Õisikud koosnevad peamiselt keelõitest. Õisiku keskosas on putkõisi vähe. Neid on võimalik näha ainult siis kui õisik on täielikult avanenud.

1. Kaktusdaaliad

Keelõied on toruks rullitud ja lõpevad pika terava tipuga. Nendest on aretatud ka nn hirvesarve-daaliad, millel on keelõite tipud mitmeks lõhenenud. Kaktusdaaliaid kasutatakse rühmadena peenradel ja lõikelillena. Kaktusdaaliate õisikud jagunevad suuruse järgi kolme rühma:

1. väikeseõielised kaktusdaaliad - õisiku läbimõõt alla 13cm

2. normaaltüüp - õisiku läbimõõt 13...18cm

3. hiigel-kaktusdaaliad - õisiku läbimõõt üle 18cm

2. Pool-kaktusdaaliad

Õisiku ehituse poolest on kaktusdaaliate ja dekoratiivsaaliate vahepealsed. Keelõied on laiad ja peaaegu korrapäraselt paigutatud. Tihti neid loetakse kas kaktus - või dekoratiivdaaliate hulka. Kasutatakse nii rühmana lillepeenral kui ka lõikelillena. Õisikuid jaotatakse suuruse järgi kolme rühma nagu kaktusdaaliaidki.

3. Dekoratiivdaaliad

Keelõied on lusikakujulised ja vähem või rohkem lamedad. Õisikud on vähem või rohkem kumerad, keskosas on keelõied lühemad. Seetõttu on neil selgelt eristatav keskosa. Siia rühma kuuluvad ka vesiroosdaaliad, mille keelõied on eriti laiad ja kumerad ning poolavatult meenutavad vesiroosi õisi. Ka dekoratiivdaaliate õisikuid jaotatakse suuruse järgi kolme rühma nagu kaktusdaaliaidki.

4. Keradaaliad

Õisikud on keskmise suurusega kera- või pallikujulised. Keradaaliate taimed on keskmise kõrgusega ja mitte väga laiuvad. Peamiselt kasutatakse neid just lõikelillena, samuti ka rühmadena püsilillepeenral.

5. Pompoondaaliad

Õisikud on väikesed, ümmargused, meenutavad oma kujult keradaaliaid. Taimed on püsitised, sambakujulised. Kasutatakse peamiselt lõikelillena.