Looduslikud püsililled on aretamata loodustaimed, mis on pärit enamasti maakera põhjapoolkeralt. Osa nendest, näiteks harilik härjasilm, kera- ja suureõieline kellukas, kollane võhumõõk, on juba ammustest aegadest aedades kasvatatud. Looduslikke püsikuid saab kasutada lillepeenardel, kiviktaimlas, vee-, nõmme-, metsaaedades ning turbapeenral. Vähem on haljastuses kasutatavate looduslike sõnajalgade, kõrreliste, vee-, varju- ja pinnakattetaimede valik. Rohkem leiab looduslike taimede hulgast just rühmapüsikuid ning kiviktaimlasse sobivaid taimi.

Aretamata või vähearetatud looduslikud püsililled poolvarjulisele kasvukohale:

• harilik kitseenelas (Aruncus dioicus)
• harilik kukesaba (Lythrum salicaria)
• harilik kurekell (Aquilegia vulgaris)
• harilik murtudsüda (Dicentra spectabilis)
• harilik sinilatv (Polemonium caeruleum)
• harilik öölill (Hesperis matronalis)
• kurekatel (Campanula persicifolia)
• kurekell-ängelhein (Thalictrum aquilegifolium)
• mägijumikas (Centaurea montana)
• pehme kortsleht (Alchemilla mollis)
• ruuge päevaliilia (Hemerocallis fulva)
• suureõieline tõnnike (Stachys grandiflora)
• tore kurereha (Geranium × magnificum)
• värd-käoking (Aconitum × cammarum)

Aiataimedeks sobivad rohtsed looduslikud taimed:

• aas-kurereha (Geranium pratense)
• harilik humal (Humulus lupulus)
• harilik härjasilm (Leucantemum vulgare)
• harilik käbihein (Prunella vulgaris)
• harilik soopihl (Potentilla palustris)
• harilik tõrvalill (Lychnis viscaria)
• kevadine seahernes (Lathyrus vernus)
• liiv-vareskaer (Leymus arenarius)
• maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas)
• maikelluke (Convallaria majalis)
• metsmaasikas (Fragaria vesca)
• narmasjumikas (Centaurea phrygia)
• nurmnelk (Dianthus deltoides)
• nõmm-liivatee (Thymus serphyllum)
• pikalehine mailane (Veronica longifolia)
• võsaülane (Anemone nemorosa)
• ümaralehine kellukas (Campanula rotundifolia)