India on kodumaaks v\u00e4ga paljudele maailmas laialt levinud s\u00f6\u00f6gikultuuridele, sealhulgas ka harilikule kurgile. Kurk sellisel kujul nagu meie teda teame, ei ole loodusest leitav, k\u00fcll aga on Bengali lahest Himaalaja k\u00f5rgustikuni leitud kasvamas harilikule kurgile sarnaseid liike.<\/p>\n
Ingliskeelne taimenimetus cucumber<\/em> tuleneb ladina keelsest nimest cucumis<\/em>. Saksa keeles k\u00f5lab kurk eestikeelele sarnaselt \u2013 Gurke<\/em> aga n\u00e4iteks Kreekas hoopis aggouria. <\/em><\/p>\n Arvatakse, et harilikku kurki on kasvatatud juba 3000 aastat ning et Euroopasse toodi ta roomlaste poolt. On leitud t\u00f5endeid selle taime kasvatamise kohta Mesopotaamias ning mainitud on teda isegi ajaloolises eeposes Gilgame\u0161. Kurgi s\u00f6\u00f6mist orjastatud iisraelaste poolt on kirjeldatud ka Piiblis. Indiast levis kurk edasi Kreekasse ja Itaaliasse, sealt Hiinasse. Ka maadeavastajal Columbusel oli kurgi levikul oma roll. Nimelt t\u00f5i tema selle taime oma avastusretkelt kaasa Uude Maailmasse ning 1494. aastal istutas ta kurgitaimi Haitile. Kirjalikud allikad v\u00e4idavad, et juba enne 1650. aastat kasvas kurke ka Brasiilias.<\/p>\n V\u00e4idetavalt leidus kurki juba \u00fcheksandal sajandil Prantsusmaal, 14-ndal sajandil Inglismaal ja 16-nda sajandi keskpaiku P\u00f5hja-Ameerikas. T\u00e4nu maad laastanud s\u00f5jale kadus kurk vahepeal Inglismaalt, kuid see taasavastati 250 aastat hiljem.<\/p>\n Harilik kurk oli olnud Rooma impeeriumi valitseja Tiberius\u00b4e suurim lemmik ning v\u00e4idetavalt ei saanud ta p\u00e4evagi m\u00f6\u00f6da saata neid mahlakaid vilju s\u00f6\u00f6mata. Selle aja aednikud kasutasid t\u00e4nap\u00e4eva kasvuhoonete p\u00f5him\u00f5tetega sarnaseid kasvatustehnoloogiaid, et valitsejal oleks meelispala kogu aeg laual.<\/p>\n T\u00e4nap\u00e4evalgi on kurk suhteliselt igap\u00e4evane meie men\u00fc\u00fcs. Vilju s\u00fc\u00fcakse toorelt v\u00f5i k\u00fcpsetatult, populaarsed on ka marineeritud v\u00f5i hapendatud kurgid. T\u00e4naseks on kurkidest aretatud v\u00e4ga palju sorte \u00fcle terve maailma. Lisaks inimestele on kurgid toiduallikaks ka putukatele ja loomadele.<\/p>\n Mehhiko pisikurgi p\u00e4ritolu peegeldub juba tema nimes. P\u00e4rinedes Mehhikost, on ta laialt levinud ka Kesk-Ameerikas – Pennsylvaniast Floridani ning Texasest Nebraskani. Esimesena kirjeldas teaduslikult mehhiko pisikurki prantsuse botaanik Charles Victor Naudin 1866. aastal. Pisikurke leidub looduses eri andmetel 35 liigi \u00fcmber ja nad on levinud \u00fcle maakera k\u00f5ikidel troopilistel aladel.<\/p>\n Nende huvitava v\u00e4limuse ja p\u00f5neva maitsega viljadel on aegade jooksul v\u00e4lja kujunenud mitmeid nimesid. \u00dcks eelistatumaid on ingliskeelne mouse melon <\/em>ehk ka eestikeeles kasutusel olev nimetus hiirmelon. Levinud on samuti nimed Mexican sour cucumber<\/em> mehhiko hapu kurk ning cucumelon<\/em>. Viimane nimi on kooslus kurgi ja meloni ladinakeelsetest nimedest.<\/p>\n <\/p>\n Teadmised kogus kokku ja pani kirja \u00f5petaja Liisi Kont<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Kasutatud allikad<\/em> India on kodumaaks v\u00e4ga paljudele maailmas laialt levinud s\u00f6\u00f6gikultuuridele, sealhulgas ka harilikule kurgile. Kurk sellisel kujul nagu meie teda teame, ei ole loodusest leitav, k\u00fcll aga on Bengali lahest Himaalaja k\u00f5rgustikuni leitud kasvamas harilikule kurgile sarnaseid liike. Ingliskeelne taimenimetus cucumber tuleneb ladina keelsest nimest cucumis. Saksa keeles k\u00f5lab kurk eestikeelele sarnaselt \u2013 Gurke aga n\u00e4iteks Kreekas hoopis aggouria. Arvatakse, et harilikku kurki on kasvatatud juba 3000 aastat ning et Euroopasse toodi ta roomlaste poolt. On leitud t\u00f5endeid selle taime kasvatamise kohta Mesopotaamias ning mainitud on teda isegi ajaloolises eeposes Gilgame\u0161. Kurgi s\u00f6\u00f6mist orjastatud iisraelaste poolt on kirjeldatud ka Piiblis. Indiast..<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":10,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-68","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/kurgisobrad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/68","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/kurgisobrad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/kurgisobrad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/kurgisobrad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/kurgisobrad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/kurgisobrad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/68\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":88,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/kurgisobrad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/68\/revisions\/88"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/kurgisobrad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/kurgisobrad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\nhttps:\/\/aggie-horticulture.tamu.edu\/archives\/parsons\/publications\/vegetabletravelers\/cucumber.html<\/a>
\nhttp:\/\/www.newworldencyclopedia.org\/entry\/Cucumber<\/a>
\nhttps:\/\/www.motherearthnews.com\/real-food\/mouse-melons<\/a>
\nhttp:\/\/www.eattheweeds.com\/creeping-cucumber-melothria-pendula\/<\/a>
\nhttps:\/\/wimastergardener.org\/article\/mouse-melon-or-mexican-sour-cucumber-melothria-scabra\/<\/a>
\nhttp:\/\/maakodu.delfi.ee\/news\/maakodu\/aed\/mehhiko-pisikurk-ehk-hiirmelon?id=66955044<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"