Väetisi rühmitatakse toime alusel järgmiselt: 

1. Otsesed väetised. Need on väetised, mis on taimedele otseseks toiteelementide allikaks. Näiteks N-väetised, Kemira Ferticare, Terraflex-T, orgaanilistest väetistest virts. Otseste väetiste mõju avaldamise aeg on lühem ja tihti tuleb neid väetiseid ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kasutada mitu korda.

2. Kaudsed väetised. Need on väetised, mis mõjutavad taimede toitumistingimusi, samas parandavad mulla omadusi. Selle tõttu paranevad taimede toitumistingimused ja muld rikastub mitmete ühenditega, peamiselt küll lämmastikühenditega. Enamus kaudseid väetiseid on ka taimedele toiteelementide allikaks. Näiteks sõnnikud, haljasväetised. Need parandavad taimede toitumistingimusi ehk mullastiku füüsikalisi omadusi ja rikastavad mulda ka toitainetega. Mõned kaudsed väetised parandavad mullastikku kuid taimedele toiteelementide allikaks ei ole. Näiteks bakterväetised, turvas jms.