Peamised hooldustööd taimede ettekasvatamisel on

1. kastmine
2. piserdamine
   
3. varjutamine

Kastmine on taimede ettekasvatamisel üks olulisemaid töid. Tuleb jälgida, et kasvusubstraat läbi ei kuivaks. See mõjutab juba taimede edasist kasvu ja arengut. Seetõttu tuleb ettekasvatatavaid taimi kasta olenevalt õhutemperatuurist ettekasvatusruumis. Kõrgemate temperatuuride korral on otstarbekas kasta kaks korda päevas: hommikul ja õhtul. Madalamate temperatuuride korral piisab ühekordsest kastmisest. Kastmiseks kasutatakse eelsoojendatud vett. Külma kraaniveega kastmise korral taimed ei omasta vette ega toitaineid ja see võib põhjustada taimedel füsioloogilise põua. See näeb välja selliselt, et ksavusubstraat on piisavalt niiske, kuid taimed ise on närtsinud olekus. Samuti pole otstarbekas kasta taimi keskpäeval. Siis on vee aurumine kõrgemate temperatuuride tõttu intensiivsem. Samuti taime lehtedele sattunud veepiisad toimivad kui suurendusklaas, mistõttu võivad taimede lehed saada intensiivse päikesepaiste korral põletuse.

Taimede ettekasvatamisel kasutatakse kastmiseks kas väiksemat (nt 1liitri suurune) kannu või siis kastekannu. Kindlasti ei tohiks ettekasvatatavaid taimi kasta voolikust ja kõrge surve all tuleva veega. See võib põhjustada taimedele vigastusi. Samuti võivad väiksemad taimed sattuda kas täielikult või osaliselt kasvusubstraadi alla.

Piserdamine tuleb kõne alla siis, kui ettekasvatatavad taimed on väikesed ja kastekannust või muust väiksemast kannust kastmise korral võidaks taimi vigastada või kasvusubstraadi alla mattuda. Suuremaid taimi ei ole tarvis piserdada. Piserdamiseks võib kasutada spetsiaalseid pihusteid või väiksema taimede koguse korral ka tavalist kuid kindlasti puhastatud aiapritsi. Ettekasvatatavaid taimi pritsitakse eelsoojendatud veega.

Varjutamine on vajalik päikesepaisteliste ilmade korral. Varjutamiseks kasutatakse spetsiaalset varjutuskangast. Kindlasti ei ole otstarbekas varjutada pilviste ilmade korral. See vähendab oluliselt taimede fotosünteesi intensiivsust.