hindamine:

Hinnatakse:

• Eesti kalmistukultuuri ajaloo tundmist;

• kalmistute kujundamise põhimõtete tundmist;

• kalmistule sobivate taimede tundmist ja kasutamise oskust;

• kalmu kujundamise põhimõtete tundmist ja kujundamise oskust.

Koondhinne koosneb praktiliste tööde positiivsetest hinnetest 75% ja 25 % teoreetiliste teadmiste kontrollist saadud hinnetest.

3.6. AIASAADUSTE SÄILITAMINE

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised viljade keemilisest koostisest, erinevatest aiasaaduste säilitusviisidest, viljade värskelt säilitamise režiimidest ning meetoditest ja pakendamisest ning saab ülevaate aiasaaduste kvaliteedinõuetest ja kohalikest kvaliteedimärkidest.; omandab oskused erinevate konserviliikide valmistamisest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 PUUVILJADE, MARJADE JA KÖÖGIVILJADE KEEMILINE KOOSTIS. Viljades sisalduvad toitained ja nende tähtsus inimese elus.

3.2 PÕHIPROTSESSID KONSERVIDE VALMISTAMISEL. Pesemine, inspekteerimine, sorteerimine, kalibreerimine, puhastamine, tükeldamine, blanšeerimine, keetmine, taarastamine, pastöriseerimine, steriliseerimine.

3.3 SÄILIMIST MÕJUTAVAD TEGURID. Viljade valmimise ja säilimise sisemised tegurid. Viljade säilimist mõjutavad välistegurid.

3.4 SÄILITUSVIISID. Säilitamine keemiliste võtetega. Vesihoidised, kompott, keedis, džemm, konfitüür, želee, marmelaad, toorhoidis, sukaad, mahlad. Soolamine, marineerimine, säilitamine erinevate konservantidega. Säilitamine füüsikaliste võtetega: kuivatamine, jahutamine ja külmutamine. Säilitamine bioloogiliste protsessidega: aiasaaduste värskelt säilitamine, hapendamine.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

• puu- ja köögiviljade keemilisest koostist ja selle mõju aiasaaduste säilivusele ning inimese organismile;

• toiduainete töötlemisel kasutatavaid mõisteid ja nende tähendusi;

• põhilisi aiasaaduste konserveerimise viise;

• viljade säilimist mõjutavaid tegureid;

• nõudeid aiasaaduste pakkimisel, transportimisel ja turustamisel,

oskab:

• aiasaadusi säilitada;

• kirjeldada põhilisi aiasaaduste säilitusviise;

• nimetada aiasaaduste säilimist mõjutavaid tegureid.

5.Hindamine

Hinnatakse:

• marjade, puu-ja juurviljade keemilise koostise tundmist;

• säilitusviiside tundmist;

• säilimist mõjutavate tegurite tundmist;

• erinevatel viisidel aiasaaduste säilitamise oskust (Praktilised tööd, mis moodustavad 50% kokkuvõtvast hindest).

3.7. MAAPARANDUSE JA MAAMÕÕTMISE ALUSED

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised maaparanduslikest abinõudest ja töödest ning kuivendusplaani koostamisest; õpetatakse maamõõdu viise ja instrumentide kasutamist, plaani, profiili koostamist, pindala arvutusi.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

   1. Maaparanduse alused. Liigniiskuse põhjused ja pahed. Kuivendussüsteemid. Niisutus. Vesiehitised. Drenaažkuivenduse plaani koostamine.

   2. maamõõtmise alused. Geodeesia põhimõisted. Horisontaalmõõdistus. Vertikaalmõõdistus. Koosmõõdistus. Pindalaarvutused Heroni ja Gaussi valemitega.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

• mulla veerežiimi tähtsust;

• liigniiskuse põhjuseid;

• kuivendusviise;

• mõõdistuse viise;

• maamõõdu instrumente,

oskab:

• kasutada maamõõdu instrumente;

• arvutada pindala;

• koostada dreenažkuivenduse plaani.

5. Hindamine

Hinnatakse:

• liigniiskuse põhjuste tundmist;

• kuivendusviiside tundmist;

• geodeesia põhimõistete tundmist;

• drenaažkuivenduse plaani koostamist;

• lindiga mõõdistamist;

• nivelleerimist;

• pindala arvutamist Heroni ja Gaussi valemitega.

3.8. PUUKOOLIMAJANDUS

1õn

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad praktilisi oskusi puude ja põõsaste paljundusviisidest ja istikute kasvatusmeetodite kohta puukoolis.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Läbitud moodul Aianduse alused.

3. Õppesisu

3.1 PUUKOOLI OSAKONNAD. Emaistandikud, puukoolide väljad, puukoolide rajamiseks ja tegevuseks vajalik dokumentatsioon.

3.2 PUUDE JA PÕÕSASTE PALJUNDAMINE. Paljundamine seemnetega: seemnete külvieelne töötlemine, seemnete külv, külvide hooldamine. Vegetatiivne paljundamine: taime jagamine, paljundamine võrsikutega, juurevõsudega, pistokstega, haljaspistikutega, kombineeritud pistikutega, juurepistikutega, meristeemselt ja mikropistikutega, pookimisega.

3.3 ISTIKUTE KASVATAMISE TEHNOLOOGIAD. Nõuistikute ja paljasjuursete istikute tootmine. Tüvivormide kasvatamine.

3.4 TAIMEKAHJUSTAJAD JA NENDE TÕRJE.

3.5 ISTIKUTE MÜÜK. Istikute kvaliteedinõuded, etikettimine, säilitamine, pakkimine ja müük.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• puukoolide ülesehitust ja tegevuseks vajalikku dokumentatsiooni;

• puude ja põõsaste paljundusviise;

• istikute kasvatamise tehnoloogiat ;

• enamlevinud kahjustajaid ja nende tõrjet;

• istikute üldiseid kvaliteedinõudeid

oskab:

• ohutult kasutada ja hoida korras tööriistu;

• varuda, puhastada ja pakkida seemneid;

• säilitada, külviks ette valmistada ja külvata seemneid;

• pikeerida, potistada ja istutada taimi;

• paljundada taimi vegetatiivselt: pistokstega, pistikutega, võrsikutega, juurevõsudega, tütartaimedega, jagamisega;

• varuda ja säilitada pookeoksi;

• pookida oksastamisega (jätkamine, küljutus, koore alla, lõhesse, külglõhesse) ja silmastamisega (forkert, T-lõige);

• kujundada ja hooldada istikuid;

• istikuid välja kaevata, sorteerida, etikettida ja pakkida;

• säilitada istikuid avamaal ja hoidlas.

6. 5. Hindamine:

• teoreetiline osa - 30% hinde väärtusest;

• taimmaterjali tundmine – 10% hinde väärtusest

• praktiliste tööde tegemise oskus – 60% hinde väärtusest.

Tegevused aine omandamiseks:

1. Klassitunnid 40% tundide mahust:

• puukoolide ülesehitus, dokumentatsioon, puukoolide kontroll;

• emaistandikud, puukooli väljad;

• generatiivne paljundamine;

• vegetatiivne paljundamine;

• paljasjuursete istikute kasvatamise tehnoloogia;

• nõuistikute kasvatamise tehnoloogia;

• istikute kasvatamine talvise pookimisega;

• enamlevinud kahjustajad puukoolis ja nende tõrje.

2. Praktiline tegevus õpikeskkonnas 60 % tundide mahust:

• taimmaterjali tundmaõppimine;

• seemnetega paljundamine;

• vegetatiivne paljundamine;

• taimede kujundamine, lõikamine ja hooldustööd puukoolis;

• istikute väljakaevamine, sorteerimine, pakkimine ja säilitamine;

• õppekäik puukooli.

8. Hinnatakse:

• taimmaterjali tundmist: aluste seemned, oksad ja võrsed ning generatiivselt paljundatavate enamlevinud liikide seemned;

• aiakääride, oksastamis- ja silmastamisnoa teritamise oskust;

• lõikevõtteid aiakääridega: kärpimine, harvendamine ja noorendamine;

• seemnete pakkimist: pakendi valmistamine ja andmete märkimine;

• taimede ettevalmistamist istutamiseks ja istutamist kassetti, potti ning avamaale;

• pistokste lõikamist ja juurdumapanekut;

• haljaspistikute lõikamist ja juurdumapanekut;

• igihaljaste taimede pistikute lõikamist ja juurdumapanekut;

• kombineeritud pistikute lõikamist ja juurdumapanekut;

• juurevõsude varumist, juurepistikute lõikamist ja juurdumapanekut;

• võrsikutega paljundamist: muldamine, võrsikute eraldamine emataimest;

• tütartaimedega lõikamist ja juurdumapanekut;

• taime jagamist;

• oskust pookida oksastamisega: jätkamine, küljutus, koore alla, lõhesse, külglõikesse;

• oskust pookida silmastamisega: forkert, T-lõige.

3.9. VEEBIDISAIN

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija oskab luua veebirakendusi.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Läbitud arvutiõppe ja asjaajamise moodul.

3. Õppesisu

3.1. Sissejuhatus veebidisaini. Kaasaegse veebirakenduse kujunduspõhimõtted ja vahendid, ülevaade tehnoloogilistest võimalustest, HTML kood ja arendused, serveri tarkvara ja selle tööpõhimõtted.

3.2. kodulehe loomine. Lahenduste valimine vastavalt eesmärgile, sidumine andmebaasiga (data binding), animatsioonid, stiilid, visuaalefektid, serverisse ülespanek.

3.3. kodulehe loomine teenustööna. Suhtlemine tellijaga, kliendi ja kasutajate tagasiside.

4. Hinnatavad õpitulemused

9. Õpilane teab ja tunneb:

• kaasaegse veebirakenduse kujunduspõhimõtteid ja vahendeid;

• tehnoloogilisi võimalusi;

• serveri tarkvara ja selle tööpõhimõtteid;

10. oskab:

• luua kodulehte ja seda serverisse üles laadida.

5.Hindamine.

Hinnatakse:

• kodulehe koostamise erinevaid etappe.

IV PRAKTIKA

20 õn

1. Eesmärk

Praktika käigus tutvub õppija töökeskkonnaga, omandab uusi oskusi ja kinnistab õpitut; tutvub ettevõtte töö planeerimise ja korraldusega, saab iseseisva töö kogemusi tööülesannete lahendamisel, osaleb meeskonnatöö reaalses töökeskkonnas, järgib tööohutust, tervist ja keskkonda säästvat hoiakut, arendab isikuomadusi ning õpib kohanema tööelu muutustega.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Õppija on osalenud praktilistes töödes õppekeskkonnas ja läbinud ettenähtud teoreetilise õppetöö positiivsete tulemustega.

3. Õppesisu

Praktika teemad: aiataimede tundmaõppimine; mullasegude ja kasvusubstraatide valmistamine, maa kaevamine ja tasandamine, maa ettevalmistamine külviks ja istutamiseks; külvamine, pikeerimine, potistamine ja istutamine; taimede vegetatiivne paljundamine; taimede hooldamine: kobestamine, multšimine, kastmine, väetamine, rohimine, kõplamine, harvendamine, toestamine; taimede lõikamine ja kujundamine; murude hooldamine; aiasaaduste töötlemine, pakendamine, säilitamine ja turustamine; aiatööriistade kasutamine ja hooldamine; praktikaettevõtte struktuur ja töökorraldus.

3.1. AEDNIKUPRAKTIKA- toimub kooli õppemajandis avamaal ja katmikalal ning haljasaladel.

Aednikupraktika läbitakse I kursusel.

Nõuded aednikupraktika alustamiseks: läbitud on moodul Aianduse alused.

Praktikateemad: Katmikkultuuride tundmine ja agrotehnoloogia; avamaa köögiviljade tundmine ja agrotehnoloogia, viljapuude ja marjapõõsaste tundmine ja agrotehnoloogia, dekoratiivtaimede tundmine ja agrotehnoloogia.

3.2 AIANDUSETTEVÕTTE PRAKTIKA –

Nõuded aiandusettevõtte praktika alustamiseks: läbitud on moodul Aianduse alused ning aednikupraktika.

Aiandusettevõtte praktika toimub II kursuse kevadsemestril aiandusettevõtetes.

Praktika teemad: aiataimede tundmaõppimine; mullasegude ja kasvusubstraatide valmistamine, maa kaevamine ja tasandamine, maa ettevalmistamine külviks ja istutamiseks; külvamine, pikeerimine, potistamine ja istutamine; taimede vegetatiivne paljundamine; taimede hooldamine: kobestamine, multšimine, kastmine, väetamine, rohimine, kõplamine, harvendamine, toestamine; taimede lõikamine ja kujundamine; murude hooldamine; aiasaaduste töötlemine, pakendamine, säilitamine ja turustamine; aiatööriistade kasutamine ja hooldamine; praktikaettevõtte struktuur ja töökorraldus; klienditeenindus.

Praktika läbimisel õpilane tunneb:

• muldi ja kasvusubstraate;

• avamaa- ja katmikalataimi;

• istikukasvatust;

• avamaa- ja katmikalataimede agrotehnoloogiat;

• praktikaettevõtte töökorraldust

• töötajate õigusi, kohustusi, vastutust

Praktika läbimisel õpilane oskab:

• vastavalt juhisele valmistada kasvusubstraate;

• paljundada taimi;

• kasvatada avamaa- ja katmikalataimi;

• väetada taimi ja teha taimekaitsetöid;

• vastavalt juhisele kasutada ja hooldada aiatööriistu ning –masinaid.

Praktika reaalses töökeskkonnas loetakse läbituks, kui õpilane on:

• läbinud aedniku- ja aiandusettevõtte praktika;

• esitanud juhtõpetajale praktikaaruande, praktikapäeviku ja hinnangulise iseloomustuse praktika juhendajalt;

• kaitsnud praktikaaruande.

Hindamine

Hinnatakse praktikaaruande sisu, praktikaaruande kaitsmisel õpilase oskust kirjeldada sooritatud töid ning anda töödele omapoolseid hinnanguid.

Hinne kujuneb:

• 25% ettevõtte juhendaja hinnang;

• 25% praktikaaruande sisu;

• 50% praktikaaruande kaitsmine.

V LÕPUEKSAM

1. Eesmärk

Võimaldada õppijal demonstreerida oma erialaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning luua eeldused Aednik II kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Omandatud on üld- ja põhiõpingute ning valitud valikõpingutes esitatud õppesisu, samuti on läbitud praktika.

3. Eksami sisu

3.1. EKSAMITEEMAD: köögiviljade kasvatamine ja säilitamine; puuviljade kasvatamine ja säilitamine; lillede kasvatamine; puude ja põõsaste kasvatamine; keskkonnakaitse nõuded, tööseadusandlus, keeleoskus, arvutikasutus.

3.2 PRAKTILISED TÖÖD: taimmaterjali tundmine (köögiviljade liigid ja sordid; puuvilja- ja marjataimede liigid ning sordid; lilled; puud ja põõsad; umbrohud; taimehaigused ja -kahjurid); aiatööriistade kasutamine; aiakääride ja nugade teritamine; mulla reaktsiooni määramine; maa kaevamine ja ettevalmistamine külviks; tasandamine; kastmine; taimede väetamine; mullasegude ja kasvusubstraatide valmistamine; maa ettevalmistamine istutamiseks; seemnete varumine, säilitamine; seemnete külviks ettevalmistamine; seemnete külvamine; pikeerimine; pintseerimine; taimede potistamine; taimede istutamine; istutusaegne tagasilõikus; taimede vegetatiivne paljundamine: jagamine, tütartaimed, võrsikud, pistikud (juurepistik, pistoks, haljaspistikud, lehepistik); pookimine: jätkamine, küljutus, koore alla oksastamine, külglõhesse oksastamine, lõhesse oksastamine, T-lõikesse silmastamine, Forkerti silmastamine; taimede hooldamine: kobestamine, multšimine, kastmine, väetamine, rohimine, kõplamine, harvendamine, toestamine; taimede talveks ettevalmistamine; puude ja põõsaste lõikamine ja kujundamine.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

• taimmaterjali eesti ja ladinakeelsete nimedega ja soovitussortimenti;

• seemneid;

• istikuid;

• enamlevinud umbrohte;

• aiataimede kahjustajate ja nende looduslike vaenlaste bioloogiat

• aiatarvikute valikut;

• katmikehitisi ja hoidlaid;

• kultuuride viljavaheldust ja maaharimisviise,

oskab:

• teha mullasegusid ja komposti;

• taimi paljundada;

• kujutada objekte plaanil ja plaani maha märkida;

• kasvatada aiasaadusi;

• väetada taimi ja teostada taimekaitsetöid;

• pidada aiaraamatut;

• säilitada aiasaadusi.

5. Hindamine

Hinnatakse:

• teoreetilisi teadmisi;

• taimmaterjali tundmist;

• praktiliste tööde teostamise oskust.

Lõpueksam koosneb teoreetiliste teadmiste osast, taimmaterjali tundmisest ja praktiliste tööde teostamisest.

Lõpueksami hinne kujuneb:

• Teoreetiliste teadmiste kontroll- 30%

• taimmaterjali tundmine -10%

• praktiliste tööde teostamine- 60%

VI ÕPPEBAAS JA ÕPETAJAD

Räpina Aianduskoolil on õppetegevuse korraldamiseks õppehoone, kasvuhoone ja võimla. Õppepraktika läbiviimise kohaks on kooli õppemajand ja park. Õpilaste majutamiseks on koolil kaks õpilaskodu. Kooli raamatukogu koos arvutite ja internetiühendusega on õpilaste kasutuses tasuta.

Õppekavaga seotud õpetajad:

Aivo Pedosk – aiatöömasinate õpetaja

Andres Vaasa – dendroloogia õpetaja

Irma Samoldina – erialase võõrkeele õpetaja

Jaan Kivistik – puuviljanduse õpetaja

Jaana Vaino – lillekasvatuse õpetaja

Jane Maastik – suhtlemise ja klienditeeninduse õpetaja

Katrin Kivistik – asjaajamise aluste õpetaja

Katrin Uurman – väetusõpetuse, lillekasvatuse, haljasalade rajamise hooldamise ning aiakujunduse ja maastikuehituse juhtõpetaja

Katrin Viilu – tööseadusandluse õpetaja

Malle Terepson-Madisson – botaanika õpetaja

Marju Pulk – puuviljanduse õpetaja

Peedu Kaare – töökeskkonnaohutuse õpetaja

Reet Palusalu – lilleseade õpetaja

Reti Randoja-Muts – aiakujunduse õpetaja

Sirje Tooding – maaviljeluse ja puukoolimajanduse õpetaja

Svetlana Tund – botaanika õpetaja

Tairi Albert – taimekaitse õpetaja

Tiia Niiduviir – lillekasvatuse õpetaja

Tiina Paasik – köögiviljanduse õpetaja

Tiiu Ruuspõld – aianduse eriala juhtõpetaja, majandusõpetaja

Valdur Truija – arvutiõpetuse õpetaja

Õnne Rämman – aiasaaduste säilitamise õpetaja

LISAD

LISA 1

AIANDUSE ALUSED

PRAKTILISTE TÖÖDE NIMEKIRI

• Kasvuala ettevalmistamine:

  • väetamine ja pritsimine vastavalt juhistele,

  • kaevamine,

  • freesimine,

  • tasandamine.

• Turba- ja mullasegude valmistamine vastavalt juhistele.

• Generatiivne paljundamine:

  • seemnete külviks ettevalmistamine,

  • külvikoha ettevalmistamine

  • külvamine,

  • piserdamine või kastmine

  • pikeerimine,

  • potistamine.

• Vegetatiivne paljundamine:

  • jagamisega,

  • pistikutega,

  • pistokstega,

  • võrsikutega

  • sibulatega

  • tütartaimedega

  • juurevõsuga

  • pookimisega

  • oksastamisega

  • silmastamisega

• Etikettimine

• Istutamine

• Kasvuala hooldamine:

  • kobestamine,

  • kõplamine,

  • rohimine,

  • harvendamine,

  • muldamine,

  • toestamine,

  • multšimine,

  • kastmine,

  • väetamine vastavalt juhistele,

  • taimekaitsetööd vastavalt juhisele

  • saagi koristamine

  • saagi esmane töötlemine ja säilitamine

  • seemnete varumine, puhastamine ja pakkimine

  • taimede talveks ettevalmistamine.

• Lõikustööd:

  • lõikevõtted (pintseerimine, kärpimis-, harvendus- ja noorenduslõige);

  • puu ja põõsa harvendamine;

  • kujundamine vastavalt juhistele

• Aiatööriistade kasutamine ja korrashoid

• Aiatöömasinate (muruniiduk, trimmer, hekilõikur ja mullafrees) kasutamine

• Murude rajamine ja aastaringne hooldamine

• Teede rajamine ja aastaringne hooldamine

• Dekoreerimata pärjaaluste ja vanikute valmistamine

LISA 2

6. AIANDUSE ALUSED OSAMOODULITE HINDAMINE

6.1 TAIMEKASVATUSE ALUSED 2+2ÕN

6.1.1. Agrokeemia

Õppe sisu

I. Tegevused aine omandamiseks:

1. Klassitunnid 80% tundide mahust:

• väetiste liigid, nende iseloomustus, kasutamine.

2. Praktiline töö õpikeskkonnas 20 % tundide mahust:

• väetiste kasutamine kasvuala ettevalmistamisel;

• väetiste kasutamine avamaal erinevate taimede väetamisel;

• eritüübiliste väetiste (tahked, vedelväetised) kasutamine avamaal, katmikalal ja sisehaljastuses;

• katmikalal kasvavate taimede väetamine – õppekäik mõnda tootmiskasvuhoonesse.

II. Õpitulemuste hindamine:

• teoreetilise osa vastamine – 60% hinde väärtusest;

• praktiliste tööde (väetamine erinevat tüüpi väetistega) tegemise oskus – 30% hinde väärtusest;

• aruanne, mis esitatakse pärast õppekäiku – 10% hinde väärtusest.

6.1.3. Taimekaitse

Õppe sisu

I. Tegevused aine omandamiseks:

1. Klassitunnid - 50 % tundide mahust:

• loengutes kirjeldatakse taimekahjustajate klassifikatsiooni ja enamlevinud haiguste ja kahjurite kahjustuspilti ning tõrjeviise. Õpetatakse taimekahjurite looduslike vaenlasi.

• teavitamine tõrjevahendite hoiustamisest ning töö teostamine ohutult vastavalt juhendile.

2. Praktiline töö õpikeskkonnas – 50 % tundide mahust:

• sügisesed ja kevadised (suvised) õppekäigud kooli ümbruses (park, lilleaed, köögiviljaaed, viljapuuaed) näidates välitingimustes kahjustajaid ning nende kahjustuspilte ja tutvustades iga haiguse või kahjuri puhul ka nende tõrjeviise;

• enamlevinud taimekahjustajate tundmaõppimine;

• enamlevinud kasurite tundmaõppimine;

• taimekaitsetöö läbiviimine vastavalt juhendile.

Käsitletavate taimekahjustajate loetelu:

1. Kahjurid:

   • ämblikulaadsed:

     • punane kedriklest;

     • sõstra-pahklest;

   • putukkahjurid:

     • kapsa-tuhktäi;

     • kasvuhoone-karilane;

     • klaastiivad;

     • koid;

     • lehekirbud;

     • lehekärsakad;

     • lehetäid;

     • lutikad;

     • maakirbud;

     • mardikad;

     • mähkurid;

     • naksurlased;

     • põrnikad;

     • ripslased

     • rõngakedrik

     • sibulakärbes, ja porgandikärbes

     • kapsaliblikad

     • vaablased

     • viljapuu-kilptäi

     • õielõikajad

     • öölased

2. Haigused:

   • antraknoos

   • bakterioos

   • ebajahukaste

   • hahkhallitus

   • helelaiksus

   • jahukaste

   • kärntõbi

   • laikpõletik, tõusmepõletik, juurepõletik, lehepõletik

   • lehevarisemistõbi

   • mosaiik

   • mädanikud: lehemädanik, pruunmädanik, mustmädanik, valgemädanik

   • nuuter

   • närbumistõbi

   • roosted

   • tüvevähk

3. Kasurid ehk kahjurite looduslikud vaenlased:

   • jooksiklased

   • kiilassilm

   • konnad

   • lepatriinu

   • linnud

   • röövlest

   • siilid.

II. Õpitulemuste hindamine:

• taimekahjustuspildi põhjal kahjustaja ära tundmine ning tõrjeaegade ja -viiside teadmine – 80% hinde väärtusest;

• juhendi alusel keemilise tõrje läbiviimise tingimuste kirjeldamine ja selleks vajalike isikukaitsevahendite teadmine ning tundmine - 10 % hinde väärtusest;

• reaalne taimekaitse käsipritsi kasutuamine ning taimekaitsetööde läbiviimine vastvalt juhendile loodussõbraliku tõrjevahendiga - 10 % hinde väärtusest.

6.1.2. Mullaõpetus

Õppe sisu

I. Tegevused aine omandamiseks:

1. Klassitunnid 50% tundide mahust:

• muldade füüsikalised ja keemilised omadused ning nende mõjutamise võimalused;

• mineraalsed ja orgaanilised mullaparendusained;

• kasvusubstraatide liigid, sh kompostid ja nende valmistamine;

• orgaanilised, mineraalsed ja sünteetilised multšid ning nende kasutamine ja mõju mullale.

2. Praktiline töö õppekeskonnas 50% tundide mahust:

• mulla happesuse määramine;

• mulla lõimise määramine;

• turba- ja mullasegude valmistamine vastavalt juhistele;

• aianööri kasutamine;

• kasvuala ettevalmistamine;

• maa kaevamine;

• freesimine;

• kobestamine;

• kõplamine;

• rohimine;

• rehitsemine;

• multšide kasutamine.

Käsitletavate enamlevinud umbrohtude loetelu:

• hanijalg;

• harilik hiirekõrv;

• harilik linnurohi;

• harilik maajalg;

• harilik naat;

• harilik orashein;

• harilik puju;

• harilik võilill;

• kesalill;

• kõrvenõges;

• murunurmikas;

• paiseleht;

• põld-harakalatv;

• põldkannike;

• põld-litterhein;

• põldmünt;

• põldohakas;

• põld-piimohakas;

• põldsinep;

• raudnõges;

• roomav madar;

• roomav tulikas;

• valge hanemalts;

• vesihein;

• väike oblikas.

II. Õpitulemuste hindamine:

• teoreetilise osa vastamine - 30% hinde väärtusest;

• praktiliste tööde tegemise oskus – 60% hinde väärtusest;

• taimede tundmine – 10% hinde väärtusest.

6.2. TAIMEMORFOLOOGIA 1õn

TAIMEFÜSIOLOOGIA 1õn

TAIMESÜSTEMAATIKA 1õn

taimekooslused 1õn

Õppe sisu

I. Tegevused aine omandamiseks:

1. Klassitunnid 50% tundide mahust:

• taimede tähtsus, süstemaatika, ehitus, areng ja kasv ning paljunemine;

• taimekooslused.

2. Praktiline töö õpikeskkonnas 50 % tundide mahust:

• taime ehituse tundmaõppimine;

• õppekäigud erinevatesse taimekooslustesse;

• taimede korjamine, määramine taimemääraja abil ja taimede vastamine;

• herbaariumi koostamine.

Käsitletavate taimeperekondade loetelu:

1. Paljasseemnetaimed:

• jugapuu;

• kadakas;

• kuusk;

• mänd;

2. Katteseemnetaimed:

• haab;

• jalakas;

• kask;

• lepp;

• lodjapuu;

• paju;

• pihlakas;

• pärn;

• sarapuu;

• sõstar;

• tamm;

• toomingas;

• tuhkpuu;

• vaher.

3. Samblad:

• karusammal;       

• laanik;

• lehviksammal;

• palusammal;

• turbasammal.

4. Sõnajalgtaimed:

• kilpjalg;

• laanesõnajalg.

5. Muud eostaimed:

• kold;

• osi.

6. Õistaimed:

• angervaks;

• harakputk;

• hiirehernes;

• härjasilm;

• imikas;

• jumikas;

• kanarbik;

• kannike;

• karuputk;

• kellukas;

• kopsurohi;

• kukehari;

• kuldvits;

• kullerkupp;

• käbihein;

• liivatee;

• lõosilm;

• maajalg;

• maavits;

• madar;

• mailane;

• maran;

• mesikas;

• metspipar;

• naistepuna;

• pajulill;

• pune;

• raudrohi;

• ristik;

• seahernes; 

• sinilill;

• tulikas;

• varsakabi;

• vereurmarohi;

• vesiroos;

• ülane.

7. Üheidulehelised taimed:

• kaer;

• nisu;

• oder;

• rebasesaba;

• rukis;

• tarn;

• võhumõõk.

II. Õpitulemuste hindamine:

• teoreetilise osa vastamine - 40 % hinde väärtusest;

• taimede ja taimeosade tundmise kontroll toimub iga matka lõpus– 50 % hinde väärtusest;

• herbaariumi koostamine: taimede määramise õigsuse ja nõuetekohase vormistuse hindamine – 10 % hinde väärtusest.

6.3. PUITTAIMED

Õppe sisu

I. Tegevused aine omandamiseks:

1. Klassitunnid 50% tundide mahust:

• puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad, poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad.

• puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindluse, eluea pikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad, nende paljundamine ja kasvunõuded.

2. Praktiline töö õpikeskkonnas 50 % tundide mahust:

• puittaimede üheaastaste okste määramine ja vastamine;

• puittaimede fenoloogilised vaatlused;

• lehtpuude ja –põõsaste herbaariumi koostamine ja iseseisev töö;

• puittaimede viljade tundmaõppimine ja söödavate viljadega taimed;

• õppekäik arboreetumitesse või haljasaladele;

• puittaimede paljundamine;

• puittaimede istutamine ja kasvuaegne hooldamine;

• puittaimede harvendamine;

• puittaimede lõikamine ja kujundamine juhendi alusel;

• taimede talveks ettevalmistamine.

Käsitletavate puittaimede perekondade loetelu:

1. Okaspuud:

• ebaküpress;

• ebatsuuga;

• elupuu;

• jugapuu;

• kadakas;

• kuusk;

• lehis;

• mikrobioota;

• mänd;

• nulg:

2. Lehtpuud ja -põõsad:

• aktiniidia;

• deutsia;

• ebajasmiin;

• eerika;

• elulõng;

• enelas;

• forsüütia;

• hobukastan;

• hortensia;

• jalakas;

• kanarbik;

• kask;

• kibuvits;

• kikkapuu;

• kontpuu;

• kukerpuu;

• kuldvihm;

• kuslapuu;

• leeder;

• lepp;

• lodjapuu;

• lumimari;

• läätspuu;

• mahoonia;

• metsviinapuu;

• näsiniin;

• paju;

• pappel;

• pihlakas;

• pukspuu;

• põisenelas;

• põõsasmaran;

• pähklipuu;

• pärgenelas;

• pärn;

• pöök;

• rododendron;

• saar;

• sarapuu;

• sirel;

• sõstar;

• tamm;

• tobiväät;

• toompihlakas;

• tselaster;

• tuhkpuu;

• ubapõõsas;

• vaher;

• viirpuu;

• äädikapuu.

II. Õpitulemuste hindamine:

• teoreetilise osa vastamine - 30 % hinde väärtusest;

• taimede tundmise kontroll – 40 % hinde väärtusest;

• herbaariumi koostamine: taimede määramise õigsuse ja nõuetekohase vormistuse hindamine – 10 % hinde väärtusest;

• praktiliste tööde tegemise oskus – 20% hinde väärtusest.

6.4. ROHTTAIMED

Õppe sisu

I. Tegevused aine omandamiseks:

1. Klassitunnid 50% tundide mahust:

• rohttaimede eluea pikkus;

• suvikud ja nende kasvunõuded;

• püsikud sh eostaimed, sibul-, mugul- ja mugulsibullilled, kõrrelised ja veetaimed ning kasvunõuded;

• katmikkultuurid ja nende kasvunõuded;

• toataimed, nende paljundamine ja kasvunõuded.

2. Praktiline töö õpikeskkonnas 50 % tundide mahust:

• suvikute, püsikute sh eostaimede, sibul-, mugul- ja mugulsibullillede, kõrreliste, veetaimede ja sisehaljastustaimede tundmaõppimine;

• generatiivne ja vegetatiivne paljundamine;

• suvikute, püsikute sh eostaimede, sibul-, mugul- ja mugulsibullillede, kõrreliste istutamine ja kasvuaegne hooldamine;

• taimede talveks ettevalmistamine;

• katmikala lillekultuuride istutamine ja kasvuaegne hooldamine;

• toataimede istutamine ja kasvuaegne hooldamine.

Käsitletavate taimeperekondade loetelu:   

1. Suvelilled:

• aedaster;

• begoonia;

• kannike;

• kivikilbik;

• kosmos;

• lobeelia;

• lõosilm;

• lõvilõug;

• mungalill;

• nelk;

• peiulill;

• petuunia;

• pruudisõlg;  
  päevalill;

• päsmaslill;

• raudürt;

• rebashein;

• ristirohi;  

• saialill;

• sõrmkübar.

2. Püsilillede perekonnad:

2.1. Eostaimed:

• maarjasõnajalg;

• naistesõnajalg.

2.2. Püsikud:

• akakapsas;

• aster;

• astilbe;

• aubrieeta;

• bergeenia;

• hanerohi;

• helmikpööris;

• hosta;

• härjasilm;

• igihali;

• kipslill;

• kivirik;

• kukehari;

• kukekannus;

• kurekell;

• kurereha;

• käoking;

• leeklill;

• magun;

• maikelluke;

• murtudsüda;

• nelk;

• pojeng;

• priimula;

• päevaliilia;

• siilkübar.

2.3. Külmakindlad sibultaimed:

• hüatsint;

• krookus;

• lauk;

• liilia;

• lumikelluke;

• märtsikelluke;

• nartsiss;

• püvilill;

• sügislill;

• tulp.

2.4. Külmaõrnad sibultaimed:

• daalia;

• gladiool;

• kanna.

2.4. Kõrrelised heintaimed:

• aruhein;

• hirss;

• kastik;

• oder;

• piiphein;

• siidpööris;

• sinihelmikas;

• tarn;

• vareskaer;

• värihein.

2.5. Vee- ja kaldataimed:

• varsakabi;

• vesiroos;

• võhumõõk.

2.6. Katmikkultuurid:

• flamingolill;

• krüsanteem;

• liilia;

• nelk;

• roos.

2.7. Toataimed:

• alpikann;

• asalea;

• begoonia;

• datlipalm;

• draakonipuu;

• havisaba;

• hibisk;

• kalanhoe;

• kalla;

• kuuking;

• lehtliilia;

• lülikaktus;

• nefroleep;

• nõelköis;

• näsakaktus;

• tsissus;

• tups-rohtliilia;

• tõlvlehik;

• tääkliilia;

• viigipuu.

II. Õpitulemuste hindamine:

• teoreetilise osa vastamine - 30 % hinde väärtusest;

• taimede tundmise kontrollimine – 30 % hinde väärtusest;

• praktiliste tööde tegemise oskus – 40% hinde väärtusest.

6.5. TARBETAIMED

Õppe sisu

I. Tegevused aine omandamiseks:

1. Klassitunnid 50% tundide mahust:

• köögiviljakultuurid, maitse- ja ravimtaimed, katmikkultuurid, nende paljundamine ja kasvunõuded;

• puuvilja- ja marjakultuurid, nende paljundamine ja kasvunõuded.

2. Praktiline töö õpikeskkonnas 50 % tundide mahust:

• tarbetaimede tundmaõppimine ning degusteerimine;

• õppekäigud köögivilja-, marja- ja puuviljaaeda;

• taimede tundmaõppimine erinevates kasvufaasides;

• tarbetaimede paljundamine;

• tarbetaimede istutamine ja kasvuaegne hooldamine;

• viljapuude ja marjapõõsaste harvendamine;

• viljapuude ja marjapõõsaste lõikamine ja kujundamine juhendi alusel;

• saagi koristamine;

• saagi esmane töötlemine ja säilitamine;

• seemnete varumine, puhastamine ja pakkimine;

• taimede talveks ettevalmistamine.

Käsitletavate tarbetaimede perekondade loetelu:

1. Köögiviljataimed:

• hernes;

• kaalikas;

• kapsas;

• kurk;

• kõrvits;

• lauk;

• mädarõigas;

• paprika;

• peet;

• petersell;

• porgand;

• rabarber;

• redis;

• rõigas;

• salat;

• seller;

• sibul;

• till;

• tomat;

• uba.

2. Maitsetaimed:

• basiilik;

• estragon;

• köömen;

• lavendel;

• liivatee;

• majoraan;

• meliss;

• piparmünt;

• piparrohi;

• rosmariin;

• salvei.

3. Puuvilja- ja marjakultuurid:

• karusmari;

• kirsipuu;

• maasikas;

• pirnipuu;

• ploomipuu;

• sõstar;

• vaarikas;

• õunapuu.

II. Õpitulemuste hindamine:

• teoreetilise osa vastamine - 30 % hinde väärtusest;

• taimede tundmise kontroll – 40 % hinde väärtusest;

• praktiliste tööde tegemise oskus – 30% hinde väärtusest.

6.6. Murud ja teed.

Õppe sisu

I. Tegevused aine omandamiseks:

Praktiline töö õpikeskkonnas 100 % tundide mahust.

• Murude rajamine:

  • umbrohutõrje;

  • maapinna ettevalmistamine muru rajamiseks;

  • külvieede mahamärkimine;

  • külvamine;

  • seemne mulda rehitsemine;

  • rullimine.

• Murude hooldamine:

  • rullimine;

  • muru remontimine;

  • õhustamine;

  • väetamine;

  • niitmine;

  • kastmine.

• Teede rajamine:

  • tee süvendi kaevamine;

  • äärekivide ja tee aluskihtide ning katendite paigaldamine;

  • vuukide täitmine;

  • kinnivibreerimine.

• Teede hooldamine:

  • teede remontimine;

  • teede korrashoid.

II. Õpitulemuste hindamine:

Praktiliste tööde tegemise oskus:

• muru rajamine ja hooldamine 50% hinde väärtusest

• teede rajamine ja hooldamine 50 % hinde väärtusest

6.7. Taimeseade

Õppe sisu

I . Tegevused aine omandamiseks

Praktiline töö õpikeskkonnas 100 % tundide mahust:

• dekoreerimata pärjaaluste valmistamine;

• vanikute valmistamine.

II. Õpitulemuste hindamine:

• praktiliste tööde tegemise oskus;

• dekoreerimata pärjaaluste valmistamine 50% hinde väärtusest;

• vanikute valmistamine 50 % hinde väärtusest.

LISA 3

KÖÖGIVILJANDUSE PRAKTILISTE TÖÖDE NIMEKIRI

1. Kapsad

1.1 Kasvukoha ettevalmistamine:

• mullaharimine;

• põhiväetamine;

• sortide valik kasvatamiseks.

1.2 Seemnete külv

1.3 Istikute istutamine kasvukohale(õige istutustehnoloogia)

1.4 Kastmine

1.5 Kasvuaegsed hooldustööd

• reavahede kobestamine;

• umbrohutõrje( keemiline, mehhaaniline);

• kastmine;

• muldamine;

• varjutamine;

• taime kasvupunga pintseerimine;

• kahjurite, haiguste jälgimine, tõrjeskeemi koostamine;

• pealtväetamine;

• saagikoristamine;

• sorteerimine, kvaliteedi määramine;

• pesemine, pakendamine, pakendi märgistamine;

• tasuvusarvestus.

2. Juurköögiviljad

2.1 Kasvukoha ettevalmistamine:

• mullaharimine;

• põhiväetamine;

• sortide valik.

2.2 Seemnete külv( erinevad külviajad)

2.3 Istikute istutamine kasvukohale( õige istutustehnoloogia)

2.4 Kastmine

2.5 Kasvuaegsed hooldustööd

• reavahede kobestamine;

• umbrohutõrje( keemiline, mehhaaniline);

• kastmine;

• muldamine;

• kahjurite ja haiguste jälgimine, tõrje;

• külgjuurte piiramine;

• pealtväetamine;

• saagikoristamine;

• sorteerimine, kvaliteedi määramine;

• pesemine, pakendamine, pakendi märgistamine;

• tasuvusarvestus.

3. Viliköögiviljad

3.1 Kasvukoha ettevalmistamine:

• mullaharimine;

• põhiväetamine;

• sortide valik;

• erinevate multšide kasutamine, peenarde ettevalmistamisel.

3.2 Seemnete külv ( erinevad külviajad)

3.3 Istikute istutamine kasvukohale

3.4 Kastmine

3.5 Katteloori panek taimedele

3.6 Kasvuaegsed hooldustööd

• reavahede kobestamine;

• umbrohutõrje;

• kastmine, vihmutamine;

• haiguste ja kahjurite jälgimine, tõrje;

• pealtväetamine;

• saagikoristamine;

• sorteerimine, pesemine, pakendamine;

• tasuvusarvestus.

4. Sibulad ja laugud

4.1 Kasvukoha ettevalmistamine

• mullaharimine;

• põhiväetamine;

• sortide valik.

4.2 Seemnete külv

4.3 Istikute istutamine kasvukohale

4.4 Kastmine

4.5 Kasvuaegsed hooldustööd

• reavahede kobestamine;

• umbrohutõrje;

• haiguste ja kahjurite jälgimine, tõrje;

• pealtväetamine;

• muldamine;

• saagikoristamine;

• sorteerimine, pesemine, koorimine, pakendamine;

• tasuvusarvestus.

5. Kaunköögviljad

5.1 Kasvukoha ettevalmistamine

• mullaharimine;

• põhiväetamine;

• sortide valik.

5.2 Seemnete külv

5.3 Katteloori panek

5.4 Kasvuaegsed hooldustööd

• reavahede kobestamine;

• umbrohutõrje;

• haiguste ja kahjurite jälgimine, tõrje;

• toetamine;

• pealtväetamine;

• saagikoristamine;

• sorteerimine, pakendamine,

• tasuvusarvestus.

6.Lehtköögiviljad ja maitsetaimed

6.1 Kasvukoha ettevalmistamine

• mullaharimine;

• põhiväetamine;

• sortide valik.

6.2 Seemnete külv kasvukohale

6.3 Istikute istutamine kasvukohale

6.4 Katteloori panek

6.5 Kasvuaegsed hooldustööd

• reavahede kobestamine;

• umbrohutõrje;

• haiguste ja kahjurite jälgimine, tõrjes;

• pealtväetamine;

• maitsetaimede erinevatel aegadel saagi koristamine;

• maitsetaimede kuivatamine, pakendamine;

• tasuvusarvestus.

7. Mitmeaastased köögiviljad

7.1 Kasvukoha ettevalmistamine

• mullaettevalmistamine;

• põhiväetamine;

• sortide valik.

7.2 Vegetatiivne paljundamine

7.3 Istikute ettekasvatamine

7.4 Istutamine kasvukohale ( suvine, kevadine)

7.5 Kasvuaegne hooldamine

• reavahede kobestamine;

• kastmine;

• umbrohutõrje;

• haiguste ja kahjurite leviku jälgimine, tõrje;

• pealtväetamine;

• taimede kujundamine, muldamine;

• saagi valikuline koristamine;

• taimede ettevalmistamine talvitumiseks;

• saagi realiseerimine;

• tasuvusarvestus.

8. Avamaaköögiviljade mahepõllumajanduslik kasvatamine:

• köögiviljaliikide ja sortide valik;

• kasvukoht;

• mullaettevalmistamine;

• põhiväetamine;

• seemnete külv;

• istikute istutamine kasvukohale;

8.1 kasvuaegne hooldamine:

• reavahede kobestamine;

• reavahede multšimine;

• kahjurite ja haiguste jälgimine, bioloogiline tõrje;

• pealtväetamine taimeleotiste ja orgaanilise väetise vesilahusega;

• muldamine;

• taimede kujundamine;

• kastmine;

• saagikoristamine, sorteerimine, pakendamine;

• tasuvusarvestus.

9. Köögiviljade kasvatamine katmikalal

9.1 Kurgi, tomati, paprika, baklažaani viljelemine:

• kasvusubstraadi valik;

• sortide valik;

• taimede istutamine kasvukohale;

• kastmine( tilkkastmine, vihmutamine, udutamine);

• temperatuuri reguleerimine;

• süsihappegaasi lisamine;

• valgusrežiimi reguleerimine;

• taimede kujundamine;

• tolmeldamine;

• haiguste ja kahjurite leviku jälgimine, tõrje ( bioloogiline, keemiline);

• saagikoristamine, jahutamine, pakendamine;

• tasuvusarvestus.

10. Peenkultuuride kasvatamine( salat, redis, maitsetaimed jne.):

• kasvusubstraadi valik;

• sortide valik;

• seemnete külv;

• kastmine;

• pealtväetamine;

• temperatuuri reguleerimine;

• valgusrežiimi reguleerimine;

• haiguste ja kahjurite leviku jälgimine, bioloogiline tõrje;

• saagikoristamine, jahutamine, pakendamine;

• tasuvusarvestus.

11. Taimede ettekasvatamine:

• kasvusubstraadi valik;

• seemnete külv;

• külvide hooldamine;

• pikeerimine;

• potistamine;

• taimede hooldamine;

• taimede kvaliteedi määramine;

• tasuvusarvestuse.

12. Ajatamine

• köögiviljakultuuride ja sortide valik ajatamiseks;

• ajatusmaterjali mahapanek;

• hooldustööd;

• saagikoristamine, pakendamine;

• tasuvusarvestus.