Kastmine<\/strong><\/span>\u00a0v\u00f5etakse ette vastavalt vajadusele. Eriti vajavad kastmist p\u00fcsililled kuumadel suvep\u00e4evadel ja p\u00f5uaperioodil. P\u00e4rast taimede istutamist ei tohiks nad\u00a0juurdumise perioodil niiskusepuudusesse j\u00e4\u00e4da. See halvendab oluliselt juurdumist. Pikemaajalises kuivuses v\u00f5ivad istutatud taimed kuivada ja seel\u00e4bi h\u00e4vida. H\u00e4sti juurdunud taimed vajavad v\u00e4hem kastmist, sest nad on v\u00f5imelised juurtega mullast paremini vett omastama. Samas tuleks taimi siiski vastavalt vajadusele kasta, eriti p\u00f5uaperioodidel. Kastmine teostatakse \u00f5htupoolikul. Tasuks kinni pidada reeglist – v\u00e4hemate kastmiskordadega antakse rohkem vett. Tihedam ja v\u00e4iksema\u00a0veekogusega kastmine p\u00f5hjustab taimedel suhteliselt pinnapealse juurestiku arengu, mis on p\u00f5uakartlik. Kastmisel tuleb j\u00e4lgida, et vesi satuks s\u00fcgavamale, kui mulla pealmine, 5cm kiht. Vesi peab sattuma p\u00f5hilisse juurte piirkonda, v\u00e4hemalt \u00a015-20 cm s\u00fcgavusse.<\/p>\n Arvestama peaks ka asjaoluga, et kasvuperioodil vajavad taimed oluliselt rohkem vett, kui s\u00fcgisel, kasvuperioodi l\u00f5pul, mil esineb rohkem sademeid ja temperatuurid on madalamad. Kastmisvajadust m\u00e4\u00e4rab ka mulla t\u00fc\u00fcp. Kerged, liivmullad hoiavad niiskust halvemini kui rasked, savirikkad mullad. Kergete, liivmuldade korral tuleb kasta rohkem, raskete, savirikaste muldade korral aga v\u00e4hem.<\/p>\n V\u00e4etamiseks<\/strong><\/span>\u00a0v\u00f5ib kasutada nii tahkeid kui ka vedelaid mineraalv\u00e4etisi. Samuti sobib lilletaimede v\u00e4etamiseks kompost. Mineraalseid v\u00e4etisi kasutatakse \u00fcldjuhul kevadel ja suvel, komposti aga s\u00fcgisel v\u00f5i kevadel. V\u00e4etamine s\u00f5ltub taimedest ja nende n\u00f5uetest, mis peenras kasvavad.\u00a0Komposti regulaarsel kasutamisel ei ole \u00fcldjuhul tarvis kasvuaegset v\u00e4etamist teha. Toitainetevaest mulda n\u00f5udvad taimed (nt kiviktaimlataimed nagu n\u00f5eljalehine leeklill, merikann jms) ei vaja \u00fcldse v\u00e4etamist. P\u00fcsikute v\u00e4etamiseks v\u00f5ib kasutada nii lilletaimede v\u00e4etamiseks m\u00f5eldud v\u00e4etisi, aga ka universaalv\u00e4etisi. V\u00e4etiste kasutamisel tuleb l\u00e4htuda v\u00e4etisepakendil toodud juhendist.\u00a0<\/span><\/p>\n Esimesena v\u00e4etatakse kevadisi sibullilli. L\u00e4mmastikurohke kompleksv\u00e4etis antakse siis, kui sibullillede leheotsad on ca 5 cm ulatuses mullast v\u00e4lja kasvanud. See v\u00e4etamine annab taimedele j\u00f5udu kasvuks ja \u00f5itsemiseks. J\u00e4rgmine v\u00e4etamine tehakse ca 4 n\u00e4dalat hiljem. Suvel antakse v\u00e4etisi vastavalt vajadusele, kord kuus. Viimane v\u00e4etamine tehakse l\u00e4mmastikuvaese kompleksv\u00e4etisega (s\u00fcgisv\u00e4etisega). Nn s\u00fcgisv\u00e4etist antakse augusti l\u00f5pus v\u00f5i septembri alguses. See aitab taimedel valmistuda talvitumiseks ning paremini talvituda.\u00a0<\/span><\/p>\n V\u00e4etiste kasutamisel tuleb arvestada asjaoluga, et tahke v\u00e4etisega antakse korraga rohkem toitaineid ning v\u00e4etisi anatkse seet\u00f5ttu harvemini. V\u00e4etislahuste kasutamisel antakse v\u00e4etamiskorraga v\u00e4hem toitaineid, mit\u00f5ttu v\u00e4etamist tuleb l\u00e4bi viia tihedamalt. V\u00e4etislahused m\u00f5juvad kiiremini, tahked v\u00e4etised aeglasemalt. Tahkete v\u00e4etiste kasutamisel tuleb v\u00e4etis raputada \u00fcmber taimede ning kobestada mulda. Lahuste kasutamisel kastetakse see mulda. Igasuguste v\u00e4etiste kasutamisel tuleb j\u00e4lgida, et see ei satuks taimede lehtedele.<\/span> See v\u00f5ib tekitada taimele v\u00e4etisep\u00f5letuse. Samuti ei lisata v\u00e4etist kuiva mulda<\/span>. Kuiva mulla korral kastetakse enne v\u00e4etamist. Kuivas mullas v\u00e4etis ei toimi, samuti v\u00f5ivad juured saada v\u00e4etisep\u00f5letuse.<\/p>\n Mult\u0161itud peenra v\u00e4etamisel eemaldatakse mult\u0161 enne v\u00e4etise lisamist taimede \u00fcmbert. Seej\u00e4rel raputatakse v\u00e4etis ringina taimede \u00fcmber ning kobestatakse mulda. Seej\u00e4rel pannakse mult\u0161imaterjal tagasi. Pannes v\u00e4etise mult\u0161ikihile, tekivad v\u00e4etise lahustudes, kokkupuutes hapnikuga keemilised reakstioonid. Nende reakstioonide tagaj\u00e4rjel osa v\u00e4etisega antud toitainetest muutub taimele k\u00e4ttesaamatuks ja lendub. Samuti v\u00f5tab oluliselt kauem aega mult\u0161ilt toitainete liikumine mulda, taimede juurete piirkonda.<\/p>\n Kobestamine<\/strong><\/span>\u00a0aitab \u00e4ra hoida umbrohtude kasvu ja levikut, samuti mullakooriku teket. Kobestamise k\u00e4igus muutub muld \u00f5hurikkamaks ja taimede juured ei j\u00e4\u00e4 \u00f5hupuudusesse. Samuti hoiab h\u00e4sti kobestatud muld vett paremini. Kobestamine tasuks ette v\u00f5tta kord n\u00e4dalas, p\u00e4ikeselise ilmaga. Sellisel juhul ei ole tarvis rohida, kuna kobestamisel h\u00e4vivad t\u00e4rganud umbrohud. Kobestamiseks kasutatakse k\u00e4pp-kobestit. Efektiivsemad ja tervist s\u00e4\u00e4stvad on pika varrega k\u00e4pp-kobestid.<\/p>\n Kui kobestamist nii tihti ei tehta, tuleb ette v\u00f5tta\u00a0rohimine<\/strong><\/span>. Umbrohtusid saab efektiivsemalt eemaldada siis, kui muld on eelnevalt l\u00e4bi kobestatud. Nii t\u00f5mmatakse umbrohtude juured mullast v\u00e4lja. S\u00fcgavale tungiva ja tugeva juurestikuga umbrohtude (nt v\u00f5ilill, ohakad, ka naat, orashein) eemaldamiseks v\u00f5ib kasutada istutusk\u00fchvlit v\u00f5i spetsiaalset umbrohueemaldajat. Eemaldades\u00a0umbrohtudelt vaid maapealse osa, j\u00e4\u00e4vad juured mulda ning rohimine tuleb \u00f5ige pea uuesti ette v\u00f5tta.<\/p>\n Kui taimede puhmad on umbrohtudest l\u00e4bi kasvanud, on viimaste eemaldamine v\u00f5imatu. Sellisel juhul tuleb kogu taim v\u00e4lja kaevata ning umbrohust puhastada. Umbrohust puhastatud taime v\u00f5ib koheselt kasvukohale tagasi istutada. Sellele j\u00e4rgneb loomulikult korralik kastmine ja edaspidine taime j\u00e4lgimine.<\/p>\n Vitstest toestus ronivatele taimedele<\/p><\/div>\n Toestamine<\/strong><\/span>\u00a0on t\u00f6\u00f6, mida tehakse k\u00f5rgekasvuliste, raskete \u00f5itega p\u00fcsikute ning “ronivate” lillede\u00a0korral. Toestamist vajavad p\u00fcsikutest nt aed-kukekannus, valge\u00f5ieline pojeng, k\u00f5rgekasvulided daaliad, gladioolid jt. Taimetoed pannakse peenrasse siis, kui taim on kasvanud v\u00e4hemalt 1\/3 oma k\u00f5rgusest. Nii varjavad taimed oma edaspidise kasvuga toed ning need ei paista hiljem taimede alt v\u00e4lja. Toestamiseks kasutatakse metallist spetsiaalseid tugesid, pambuskeppe, oksi v\u00f5i okstest punutud karkasse. Kui peenrasse on planeeritud erineva k\u00f5rgusega taimi v\u00f5ivad need \u00fcksteist ise toestada. Sellises peenras vajavad lilled toestamist vaid 2-3 aasta jooksul p\u00e4rast istutamist.<\/p>\n \u00c4ra\u00f5itsenud \u00f5isi, \u00f5isikuid ja inetuid taimeosi l\u00f5igatakse \u00e4ra<\/strong><\/span>\u00a0kogu kasvuperioodi jooksul. \u00c4ra\u00f5itsenud \u00f5ite ja \u00f5isikute \u00e4ral\u00f5ikamine pikendab lillede \u00f5itsemist v\u00f5i v\u00f5imaldab loob olukorra, kus tekib s\u00fcgisene kordus\u00f5itsemine (nt aedleeklilled, karpaadi kellukas jt). J\u00e4ttes \u00f5itsenud \u00f5ied ja \u00f5isikud l\u00f5ikamata, hakkavad taimel arenema ja kasvama seemned ning v\u00e4heneb dekoratiivsus. \u00a0V\u00e4heneda v\u00f5ib ka talvitumiskindlus. Sibullilled ei pruugi sellisel juhul j\u00e4rgmisel aastal \u00f5itseda, sest taim on suunanud j\u00f5u ja toitained seemnete kasvatamisse. Hostadele, brunneratele, kopsurohtudele kasvab v\u00e4hem lehti.\u00a0Muidugi v\u00f5ib p\u00fcsikute hulgast leida ka dekoratiivsete viljadega liike nagu nt naistepuna liigid. Samuti pakuvad p\u00fcsikute \u00e4ra\u00f5itsenud \u00f5ied-\u00f5isikud talvel peenras n-\u00f6. vaatamist, nt siilk\u00fcbarad.<\/p>\n Taimede noorendamist<\/strong><\/span>\u00a0vajavad eelk\u00f5ige vanad p\u00fcsililled, kui nende \u00f5itsemine on oluliselt v\u00e4henenud ja dekoratiivsus kahanenud. Noorendamiseks kaevatakse taimed \u00fcles ning jagatakse v\u00e4iksemateks osadeks. Jagatud taimeosad v\u00f5ib kohe \u00a0peenrale tagasi istutada.<\/p>\n P\u00fcsikute noorendamise aja valik s\u00f5ltub \u00f5itsemise ajast. Kevadel ja suve esimesel poolel \u00f5itsevaid p\u00fcsikuid noorendatakse s\u00fcgisel (augusti l\u00f5pus-septembri alguses), suve teisel poolel ja s\u00fcgisel \u00f5itsevaid p\u00fcsikuid noorendatakse varakevadel (aprillis-mais). S\u00fcgisel noorendatakse (jagatakse) nt priimulaid, n\u00f5eljalehist leeklille, kirjulehist kopsurohtu, harilikku karukella, harilikku murtuds\u00fcdant, pojenge jt. Varakevadel noorendatakse nt Arendsi astilbet, karpaadi kellukat, aed-kukekannust, kurerehasid, helmikp\u00f6\u00f6riseid, hostasid, bergeeniaid, kobarpead, siilk\u00fcbaraid, aediiriseid jt. Olenevalt p\u00fcsiku elueast noorendatakse neid keskmiselt 3-10 aasta j\u00e4rel. \u00a0Nt 3-5 aasta j\u00e4rel noorendatakse helmikp\u00f6\u00f6riseid, tiarelle, pisip\u00f6\u00f6riseid, 10 aasta j\u00e4rel aga hostasid, nartsisse jt. Jagamisest loe pikemalt\u00a0siit<\/a>.<\/p>\n Lisalugemiseks:\u00a0<\/span><\/p>\n Piiramine<\/strong><\/span>\u00a0tuleb ette v\u00f5tta v\u00f5sudega\u00a0levivate p\u00fcsikute korral. V\u00f5sudega\u00a0levivad p\u00fcsikud on v\u00f5imelised kasvama teiste taimede sisse, varjutama ja neid enda alla matma.\u00a0Selliselt\u00a0levivad nt kuningakepp, Schmidti puju, kassiurb-puju, s\u00fcdajas makleia, harilik f\u00fc\u00fcsal, p\u00e4rl-h\u00f5beleht, maikelluke, mitme\u00f5ieline kuut\u00f5verohi, t\u00e4piline metsvits jpt. Piiramist vajavad ka kiirekasvulised pinnakatte- ja padjandtaimed, nt n\u00f5eljalehine leeklill, v\u00e4ike igihali, siberi valdsteinia, roomav akakapsas, t\u00e4piline imin\u00f5ges, roomav metsvits, maajalg jt.\u00a0Kasvu piiramiseks kaevatakse oma kasvukohast v\u00e4ljapoole kasvavad taimeosad v\u00e4lja. Piiramist tehakse vastavalt vajadusele, kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Parim taimede piiramise aeg on varakevad ja s\u00fcgis.<\/p>\n Taimede asendamine<\/strong><\/span>\u00a0 tuleb hooldust\u00f6\u00f6na teha juhul kui m\u00f5nel p\u00f5hjusel on taim h\u00e4vinud. Enamasti h\u00e4vivad taimed kas k\u00fclmakahjustuse, talvekahjustuse, kahjuri- v\u00f5i haigusekahjustuse, kuivamise, mittejuurdumise tagaj\u00e4rjel. Asendamist tehakse enam kevadel, mil on ilmnenud talve jooksul h\u00e4vinud taimed. H\u00e4vinud taim kaevatakse v\u00e4lja. Asendamiseks valitakse sama takson (sama liik ja sort) v\u00f5i selle puudumisel sarnane taim, mis sobib antud kasvukohatingimustesse ja taimekooslusesse. Istutamisel lisatakse istutusauku uut mulda, sest vanas mullas olevadh\u00e4vinud taime juureeritised takistavad uue, sama liigi taime juurdumist. Muus osas istutamine, rajamisel tehtavast istutusest ei erine. Asendamist v\u00f5ib teha kevadel\u00a0ja s\u00fcgisel v\u00f5i ka suvel. Asendamise aeg valitakse vajadusest l\u00e4htuvalt, kui on ilmnenud m\u00f5ne taime h\u00e4vimine v\u00f5i eemaldamise vajadus (nt haiguse kahjustuse p\u00f5hjusel).<\/p>\n Kahjustajate t\u00f5rje<\/strong><\/span>t tehakse vastavalt vajadusele. Kuna lilletaimed \u00f5itsevad ning \u00f5itsvaid taimi on keeruline keemiliste preparaatidega pritsida (see kahjustab \u00f5isi k\u00fclastavaid mesilasi, kimalasi jt kasulikke putukaid), kasutatakse pigem peenardes mehaanilist t\u00f5rjet. Mehaanilise t\u00f5rje k\u00e4igus korjatakse taimedelt kahjureid (nt liiliakukk, teod jt), kogutakse haigustunnustega lehti ja varsi (nt jahukaste, hahkhallitus). Tugevamate kahjustuste korral v\u00f5ib siiski keemilisi preperaate kasutada, kuid nende\u00a0doseerimisel tuleb kindlasti l\u00e4htuda pakendil m\u00e4rgitud juhistest. Pritismisel tuleb kindlasti j\u00e4lgida ka ohutusn\u00f5udeid ja kasutada isikukaitsevahendeid. Samuti v\u00f5ib tugevalt kahjustatud taimed peenrast\u00a0v\u00e4lja kaevata ning h\u00e4vitada. Kindlasti ei tohiks kahjustajatega taimi panna komposti. Kahjurid ega haigustekitajad komposteerimise k\u00e4igus ei h\u00e4vine.<\/p>\n Peamised kahjustajad:<\/span><\/strong><\/p>\n Teod kahjustavad p\u00fcsikuid eriti vihmaste suvede korral<\/p><\/div>\n Teod ja n\u00e4lkjad<\/span>. Tigusid ja n\u00e4lkjaid t\u00f5rjutakse tuha, lubja v\u00f5i saepuru kasutamisega. Tuhk v\u00f5i lubi raputatakse taimedele ja taimede \u00fcmber. Saepuru kasutatakse eelk\u00f5ige pinnakattena e. mult\u0161ina. Lihtsaim viis on tigude ja n\u00e4kjate \u00e4rakorjamine.\u00a0On olemas ka mitmesuguseid keemilisi preparaate, kuid alati ei tarvitse neid kasutada. N\u00e4lkjate ja tigude lihaseline jalg ei talu teravaid s\u00f5elmeid, mist\u00f5ttu on sageli kasu killustikukihist taimede \u00fcmber. Tigude ja n\u00e4lkjate erilised lemmikud on nt daaliad, kobarpead, hostad.<\/p>\n Lehet\u00e4i<\/p><\/div>\n Lehet\u00e4id<\/span>. Lilli v\u00f5ivad kimbutavad lehet\u00e4id. Nad on rohelised v\u00f5i mustad, tiibadega v\u00f5i ilma ning nad esinevad enamasti taimede noortel v\u00f5rsetel ja lehtede aluspinnal. Lehet\u00e4id imevad taimemahla. Nende poolt kahjustatud lehed kolletuvad, sageli lehe pind ka tumeneb t\u00e4ide eritatud mesineste peale kasvava musta hallituskihi t\u00f5ttu. Lehet\u00e4isid saab t\u00f5rjuda n\u00f5gese- v\u00f5i koirohuleotise, rasvata piima, tuha, lubja, liimp\u00fc\u00fcniste, k\u00e4sitsi korjamise, rohelise seebi v\u00f5i n\u00f5udepesuvahendi lahusega t\u00f6\u00f6deldes. Aias aitavad lehet\u00e4isid t\u00f5rjuda lepatriinud. Lehet\u00e4id kahjustavad kr\u00fcsanteemi, tulpe, lupiine, kannikesi.<\/p>\n Hahkhallitus tulbil http:\/\/web2.mendelu.cz\/af_291_projekty2\/vseo\/files\/9\/2726.jpg<\/p><\/div>\n Hahkhallitus<\/span>.\u00a0Hahkhallituse korral tekivad leheservadesse pruunikad laialivalguvad laigud, mis j\u00e4rk-j\u00e4rguliselt haaravad kogu lehe. Lehekude pehmeneb ja m\u00e4daneb. Seej\u00e4rel nakatuvad ka varred, \u00f5ienupud, \u00f5ied, viljad. Nakatumist soodustavad suur \u00f5huniiskus ja valgusevaegus.\u00a0Hahkhallitus kahjustab peamiselt pojengi, liiliaid jt sibullilli.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Jahukaste aed-leeklillel http:\/\/www.gardening-for-wildlife.com\/Gardening_For_Wildlife-Powdery-mildew1-2010.html<\/p><\/div>\n Jahukaste<\/span>.\u00a0Jahukaste esimesteks tundem\u00e4rkideks on lehtedele tekkivad helerohelised v\u00f5i kahvatukollased laigud. Seej\u00e4rel kattuvad lehed hallikasvalge jahutaolise kirmega, mis hiljem pruunistub. Taime kasv k\u00e4ngub. \u00d5itsemine pidurdub. Lehed kuivavad v\u00f5i varisevad. Enam haigestuvad jahukastesse floksid, astrid, monardad jt.<\/p>\n <\/p>\n Erinevate taimede kahjustajaid:\u00a0<\/span><\/p>\n Mult\u0161i uuendamine<\/strong><\/span>\u00a0tuleb teha juhul, kui peenras on mult\u0161i kasutatud. Enam vajavad uuendamist orgaanilised mult\u0161id, nagu m\u00e4nnipuukoor, hakkepuit jms. Orgaanilisi mult\u0161e tuleb uuendada, kuna mullaorganismid neid lagundavad. Mult\u0161i uuendatakse vastavalt vajadusele, kas igal aastal v\u00f5i \u00fcle aasta.<\/p>\n Mineraalse mult\u0161i kasutamisel (nt dekoratiivsed kivid, s\u00f5elmed) pannakse mult\u0161ikihi alla, enne taimede istutamist peenravaip v\u00f5i muu, vett l\u00e4bilaskev pinnakattekangas. See tagab olukorra, kus hooldamise k\u00e4igus mult\u0161imaterjal ei segune mullaga. Paraku niiskuse\u00a0ja p\u00e4ikese t\u00f5ttu muutuvad dekoratiivsed kivid inetuks. Siis vajab mult\u0161imaterjal puhastamist ja pesemist. Eriti vajavad pesemist lumivalged, pinnakattena kasutatavad kivid. Kive pestakse harja ja pesuvahendiga.<\/p>\n Et peenar oleks korrektse ja h\u00e4sti hooldatud v\u00e4limusega, on tarvis\u00a0peenraserva l\u00f5igata<\/strong><\/span>. Eriti vajavad serva l\u00f5ikust peenrad, mis paiknevad murus ja millele pole paigaldatud spetsiaalset serva (nt metall, puit, kivi). Peenra serva esimene l\u00f5ikamine tehakse kevadel esimese \u00fcldise hooldusega (kobestamine, umbrohtude eemaldamine, v\u00e4etamine). Serva l\u00f5ikamiseks kasutatakse spetsiaalset peenraserva l\u00f5ikurit, mida nimetatakse poolkuurauaks v\u00f5i sirge servaga labidat. Kasutada v\u00f5ib ka mootoriga t\u00f6\u00f6tavat serval\u00f5ikurit, kuid selle t\u00f6\u00f6 tulemus pole kuigi hea. Tihti tuleb masinaga tehtud t\u00f6\u00f6 k\u00e4sitsi, poolkuurauda v\u00f5i labidat kasutades \u00fcle teha.<\/p>\n Peenra serva l\u00f5ikamine poolkuurauaga. http:\/\/cdn.gardena.com\/dimage.axd\/productLarge\/ga450-0112\/600×400\/sirged-servad-789cea83.jpg<\/p><\/div>\n Serva l\u00f5ikamisel poolkuurauaga surutakse t\u00f6\u00f6riista l\u00f5iketera peenra servas 90 kraadise nurga all (otse alla suunatuna) mulda. \u00c4ral\u00f5igatav osa p\u00f6\u00f6ratakse t\u00fckina peenrale, mis hiljem purustatakse. Mullast v\u00e4lja tulnud umbrohud ja ka nende juured eemaldatatakse. P\u00e4rast serva l\u00f5ikamist, mullat\u00fckkide purustamist ja umbrohtude eemaldamist tasanadatakse \u00fclest\u00f5stetud mullaosa \u00fcle kogu peenra nii, et peenra servale ei j\u00e4\u00e4ks valli. Kogu peenra pind peab olma\u00a0sama tasapinnaga. Korrektne serv on peenra poolt 45 kraadise nurga all ja muru poolt 90 kraadise nurga all.\u00a0Korrektse serva hoidmiseks piisab kui seda l\u00f5igatakse kord kuus.<\/p>\n Lillesibulate \u00fclesv\u00f5tmine<\/strong><\/span>\u00a0on vajalik mitmel p\u00f5hjusel. Lillede sibulaid v\u00f5etakse \u00fcles siis kui sibulakogumikud on suured, tihedad ja \u00f5isi tekib v\u00e4he (nt nartsissid, lumikelluksesed jt). Sellisel juhul v\u00f5etakse sibulad \u00fcles p\u00e4rast lehtede kolletumist (juuli), tahendatakse, jagatakse laiali ning istutatakse augustikuus kasvukohale tagasi.<\/p>\n Uudsete tulbisortide \u00f5itsemist parandab sibulate suvine \u00fclesv\u00f5tmine ja kuivatamine. Tulpide sibulad kaevatakse\u00a0suvel \u00fcles p\u00e4rast lehtede kolletumist – juulis, hilisemate sortide korral isegi augusti alguses. \u00dclesv\u00f5etud sibulad tahendatakse ja puhastatakse. Haigustest tabandunud sibulad eemaldatakse. P\u00e4rast puhastamist paigutatakse sibulad p\u00e4ikese eest varjatud, kuid \u00f5hurikkasse kohta. Septembris istutatakse tulpide sibulad kasvuohale tagasi.<\/p>\n K\u00fclma\u00f5rnade sibullillede mugulsibulad (gladiool), mugulad (daalia, mugulbegoonia), risoomid (kanna) \u00a0v\u00f5etakse \u00fcles p\u00e4rast s\u00fcgiseste \u00f6\u00f6k\u00fclmade saabumist, septembris, m\u00f5nel aastal ka oktoobris. Enne mugulsibulate, mugulate, risoomide \u00fcleskaevamist l\u00f5igatakse taimede varred ligikaudu 20 cm k\u00f5rguselt (maapinnalt) tagasi. P\u00e4rast \u00fcleskaevamist puhastatakse mullast ja tahendatakse mugulsibulad, mugulad, kannad. Daaliate mugulad v\u00f5iks tahendamiseks p\u00f6\u00f6rata vartele. Daaliate varred on \u00f5\u00f5nsad ning selliselt mugulaid hoides valgub vartes olev vesi v\u00e4lja, mis mugulatesse sattudes v\u00f5ib tekitada m\u00e4danikke. P\u00e4rast tahendamist mugulad, risoomid, jagatakse, pannakse kastidesse ning viiakse s\u00e4ilitusruumi. Jagamise v\u00f5ib teha ka kevadel. Pikemalt saab daaliate, gladioolide, kannade s\u00e4ilitamisest lugeda\u00a0siit<\/a>.<\/p>\n Taimede talveks ettevalmistamine<\/strong><\/span>\u00a0algab s\u00fcgisel p\u00e4rast tugevamate \u00f6\u00f6k\u00fclmade saabumist. Maapinnalt l\u00f5igatakse k\u00f5ikide taimede varred, mis ei ole pooligihaljad (nt helmikp\u00f6\u00f6ris) ega igihaljad (nt n\u00f5eljalehine-leeklill, v\u00e4ike igihali). M\u00f5ningal juhul soovitatakse varred tagasi l\u00f5igata alles kevadel. \u00a0Nii koguvad taimed peenral paremini lund kuid taimeosade all talvituvad kahjustajad v\u00e4ga h\u00e4sti. Samuti tuleb sellisel juhul varte tagasil\u00f5ikamisega tegeleda varakevadel, enne taimede kasvama hakkamist. Kui taimed on juba kasvama hakanud, on keeruline vanu osi, uusi vigastamata, \u00e4ra l\u00f5igata.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Hooldamisel tehakse peamiselt j\u00e4rgmisi t\u00f6id: kastmine, v\u00e4etamine, kobestamine, umbrohtude t\u00f5rje, toestamine, \u00e4ra\u00f5itsenud \u00f5ite, \u00f5isikute ning inetute taimeosade \u00e4ral\u00f5ikamine, taimede noorendamine, taimede piiramine, taimede asendamine, kahjustajate t\u00f5rje, mult\u0161i uuendamine, peenraserva l\u00f5ikamine, […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-102","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/102","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=102"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/102\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":287,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/102\/revisions\/287"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=102"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"Vitstest](\"http:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/IMG_0116.jpg\")
<\/a>\n
<\/a><\/a>\n