Sibul on vegetatiivse paljunemise organ, aga ka toitainevarude mahuti. Toitainete varud talletuvad sibula soomustes, mis kinnituvad sibulakannale. Soomuseid on sibula suurusest ja liigist või sordist olenevalt 1…6. Surnud soomused katavad sibulat nahkja kestana, kaitstes seda kahjulike mõjude ja ebasoodsate tingimuste eest. Sibul kulutab toitainete varud täielikult ära õitsemisele ja uute sibulate moodustamisele. Tulbisibula alge tekib kasvamise ja arenemise ajal, talvitub sibulas ja diferentseerub järgmisel aastal. Järelikult eksisteerib uus sibul ühe aasta emasibulas ja järgmisel aastal iseseisva sibulana.

Võsudes toimub vegetatsiooniperioodil intensiivne kasvamine ja arenemine. Sel ajal kulutatakse toitained ära emasibula soomustest. Õitsemise lõpuks on emasibulast järel veel vaid kattesoomus ja varusoomuste surnud kestad, mis jäävad uuele pesakonnale kaitseks. Samal ajal kasvavad ja arenevad intensiivselt asendussibul ja tütarsibulad.

Sibulasoomused on tipust lahtised, õõnsad koonusjad, mis asetsevad üksteise peal. Keskmine koonus on kinnine ja katab kuplina keskpunga (generatiivvõsu alget ja selle kõrval pungakest, millest areneb asendussibul). Sibula kattesoomuste värvus oleneb sordist.

Eestis on täiskasvanud tulbisibulal septembri algul üks või mitu 0,3...0,5cm Ø-ga tütarsibulat. Nende arv sõltub soomuste hulgast. Järgmise aasta kevadel on tütarsibulail juba oma leht, kuid puudub juurestik. Nad kinnituvad emasibula kannale ja toituvad tema juurte abil.

Hollandlased nimetavad sibulaid nende tekkimise kohast olenevalt sibula tsentrumist väljapoole A-, B-, C-, D-, E- jne sibulaiks. A-, B-, ja C-sibulatel on kaubanduslik väärtus. A-sibulad sobivad ajatamiseks. Paljundamiseks kasutatakse tavaliselt B- ja C-sibulaid. Meil jagatakse sibulad suuruse järgi I, II, III ja IV valikuks.

Vegetatsiooniperioodi lõpuks kuivavad emasibula soomused ja jääb järele nende vahel peituv asendus- ja tütarsibulate pesakond, mis koosneb kvaliteedilt ja omadustelt üksteisest erinevatest sibulatest.

Mõnel liigil ja sordil võivad asendussibul ja tütarsibul kanduda emasibulast üsna kaugele stoolonite abil vertikaalselt kuni 20...30cm sügavuseni. Enamik darvin-hübriidtulpide tütarsibulate asendussibulaid tungib sügavale.

Stooloni abil tagavad tulbid endale õige kasvusügavuse ja emataimedest eemaldumisega paremad kasvutingimused. Stooloni pikkus on liigist ja sordist olenevalt mõni millimeeter kuni 50cm, mistõttu ei leitagi sageli sibulaid sealt, kuhu nad maha pandi.