| Foto | Tööd |
|
|
|
|
|
Lehtedega istik istutatakse pärast öökülmaohu lõppemist (juuni alguses) vaid veidi endisest sügavamale, sest korgistumata võrse võib raskemas niiskes mullas kahjustuda. Istutamiseni kasvatatakse istikut nagu potitaime toas või kasvuhoones. |
|
Esimesel kasvusuvel pole püsitoestust vaja, areneb välja taime juurestik. Must kilemultsh soojendab mulda ja soodustab juurestiku arengut. |
|
Viinapuu võrsetel olevad rohelised terakesed on normaalne nähtus. Need näitavad taime head kasvujõudu. |
|
Suvel pintseeritakse lehekaenlast tulevad ennakvõrsed pärast esimest lehte (parempoolne ennakvõrse) ja augustis kärbitakse võrselatv. Need võtted aitavad kaasa võrsete valmimisele ja talvitumisele. |
|
Sügisel paar nädalat pärast lehestiku kadumist lõigatakse ära korgistumata võrseladvad, painutatakse oksad maha ja kaetakse isegi talvekindlad sordid. Pildil viinapuud kevadel pärast katte eemaldamist. Esimene talv on viinapuu ellujäämisel otsustav. Talvitumine õnnestus kui kevadel on elus mõnedki pungad. |
|
Teisel kasvusuvel vajavad viinapuud püsitoestust. Väikesel taimel suunatakse kõik võrsed ülespoole. Võrsete suvine lõikus on samasugune kui esimesel kasvuaastal. Pildil olevas istandikus viljusid pooled taimedest. Eest teine taim on teistest aasta noorem, oma esimesel kasvuaastal. |
|
Kolmandal kasvusuvel kasvab jämedamate okste pungadest õisikutega võrseid. Pikad viljaoksad võiks siduda enne pungade puhkemist rõhtasendisse. Õisikute ilmumise ajal murtakse neilt õisikuteta võrsed. Viljakandvale võrsele on soovitatud jätta 1-2 õisikut, pärast seda paar lehte ja seejärel latv pintseerida. |
 
|
Viljuvad võrsed võib jätta ka pintseerimata suunates nad üles- või allapoole. Siis on võrsel marjade toitmiseks rohkem lehti. Ülespoole suunatud tugevatest viljavõrsetest võib saada järgmise aasta viljaoksi. Allapoole suunatud viljavõrsed jäävad nõrgaks ja eemaldatakse sügislõikuse käigus koos viljakandnud oksaga. |
|
Okste sidumiseks võib kinnitada nööri oksa ülemise punga taha. Seinaäärsetel viinapuudel saab nööri teise otsa siduda sarikaotsale löödud naela külge. |
 
|
Viinapuu õitsemine Paljude sortide õite ehitus (vasakul) võimaldab isetolmlemist. Sortidel 'Madeleine Angevine' ja 'Guna' on tolmukad pööratud emakast eemale (paremal), mis vähendab tolmlemist ühe õie piires. Sellised sordid vajavad täiendavat tolmeldamist. |
|
Kehva viljastumise tõttu tekkib üksikute suurte sekka palju pisikesi seemneteta marju. Sageli on seda tolmlemisraskustega sortidel, aga ka neil, millised vajavad viljastumiseks suuremat soojust. Pildil on 'Skandia', nagu ta oli minu aias 2009. ja 2010. aastal. |
|
Lehtede eemaldamine Kui algab marjade värvumine ja pehmenemine, hakatakse murdma viljakandvate võrsete alumisi lehti - iga nädal 1-2 lehte. Päikese käes koguneb marjadesse rohkem suhkruid. |
|
Saak koristatakse umbes kuu aega pärast värvumise ja marjade pehmenemise algust. On sorte, mille marju saab süüa alates valmimise algusest ('Krassavets'). Mõnel teisel sordil ('Supaga') on marjad kaua hapud. Neid oleks õigem kasvatada kütteta kasvuhoones. Heaks viinapuu naabriks on tomat. |
|
Võrselatvade kärpimine Augustis kärbitakse võrselatvu puitunud osani (40-50 cm võrra), et soodustada võrsete alumiste osade valmimist (korgistumist). Parim aeg selleks on siis kui seni kaarjas võrselatv sirgeks muutub. Vajadusel (eriti väikestes kasvuhoonetes) võib seda teha ka varem. |
|
Sügisel lõigatakse vanemaid viinapuid tugevasti, et saada jämedaid ja saagivõimelisi aastakasve. Välja lõigatakse viljakandnud oksad koos neil olevate peenikeste võrsetega ja kõik korgistumata võrsed (vasakul). Hästi talvituvad vaid korgistunud võrsed (paremal püstine). |
|
Sylvos-kujundusvorm Meetripikkusele mitmeaastasele oksale jäetakse üks tugevam üheaastane oks, milline painutatakse rippasendisse. Sellelt tuleb järgmise aasta saak. Kaare harjalt suunatakse ülespoole võrse, millest areneb viljaoks järgmiseks suveks. Viljakandnud ladvaosa lõigatakse ära (Vt ka eelmist pilti). |
|
Kasutada võib kõige erinevamaid kujundusviise Paljudele sortidele sobib lühike lõikus - vanade okste kõik võrsed kärbitakse pärast 3-4 punga. Võib lõigata nagu vaarikaid - eemaldatakse kõik viljakandnud oksad maapinnani ja jäetakse järgmise aasta saagiks juba suvel välja valitud asendusvõrsed. Pildil on osa oksi maha painutatud, teised toestusele jäetud. Vasakule suunduval oksal tuleb kärpida korgistumata latv. |
|
Katmine mullaga on käepärasem külmaõrnemate sortide katmisviis. Madalasse kraavikesse painutatud oksad (pildi keskel) on esiplaanil kaetud õhukese mullaga. Lõikusjäätmed ja varisenud lehed kogutakse taime lähedusse. Nendega soojustatakse maapind pärast seda kui muld külmub paarikümne sentimeetri sügavuselt. |
|
Kerge talvekate tähendab okste painutamist piki rida maapinnale ja nende katmist lund koguva materjaliga. Katteks kõlbavad ka mahalõigatud oksad. Külmakindlamatel sortidel võib jätta mõned oksad katmata. |
|
Hoone seina ääres võib viinapuud kujundada mitme meetri kõrguseks. Neid on lihtsam lõigata enne toestuselt lahtilõikamist. Seejärel lõigata läbi sidemed ja köitraod, hoidudes rebimisega okste vigastamisest. Järgmisel pildil näeme sama viinapuud maha painutatult. |
|
Maha painutada õnnestub ka vanu ja jämeda tüvega viinapuid. Seda on kergem teha kui noorel taimel kujundada okste alumised osad 23-30 cm pikkuselt paralleelselt maapinnaga. Külmaõrnad sordid võib pärast seda katta tavalise aiamulla õhukese kihiga. |
|
Herilased söövad valmivaid marju seest tühjaks. Katkistel magusatel marjadel käivad toitumas ka mesilased, need lähevad mädanema. |
|
Linnud armastavad väiksemaid siniseid marju. Tihtipeale algab kahjustus alumistel okstel. Erinevalt rebastest ja kährikutest, kes söövad marju alumistelt okstelt täielikult, on lindude kahjustuse korral rebitud katkisi marju. Kaitseks võrgud. |
 
|
Kärsakate vastseid ja nukke võib leida kevadeti istikukottidest juurte lähedusest, kus vastsed söövad juuri. Kahjustatud istikutel ei puhke pungad. Valmikud toituvad lehtedel. |
|
Kilptäid elavad vanemate okste koorel. Üksikud kilbid tuleks sealt maha hõõruda, paljude kahjuritega oksad aga sügislõikuse ajal välja lõigata. |
|
Jahukaste on levinud haigus kasvuhoonetes. Juba 20. saj. lõpuaastatest kahjustab see haigus euroopa viinapuusorte ka avamaal nii Lätis kui Räpinas. Mujal Eestis pole haigust väljaspool kasvuhoonet olnud. Paremini peavad vastu liikidevahelised sordid. |
|
Ebajahukaste on põlistes viinamarjamaades levinuim haigus, mille tõrjeks Prantsusmaal ajalooliselt ühe esimese pestitsiidina bordoo vedelik kasutusele võeti. Esmaleid Räpinas oli 2008. aastal. Vastuvõtlikud on euroopa viinapuust ja amuuri viinapuust aretatud sordid. |
|
Ebajahukaste tagajärjel hävineb lehestik. Eriti ohtlik on varasuvine kahjustus. 2010. aastal õitsemisjärgselt lööbinud haigus hävitas saagi Jaak Eensalu viinamäel. |
|
Hahkhallitus hakkab arenema niiskel sügisel, eriti lõhenenud ja vigastatud marjadel. Suurem kahjustus on tiheda vilikonnaga sortidel. |
|
Baktervähk esineb vanematel viinapuuokstel, nagu kilptäidki. Sügisese lõikuse ajal on vaja kahjustatud oksad välja lõigata. |
|
Väiksed seened surevatel viinapuujuurtel on üsna ohutud. See on fakultatiivne parasiit, milline heas kasvujõus viinapuule kahju ei tee. |
|
Jahedal kevadel on soojanõudlikel sortidel lehestik kollane. Pärast ilmade soojenemist arenenud võrseosas tulevad juba normaalset värvi lehed. |
|
Kevadised öökülmad võivad hävitada saagi. Pildil on õisikud siiski säilinud. Võrsete täieliku hävimise korral taastub lehestik nende lähedal olevatest abipungadest. Öökülmad kahjustavad vähem aeglasema algarenguga ja hiljem õitsevaid sorte. Heal põhjamaisel sordil kulub õitsemisest marjade valmimiseni vähe aega. |