09.06.2010
Räpina
Aianduskoolis jätkus õppepäevade
tsükkel "Kohalikud viinamarjad Eesti maaelu
edendamisel". Toimus neljas õppepäev teemal "Viinapuude istutamine ja suvine lõikus".
Maitsti möödunud aasta saagist tehtud kohalikke viinamarjaveine ja toite viinapuulehtedest. Raimu Aas tutvustamas oma veine. Heldur Pedajas kommenteeris maitstavaid veine.
Juuni 2010 - Kasvuhoones algas viinapuude õitsemine kuu alguses. Alustan suvise lõikusega.
Ilma maha painutamata oksad talvitusid avamaal (talve külmim öö -33):
Ilma maha painutamata oksad talvitusid kasvuhoones:
Aprill 2010
Viinapuud on talvitunud hästi. Talviseid miinimumtemperatuure näeb veebilehe jaotisest
27.02.2010
Tartu Rahvaülikoolis õppepäev "Viinamarjad Eestist".
Veebruar 2010
11.12.2009 kohtusid Tartus Eesti Maaülikooli ruumides viinamarjahuvilised. Harri Poom jutustas oma osalemisest Kanadas toimunud konverentsil. Kadri Karp esitles tänavusi katsetulemusi Rõhul. Jaan Kivistik tutvustas käesolevat kroonikalehte. Võimaluse rääkida oma saavutustest lõppeval aastal said teisedki osalejad. Maitsti värskeid Pruuli talu ja Rõhu viinamarjadest valmistatud veine. Suur tänu kokkusaamise organiseerijatele!
01.12.2009 Pollis toimunud Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjoni koosolekul tehti muudatusi puuvilja- ja marjakultuuride soovitussortimendis. Viinamarjasortide kohta tegid muudatusettepanekud Kadri Karp ja Jaan Kivistik. Seejuures arvestati ka Harri Poomi, Liia Kaska, Aili Kivistiku, Jaanus Jõgi, Raimu Aasa, Uku Kuudi jt. tähelepanekuid. Kasvatamiseks soovitatakse järgmisi sorte, mille paljundamisele peaksid istukukasvatajad tähelepanu pöörama.
Avamaal soojas kasvukohas - 'Zilga', 'Hasanski Sladki', 'Kuzminski Sini', 'Sukribe' ning perspektiivsortidena 'Jubilei Novgoroda', 'Rondo', 'Silva'.
Kütteta kasvuhoones - 'Aljoshenkin', 'Supaga', 'Krassavets' ning perspektiivsortidena 'Kosmonavt', 'Swenson Red'.
Kogu suve ja sügise kestnud arutelu käigus nimetati veel sorte 'Somerset Seedless', 'Adalmiina', 'Albo Varheaja', 'Summersweet', 'Solaris' avamaal ning 'Canadice' ja 'New York Muscat' kasvuhoones kasvatamiseks. Kollektsionäärid peaksid kindlasti neidki oma aedades katsetama, et paari aasta pärast sortimendi muutmisel tänavusest parem otsus teha.
NOVEMBRIKUU VIINAMARJAAIAS
Enne püsivate külmade tulekut on soovitav lõpetada viinapuude sügislõikus ja talveks katmine. Talvekindlamatel sortidel piisab okste mahapainutamisest. Õrnematel sortidel katan oksad õhukese mullakihiga. Vaid paljaskülma korral tuleb oksi katvat mullapinda millegagi (puulehed, peenestatud turvas) soojustada. On hea teada, et isegi külmaõrnadel sortidel taluvad oksad -15 ºC, ja juured -5 ºC.
9-11.11.2009 toimus Kanadas Põhjamaise Viinamarjakasvatuse Konverents . Eestit esindas konverentsil Harri Poom.
07.11.2009 toimus
Soomes Salo lähedal õppepäev
„Viinamarjakasvatus
Soomes“ . Kohal oli poolsada inimest, ka Raimo Saar
ning Jaan Kivistik Eestist ja Edgars Zihmanis Lätist. Meid
võõrustas Günther Brüninghaus, kelle
Viurila mõisas on kasvatatud suurtel pindadel suhkru- ning
söödamaisi. Mõisahoone ümbruses kasvab rohkesti
suuri rododendroneid. Päev oli hästi korraldatud,
ettekanded sisukad. Meid üllatas, et Soomes esineb sadade
istikutega viinamägesid. Juha Karvonen esitles oma valget
viinamarjaveini Aino, mida tal on õigus ametlikult müüa.
Tutvustasime koos Raimoga ka
viinamarjakasvatust
Eestis.
Viurila mõisahoone
Mõisahärra Günther Brüninghaus oma
töökabinetis
Lektorid Juha Karvonen, Günther Brüninghaus, Ari Markkula,
Mariusz Swietalski, Edgars Zihmanis ja Jaan Kivistik.
02.11.2009 Jaak Eensalu jätkab veiniajakirja Vine rubriigis Jutud kirjutist „Viinamarjakasvatusest Eestis“. Samas on Tanel Eigi kirjutis „Veinimaa Eesti?“
OKTOOBRIKUU RÄPINAS
Jahedas ja õhurikkas ruumis saab marju säilitada paljude nädalate vältel. Tähtis on paras õhuniiskus. Liiga kuivas hakkavad marjad kortsuma, liigniiskuses hallitama.
Kuu alguses algasid lindude retked viinapuudele. Riputasin üles linnupeletuspalli, aga kindlam on taimed katta võrkudega. Herilased ja haigused pole tänavu kurja teinud. Suvesooja on kogunenud normi piires. Enamik sorte jõuab avamaal valmida.
Jätkub võrsete valmimine, mida näitab koore pruunistumine (korgistumine) nende alumises osas.
Tänavu istutatud viinapuid võiks öökülmaohu saabudes kergelt mullata, et kaitsta võrsete korgistumata alumisi osi. Need võivad külmuda juba paari miinuskraadi korral.
Istikuid tasub hankida, kuid istutamine tuleks jätta kevadeks. Neid võib säilitada ületalve sügavalt mulda kaevatuna või keldris. Täpsemalt sellest ETV saates Aia elu - Viinamarjad 1.
30.10.2009 Räpina Aianduskoolis jätkus õppepäevade tsükkel "Kohalikud viinamarjad Eesti maaelu edendamisel". Toimus kolmas õppepäev teemal „Sügistööd viinamarjaaias“ . Maitsti viinamarjadest valmistatud hoidiseid ja siiani säilnud marju. Harri Poom käsitles lauaviinamarjade kasvatamist kasvuhoones, Jaan Kivistik viinapuude sügislõikust, Sirje Tooding viinapuude paljundamist. Valdur Truija poolt koostatud esitluse abil meenutati veinitalguid Annemäel . Felix Buschmann tutvustas seadmeid temperatuuri automaatseks mõõtmiseks istandikes.
11.10.2009 Lõppes
viinapuude kasvuperiood
Tugev öökülm hävitas enamiku viinapuude
lehestikust, kohati säilus see vaid maja seina ääres
ja kasvuhoones. Korjasin viimased marjad, millele nüüdsest
lehed enam kaitset ei paku.
10.10.2009 Jaak Eensalu korraldas oma Annemäe talus
veinitegemise talgud. Osalejaid oli nii Eestist kui Lätist
(Andris Dishlers ja Marta Igaune). Räpinast olid kohal Valdur
Truija, Jaan Kivistik, Hendrik Timmusk ja koos meiega Ruth Huik
Valgjärvelt. Uudise edastas ka ETV
saade „Ringvaade“ 15. oktoobril.
Annemäe viinamägi Otepää vallas.
2006. aastal istutatud 'Rondolt' korjati esimene saak. Möödunud
aastal jõudsid ette linnud ja rebased.
Paljud tulid uudistama Jaagu hangitud veiniseadmete tööd.
Tarvitseb vaid valada marjad masinasse ...
... kui juba voolabki purustatud marjamass käärimisnõusse
...
... ning teisest küljest eralduvad rootsud.
Talu naispere hoolitses talguliste lõunasöögi eest.
03.10.2009 Räpina viinamarjakursuse teine päev – ekskursioon viinamarjakasvatajate juurde
Pruuli-Kaska talus on kandeealisi viinapuid 240 m2 suuruses kütteta kasvuhoones ja väikeses avamaaistandikus. Tänavu taimestati ca 440 m2 suurune uus kasvuhoone ja ca 0,28 ha avamaapinda (vahed 2 m x 2 m). Liia juures kordasime üle esimesel õppepäeval tundma õpitud soovitatud sordid.
Annemäe talus annab saaki 900 m2 suurune nelja-aastane istandik . Soovijad said proovida marjakorjamist. 10 'Rondo' taimelt kogunes umbes 7 kg viinamarju. Jaak Eensalu istutab viinapuud vahedega 2 m x 1,5 m ja soovib saada igalt viinapuult aastas ühe pudeli veini, milleks kulub umbes kilogramm marju. Noori viinapuid on istutatud 0,12 hektarile.
25.09.2009 Räpinas algas kursus viinamarjahuvilistele.
Esimesel päeval tutvuti kohalike viinamarjaveinidega ja meil kasvatamiseks soovitatud sortidega. Jaan Kivistik käsitles kasvukoha ja istikute valikut ning ületalve säilitamist. Oma kogemusi jagasid Jaak Eensalu, Liia Kaska ja Felix Buschmann ning Marta Igaune, Andris Dishlers ja Girts Mikelsons Lätist. Räpina hooldekodu istandikus harjutati viinamarjade korjamist. Pildil on osalejad päeva lõpul. Lepiti kokku järgmiseks kohtumiseks Sõmerpalus.
20.09.2009 Jaak Eensalu kirjutab veiniajakirjas Vine rubriigis Jutud „Viinamarjakasvatusest Eestis“
18-20.09.2009 Jaan Kivistik, Raimo Saar ja Liia Kaska külastasid viinamarjakasvatajaid Lätis ja Eestis
Riias vaatasime viinamarjade näitust. Esinesid paljud marjakasvatajad ja veinivalmistajad. Gvido Dobelis tutvustas sorte. Maitsti marju ja veine. Girts Mikelsons registreeris istikusoove. Andris Dishlers vahetas kogemusi kaasmaalasega Kanadast.
Evalds Pilka saatis meid teel Lätis. Edgars Zihmanis kasvatab viinamarju kasvuhoonetes (800 m2) Kronauces. Riigi soojemas piirkonnas Bauskas on Gatis Kuzhums rajanud suure sordikollektsiooni oma koduaias avamaal.
Võrumaal Ruusmäe katseistandikus kasvab kokku 100 viinapuud sortidest 'Zilga', 'Hasanski Sladki', 'Jubilei Novgoroda', 'Rondo', 'Severnõi Ranni'. Marjad on peagi koristusküpsed.
Läänemaal kasvatavad Rasima ja Raimu Aas Oru valla Haava talus üle 140 sordi viinapuid. Koos meiega käisid seal ka Aili Kivistik ja Helve Tuulemäe.
11-13.09.2009 Tartu lillemess
Liia Kaska tutvustas Pruuli talus kasvavaid viinamarjasorte ning oma viinapuuseemikuid. Külastajad andsid hinnangud maitstud sortide kohta.
06.09.2009 Maaleht
Harri Poom tutvustas Tallinna Botaanikaaias Eestis valmivaid viinamarjasorte.
03.09.2009 Maaleht
Kadri Karp jutustab uues videos viinamarjade valmimisest Rõhu sordikatses.
01.09.2009
Külastan Liia Kaska viinamarjatalu. Liia hinnangul võiks soovitada kasvatamiseks perspektiivsortidena avamaale 'Silva' ja 'Albo Varheaja'; kütteta kasvuhoonesse 'Kosmonavt', 'Jokke', 'Swenson Red' ja 'Swenson White'.
21.08.2009
Soomes elav Mariusz Swietalski tutvus möödasõidul minu koduaia viinapuudega. Tundis huvi sortide 'Hasanski Sladki' ja 'Scandia' vastu.
06.08.2009
Külastasime koos dendroloogia seltsi suvepäevalistega Jaak Eensalu viinamäge. Saak on hea, kuid marjad alles tillukesed. Jaak on tänavu oma istandikku laiendanud, istutatud taimed uute oludega kohanemas kiletorudes.
Külastasime Pruuli-Kaska viinamarjatalu. Liia on tänavu taimestanud vastehitatud kasvuhoone ja rajanud avamaaistandiku kõrvalolevale mäeveerule. Senised kasvuhooned on nüüd ainult viinapuude päralt.
Varajaste sortide marjad Räpinas valmivad. 'Somerset Seedless' hakkas minu kasvuhoones värvuma juba juuli lõpus. Nüüd on valmima hakanud kasvuhoones veel 'Zilga', 'Madeleine Royal L', 'Adalmiina' ning avamaal 'Hasanski Sladki' ja 'Skandia'. 17. augustiks oli alanud marjade valmimine paljudel enamlevinud sortidel (ka 'Rondol'). See annab lootust, et viinamarjad valmivad avamaal ka tänavu.
Jätkub viinapuude suvine lõikus. Kindlasti võib kärpida kõiki ennakvõrseid pärast esimest lehte. Viljuvatelt võrsetelt tuleb marjade valmimise alguses hakata eemaldama lehti. Korraga murda ära 1-2 võrse alumist lehte, nädala pärast järgmised paar lehte. Valgusolude äkiline muutus võib põhjustada marjadel päikesepõletusi. Kuu teisel poolel peaks kärpima võrselatvu, et soodustada nende alumise osa valmistumist talveks.
Kuu keskpaiku algas võrsete korgistumine kilekasvuhoones, samuti avamaal kasvaval 'Zilgal'.
UUS INFO KEVADSUVEL 2009
15.06.2009 Maaleht
Kadri
Karp näitab kuidas kujundatakse viinapuid Rõhu
katseistandikus.
Ajakiri Kodu & Aed
Praktilises aiavihikus 14
"Marjapõõsad" on Harri Poom koostanud
põhjaliku ülevaate viinamarjakasvatusest.
26.04.2009 ETV saade
Prillitoos
Saate
keskosas näeme viinamarjaistandikke Annemäe talus, Räpinas
ja Rõhul.
26.06.2009
Õppepäev Räpinas viinapuude istutamisest ja suvisest
lõikusest.
Õppetööd kooli aias korraldasid aianduskooli
õpetajad Jaan Kivistik ja Marju Pulk.
Soovijad said kaasa ka istikuid.
Kavas oli:
Kohalike viinamarjaveinide degusteerimine
Eesti viinamarjaveinid Tallinna veinimessil - Felix Buschmann, Jaak Eensalu
Viinapuude
suvine hooldus
19.06.2009
Aianduskool korraldas
õppepäeva Viljandis. Päev algas Viljandi Ühendatud
Kutsekeskkooli ruumides. Praktiline õppus toimus Leola
tänavas paiknevates koduaedades.
Perekond Tõnumaa kaunilt kujundatud aia kasvuhoonest saadakse
perele viinamarju terve augustikuu kestel. Pildil osavõtjad
nende aias kasvava amuuri viinapuu juures.
Arnold Apart lubas meil oma aias näidata viinapuu istutamist ja
suvist lõikamist. Tema majaseina ääres kasvav
talvekindel viinapuusort pärineb Kaug-Idast. Sordi Eestisse
tooja valmistab marjadest juba palju aastaid magusat veini, mida
meilegi pakkus. Pildil on tema ja Arnold Apart viimase koduaias.
Kevadel leidsin mitmetes istikukottides
kahjureid.
Katkinäritud juurte vahel oli kärsaka vastseid
(vageltõugud) ja nukke. Vastsed närivad mullas istiku
koort. Kahjustatud istikute pungad ei taha puhkeda. Istikuid valides
eelistage neid, mille võrsetel on tekkinud väänlad.
See näitab taime head tervist ja elujõudu. Kahjustustega
istikuid ei tarvitse veel ära visata. Sügavamale istutades
areneb taimel uus juurestik.
15.06.2009 Maaleht
Kadri
Karp näitab kuidas kujundatakse viinapuid Rõhu
katseistandikus.
Ajakiri Kodu & Aed
Praktilises
aiavihikus 14 "Marjapõõsad" on Harri Poom
koostanud põhjaliku ülevaate
viinamarjakasvatusest.
26.04.2009 ETV saade Prillitoos
Saate
keskosas näeme viinamarjaistandikke Annemäe talus, Räpinas
ja Rõhul.
26.-27.03.2009
Tallinnas toimus
sommeljeede
veinimess, kus tutvustati ka eesti viinamarjaveine. Messil
osalesid Jaak Eensalu, Kertu Silla-Kuut, Felix Buschmann, Liia Kaska
ja Raimu Aas.
30.11.2008
Olen sel sügisel teinud
väikeses koguses veine järgmistest sortidest (sulgudes
kääritamise algus): Scandia (18.09), Silva (25.09), JK 2-3
(26.09), Toldi (06.10), Supaga (22.10), JK 6-5 (07.11). Kasutasin
veinipärmi DV 10. Paar päeva kääritasin
marjakestadel. Kurnatud mahlale lisasin suhkrut ca 100 g/l. Vesiluku
all kestis käärimine 2-3 nädalat. Nüüdseks
on kõik veinid 2 korda settelt ümber valatud ja
laagerdumas õhukindlates nõudes. Vajaksime infot ka
teiste poolt tänavu valmistatud veinidest. Talvel võiksime
korraldada tänavuste veinide degusteerimist.
07.11.2008
Esimene
tõsisem öökülm, mis lõpetas ka
hilisemate viinapuude kasvuperioodi. Korjasin seemiku JK6-5 saagi
jääveini valmistamiseks.
31.10.2008
Õppepäev
Räpina Aianduskoolis viinapuude sügislõikusest
ja talveks katmisest. Osales ligi 30 asjahuvilist.
Päev
algas veinide (9 veini 7 meistrilt) ja hoidiste maitsmisega. Saunja
talu vahuveini pakkus Raimu
Aas, Marje Reinvee oli teinud viinamarjadest kompotti. Aavo
Eisen Rõugest tutvustas oma astelpaju- ja mustsõstraveini,
Jaanus Jõgi propageeris kodumaist viinamarjamahla, Sirje
Tooding üllatas viinamarjadega ðokolaadis. Maitsta sai
juba tänavust, 18. septembril käärima pandud
viinamarjaveini sordist 'Scandia'.
Näitusel
sai tutvuda kümne viinamarjasordiga Räpinast. Oma marju oli
kaasa võtnud Liia
Kaska. Kodumaiseid viinamarju maitses ka aianduskooli külastanud
haridusminister Tõnis
Lukas.
Päeva põhiteemaga
seostus mahalõigatud okste kasutamine paljundamiseks, millest
rääkis Sirje Tooding. Näha sai Urmas Udso valmistatud
viinapuuokstest vaagnat.
09.10.2008
Olen teinud väikestes
kogustes veini sortidest 'Scandia', 'Silva' ja 'Toldi'. Täna
valasin esimest korda ümber 'Scandia' ja 'Silva' veinid,
millised panin käärima septembri keskpaiku. Mõlemad
valmistasin punase veini tehnoloogia järgi. 'Scandia' marjad
valmivad varakult. Korjasin nad ülevalminuna 17. septembril.
Marjad on vähese mahlasuse ja happesusega. Mahl punane. Soovitan
veinimeistritel proovida seda sorti punase veini valmistamiseks
meil.
19.09.2008
ÕPPEPÄEV RÄPINAS
Kuulati
ettekandeid:
Põhjamaise viinamarjakasvatuse põhitõed ja viinapuude kahjustajad – Jaan Kivistik
Kohalike viinamarjaveinide tootmise võimalusi (koos degusteerimisega) – Jaak Eensalu
Viinapuu katseistandike rajamine ja hooldamine Eesti Maaülikoolis – Kadri Karp
Lauaviinamarjade tootmise
võimalusi – Harri
Poom
Arutleti soovitussortimendi
võimalikke muudatusi , maitsti veine ja marju, tutvuti
aianduskooli
viinapuudega. Osta sai istikuid, viinamarju, veine ja raamatuid.
Osales
üle 30 inimese. Päeva aitasid sisustada Räpina
Aianduskool, Eesti Maaülikool, AS Plantex, Otepää
valla Annemäe talu, Vändra valla Saare-Tõrvaaugu
talu ja Sõmerpalu valla Pruuli-Kaska talu.
17.09.2008
Olime
koos Kalev Toimlaga (Räpina hooldekodu töötaja) Jaak
Eensalu viinamarjaistandikus. 'Rondo' marjad valminud, kohati
lehtedel sügisvärvust.
12-14.09.2008
Tartu
lillemessil oli Liia
Kaska istikute ja 47 sordi marjadega ning Räpina
Aianduskool 35 sordi marjadega.
08.2008
OHTLIK HAIGUS
VIINAPUUDEL
Räpinas oleme tänavuste niiskete ilmadega märganud
pildil olevat haigust (sortidel 'Pamjat Dombovskoi' ['Tðornõi
Bessemjannõi Zimostoiki'], 'Rondo', 'Zilga' jt.). Lehe
pealmisel küljel on heledad laigud, laikude kohal lehe
allküljel hallituskiht. Hiljem kahjustatud leheosa kuivab,
pruunistunud leheserv keerdub üles. See on
viinapuu-ebajahukaste (viinapuu-lehemädanik), mida
põhjustab seen Plasmopara viticola. Sellest
lõunapoolsete viinamarjamaade ohtlikust haigusest, mis
kahjustab peamiselt V. vinifera sorte, on kirjutatud 1996. a.
ilmunud raamatus "Viinamarjad
koduaiast".
29.07.2008
Külastasin koos Heldur
Aasa ja Tiiu Ojaga Liia Kaska viinamarjaaeda. Kasvuhoones saime
maitsta esimesi valminud marju, teiste seas ka mõnd kohalikku
seemikut.
09.06.2008
Räpina Aianduskooli õpilaste ekskursioon külastas
Jaak Eensalu viinamarjaistandikku Otepää valla Annemäe
talus.
06.06.2008
ÕPPEPÄEV RÄPINAS
Esinesid Jaak Eensalu, Madli Jalakas, Harri Poom, Anneli Tiisler,
Raimu Aas jt.
Tutvuti viinapuude kasvatamise ja suvise lõikusega Räpina
Aianduskoolis, Erki Ilmoja, Tiiu Oja jt aedades.
Richards Ivanovs Lätist tutvustas veinivalmistamiseks vajalikke
seadmeid. Maitsti veine 2007. aasta saagist, mille meistriteks olid
Raimu Aas, August Huik, Jaak Eensalu, Uku Kuut ja Liia Kaska.
Päeva
aitasid sisustada Eesti Maaülikool, AS Plantex, MTÜ Eesti
Viinamari, Annemäe talu (Valgamaa, Otepää vald),
Saare-Tõrvaaugu talu (Pärnumaa, Vändra vald),
Pruuli-Kaska talu (Võrumaa, Sõmerpalu vald), Haava
talu (Läänemaa, Oru vald), veinivalmistamise seadmete
kaupmees Richard Ivanovs Riiast. Soovijad said osta istikuid,
degusteeritavaid veine ja raamatuid.
15.05.2008
Öökülm
kahjustas meil avamaal kasvavate varajaste sortide võrseid.
Harjumaal oli kahjustus juba mõned päevad
varem.
03.05.2008
Lätlased Andris Dishlers, Girts
Mikelsons, Edgars Zihmanis ja Elmars Kurshis tutvusid meie
viinamarjakasvatusega.
02.05.2008
Juha ja Anna-Liisa
Karvonen külastasid möödasõidul Räpinat
ja viisid Soome istikuid. Neil õnnestus möödunud
aastal ametlikult müüa Soomes
valmistatud viinamarjaveini.
SAARE-TÕRVAAUGU TALUS
algas 11. novembril viinapuude
lõikamise kursus. Kursusega liituda võimalik ka
kevadel.
UUT LUGEMIST 2007. AASTAL:
Räpinas 21.septembril toimunud õppepäevast kirjutas Heli Raamets - "Targu Talita" 18.oktoober.
Info veiniistandike rajamisest Eestis: "Targu talita" 15.veebruar, "Maaleht" 13.september, "Äripäev" 24.september.
Artiklitesari viinapuude
hooldamisest Harri Poomilt väljaandes "Targu talita":
12.aprill, 19.aprill, 31.mai, 7.juuni, 26.juuli, 2.august,
6.september.
21.09.2007
RÄPINA AIANDUSKOOLIS toimus
õppepäev
"Viinapuu kui äriline kultuur". Osales 52 kuulajat.
Külas olid Kaspars Sunins, Gvido Dobelis, Andris Dishlers ja
Girts Mikelsons Lätist.
Saabunuid tervitas kooli direktor
Heino Luiga. Avaettekanne: "Viinamarjasorte
äriaedadesse" (J. Kivistik).
Esinesid veel: Marge Starast, Harri Poom, Uku Kuut, Gvido Dobelis ja
Andris Dishlers.
Näha ja maitsta sai üle 50 sordi marju, millised pärinesid
Räpina, Harri Poomi, Liia Kaska ja Läti aedadest.
Räpina aedadest eelmistel päevadel kogutud saak leidis
tänuliku ostja.
Järgmisel päeval külastasid viinamarjasõbrad
Lätist Räpina aedu, Räpina
koduloo- ja aiandusmuuseumi, OÜ
Mikrotaim ja Jaak
Eensalu viinamarjaistandikku Otepää lähedal.
SIIN
ON 21.09.2007 RÄPINAS SAADUD ANDMED marjade maitse ja
suhkrusisalduse kohta. Maitse on hindajate keskmine. Suhkrusisaldust
mõõtsid Marge Starast ja Andris
Dishlers.
13.08.2007
Rühm asjahuvilisi külastas Muhu- ja Saaremaa
viinamarjaaedu, kus valmib rikkalik saak
Aare Urm Muhumaal Vahtraste külas saab suure saagi 2005. aastal
istutatud viinapuudelt
Uku Kuut ja Kertu Silla alustasid tänavu oma viinamäe
rajamist Pöide valla Välta külla
Naimi Paulus ja Lembit Kirs leidsid meile küpseid viinamarju
Saiklas vana kivihoone lõunaseina äärest
Lea Isup koos perega hooldab Lümandas maaülikooli
katseistandikku
12.08.2007
PÕLVAMAAL RUUSAL 19.
Kaika suveülikoolis esines J. Kivistik teemal "Kas saasõ
ja kas om vaja kasotõda Lõuna-Eestin viinamarjo?".
Kuulajad said maitsta paarikümnest sordist viinamarju ning
kohalikku veini. Need saatis L. Kaska Sõmerpalust, kes samal
ajal propageeris viinamarju Antsla laadal.
AUGUST 2007
AJAKIRJA KODU&AED 100. numbris kirjeldatakse kuu puuna
viinapuud
JUUNI 2007
RAJATI UUS KATSEISTANDIK RÕHUL
Eesti Maaülikooli Rõhu Katsejaama katseistandikus kasvab
üle 400 viinapuu
01.06.2007
ÕPPEPÄEV
viinapuude suvisest lõikusest ja kohalikest
viinamarjaveinidest Räpina Aianduskoolis
Õppepäevast osavõtjad auditooriumis
Felix Buschmann tutvustas
viinapuude
lõikamise harjutusprogrammi
Praktiline õppus EELK Räpina hooldekodu istandikus
Räpina viinamarjakasvatajate aedades
MAI 2007
UUT
LUGEMIST
AJAKIRJA "MAAMAJANDUS" artiklis "Viinamari mitmekesistab põllumajandust" arutleb Uku Kuut viinamarjakasvatuse ja veiniturismi võimaluste üle Eestis.
"MAALEHE" lisas "TARGU TALITA" annab Harri Poom sel aiahooajal nõu, kuidas hooldada viinapuid.
Ilmus Juha Karvoneni
uus raamat viinamarjakasvatusest Soomes.
APRILL
2007
AJAKIRJAS "MAAKODU" ilmus lugemist
viinamarjahuvilistele:
Harri Poom "Eestiski saab kasvatada ilusat lauaviinamarja"
Jaan Mettik "Viinamarjamaa Eesti"
Astrid Lepik "Ðveits, väike mägine
...veinimaa"
06.03.2007
ARUTELU "VIINAMARJAKASVATUS
EESTIS" Eesti Maaülikooli Metsandus- ja
maaehitusinstituudi nõupidamiste saalis. Kohal oli
paarkümmend asjast huvitatut: teadlased, sordikollektsionäärid,
istikukasvatajad, veinivalmistajad. Otsustati Eesti
viinamarjakasvatuse edendamiseks luua mittetulundusühing. Infot
ühingu loomisest annab Uku Kuut: tel.56499611, e-aadress
uku@webs.ee
07.02.2007
EESTI AIANDUSLIIDU
Puuviljanduskomisjon otsustas lisada soovitussortimenti
perspektiivsortidena 'Hasanski Sladki' ja 'Jubilei Novgoroda'.
17.11.2006
INFOPÄEV "PÕHJAMAINE
VIINAMARJAKASVATUS" Räpina Aianduskoolis. Kokkutulnuid
tervitas kooli direktor Heino Luiga. Uku Kuut ja Kadri Karp jagasid
muljeid Jurmalas toimunud konverentsist. Teemal "Põhjamaise
viinamarjakasvatuse põhitõed" esines Jaan
Kivistik. Infopäeva toetas ESF.
Õppepäevast osavõtjad auditooriumis ja aias.
Harri Poom, Sirje Tooding ja Liia Kaska jagasid oma
kasvatamiskogemusi.
Felix Buschmann esines teemal "Viinamarjakasvatus Eestis
mõttekaardistamise tarkvara baasil".
8-10.11.2006
JURMALAS,
Lielupe hotellis toimus Esimene Rahvusvaheline Põhjamaise
Viinamarjakasvatuse Konverents. Osales üle 70 inimese 16
maalt: Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist,
Saksamaalt, Belgiast, Inglismaalt, Poolast, Valgevenest, Ukrainast,
Venemaalt, Kanadast ja USA-st. Eestist olid konverentsil Jaanus
Jõgi, Liia Kaska, Aili Kivistik, Kadri Karp, Marge Starast,
Taimi Paal, Kertu Silla Kuut ja Uku Kuut. Ülevaate
viinamarjakasvatusest Eestis andsid Harri Poom ja Jaan Kivistik.
Kuulati ettekandeid, degusteeriti veine. 11. novembril külastati
Sabile viinamäge ja uudistati Kandava ümbruses rajatavaid
istandikke. Konverentsi korraldasid Läti ja Minnesota
aktivistid.
Osavõtjaid Eestist.
Konverentsi juhtis Mark Hart USA-st.
Läti viinamarjaklubi president Gvido Dobelis.
Sabile viinamäel.
Kaspars ja Ieva Sunins on rajanud Kandava piirkonnas mitu hektarit
viinamarjaistandikke.
Tamara Jaðtðenko Altaist tutvus pärast konverentsi
viinamarjakasvatusega Eestis.
10.10.2006
Girts Mikelsons Lätist tutvus viinamarjakasvatusega Räpinas
enne reisi Venemaale Kaug-Itta.
OKTOOBER 2006
"Maakodu"
annab teada toimunud viinamarjapäevadest Räpinas ja
Sabiles (lk.80). Tähelepanu pälvib Raimu Aas ja tema 70
sordiga viinamarjakollektsioon (lk.68).
15.09.2006
ÕPPEPÄEV
VIINAMARJASORTIDEST Räpina aianduskoolis
Maitsti väljapandud sortide marju ja neist valmistatud veine.
Juha Karvonen Soomest õpetas veini valmistamist.
Osavõtjad ettekandeid kuulamas.
Õppepäevalisi Räpina koguduse hooldekodu
veiniistandikus.
Ralf Räni aias nägime rikkalikult viljuvat
sidrunväändikku.
25.08.2006
UUS RAAMAT
viinamarjasortidest ilmus kirjastuselt
ILO. Raamatu käsikirja koostamist toetasid SA Räpina
Kultuurkapital, Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond (Lilly ja Hugo
Pärnamäe Fondist) ning AS
Plantex. Raamatu kujundamist toetas Eesti Kultuurkapital.
Raamatus on ligi 60 Eestis levinud sordi kirjeldused. Paljud
joonised, tabelid ja ingliskeelsed kokkuvõtted hõlbustavad
raamatu kasutamist teistes maades. Raamatu kujundas Hille Jääger,
joonised valmistas Kersti Antsov. Raamat valmis enne Jurmala
konverentsi ja on pühendatud põhjapiirkonna
viinamarjasõpradele.
29.07.2006
KONKURSI KODUVEIN
2006 lõppvoor Haapsalus. 12 parema seas oli ka
viinamarjavein "Dry-3"
('Albo Varheaja', 'Mitshurinets', 'ES 9-7-48'). Veini
valmistasid August ja Ruth Huik Valgjärvel (Põlvamaa).
Zürii töötamas Haapsalu piiskopilinnuse õuel.
Õhtut juhtis Tõnu Kark.
06.06.2006
VIINAPUUDE
LÕIKAMISE ÕPPEPÄEV.Osalejad külastasid Ralf
Räni aeda ja EELK Räpina koguduse hooldekodu
viinamarjaistandikku.
Ralf Räni viinapuul 'Triumph' on 6-8 pikka viljuvat oksa ja
samapalju noori asendusvõrseid.
Õppepäevalised Räpina hooldekodu
viinamarjaistandikus.
06.06.2006
KÜLMAKAHJUSTUSED
VIINAPUUDEL. Möödunud talve külmimal ööl
oli temperatuur Räpinas -30 *C. Külmakahjustusi on nii
okstel kui juurtel. Elutute okste väljalõikamisega ei
tohi kiirustada. Abipungadest taastub lehestik mõnikord alles
jaanipäeva paiku. Hästi talvitusid V. riparia osalusel
saadud sordid. V. labrusca tunnustega sordid arenesid kevadel
aeglaselt.
APRILLIS 2006 ilmub ajakirjas "Maakodu"
Läti
Viinamarjakasvatajate Klubi presidendi Gvido Dobelise artikkel
viinamarjakasvatusest Lätis. Samas saab lugeda ka kuulsast
Sabile viinamäest,
kus kasvab umbes 650 viinapuud. Aastas saadakse umbes tonn
viinamarju, millest valmistatakse ligikaudu 150 liitrit
veini.
JAANUARIS 2006 asutati USA Wisconsini osariigis
Rahvusvaheline
Põhjamaise Viinamarjakasvatuse Liit (International
Association for Northern Viticulture - IANV).