{"id":78,"date":"2015-09-13T16:54:55","date_gmt":"2015-09-13T13:54:55","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/?page_id=78"},"modified":"2017-10-02T12:48:09","modified_gmt":"2017-10-02T09:48:09","slug":"pusilillede-paljundamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/pusilillede-paljundamine\/","title":{"rendered":"P\u00fcsilillede paljundamine"},"content":{"rendered":"

Lillede paljundamisel kasutatakse kahte erinevat viisi: generatiivset ja vegetatiivset paljundamist. Generatiivsel paljundamisel kasutatakse seemneid, vegetatiivsel aga taimede vegetatiivseid osi (nt vars, juur, leht). Sobivaim paljundusviis valitakse l\u00e4htuvalt paljundusmaterjali olemasolust.<\/p>\n

GENERATIIVNE ehk SEEMNETEGA PALJUNDAMINE<\/strong><\/span><\/p>\n

Enam kasutatakse seda paljundusviisi suvelillede kasvatamisel, oluliselt v\u00e4hem aga p\u00fcsilillede paljundamisel. Samas, seemnetega paljunemine on taimede k\u00f5ige loomulikum paljunemise viis. \u00a0P\u00fcsililledest paljundatakse seemnetega neid, keda ei saa paljundada puhma jagamisega taime n\u00f5rga juurestiku t\u00f5ttu (nt kipslilled, karukellad, adoonised jt). Samuti kasutatakse seemnetega paljundamist siis kui soovitakse saada palju taimi v\u00f5i kui taime vegetatiivne paljunemine v\u00f5tab palju aega. Seemnetega paljundamist kasutatakse ka sordiaretuses uute sortide saamiseks.<\/p>\n

Seemnetega paljundamisel saadakse hea juurestikuga ja vastupidavad taimed. Vastupidavaimad taimed saadakse kui seemned on kogutud kohalikes tingimustes kasvanud emataimedelt. Seemnetega paljundatakse eelk\u00f5ige p\u00fcsilillede liike, sest sortide tunnused ei pruugi noorele taimele edasi kanduda ehk ei saada sordiehtsaid taimi.<\/p>\n

Kuna p\u00fcsilillede seemneid pakutakse meile aianduskeskustes oluliselt v\u00e4hem kui suvelillede seemneid, siis tihti tuleb meil ette v\u00f5tta seemnete kogumine.<\/p>\n

LILLESEEMNETE KOGUMINE JA K\u00dcLVIKS ETTEVALMISTAMINE<\/strong><\/span><\/p>\n

K\u00fclviks kasutatakse v\u00f5imalikult v\u00e4rskeid seemneid. Paljudel liikidel s\u00e4ilib seemnete idanemisv\u00f5ime 2…3 aastat, kuid s\u00e4ilitamise k\u00e4igus see v\u00e4heneb. Seemneid s\u00e4ilitatakse jahedas, kuivas ja\u00a0 \u00f5hurikkas ruumis, paberkotis kuid mitte kilekotis.<\/p>\n

Seemnete idanemiskiirus on taimedel erinev:<\/p>\n

    \n
  1. kiiresti idanevad<\/strong>\u00a0(5…30 p\u00e4eva) on enamiku korv\u00f5ieliste (astrid, kobarpead, \u00f5nneheinad, p\u00e4evak\u00fcbarad jt), rist\u00f5ieliste (krambe) ja nelgiliste (nelgid, tulinelk jt) sugukonna taimede ning paljude priimulate ja kivirike seemneid;<\/li>\n
  2. kaua idanevad<\/strong>\u00a0(mitu kuud kuni paar aastat), eriti kaua idanevad seemned kui nad on j\u00f5udnud s\u00e4ilitamise ajal l\u00e4bi kuivada. N\u00e4iteks hostade, jalglehtede, jumalatelillede, lumerooside, karukellade, l\u00f5okannuste, murtuds\u00fcdamete, moosesep\u00f5\u00f5sa, pojengide seemned.<\/li>\n<\/ol>\n

    Kiiresti idanevate<\/strong>\u00a0liikide seemneid kogutakse enamasti t\u00e4isk\u00fcpsuses. Kogumise j\u00e4rel\u00a0 seemned puhastatakse, vajadusel kuivatatakse ja seej\u00e4rel pakitakse. Parimaks pakendiks on paberist pakk, mille v\u00f5ib ka ise voltida. Idanevuse s\u00e4ilitamiseks hoitakse seemneid jahedas ja kuivas ruumis. Liialt niiskes ruumis v\u00f5ivad seemned hakata idanema v\u00f5i hallitama minna.V\u00e4ga soojas ja kuivas ruumis kuivavad seemned liialt l\u00e4bi, mis aeglustab nende idanemist v\u00f5i v\u00f5ib p\u00f5hjustada seemnete mittet\u00e4rkamise.<\/p>\n

    K\u00f5ik\u00a0kauaidanevad<\/strong>\u00a0seemned tuleks koguda veidi enne t\u00e4isk\u00fcpsust (seeme on v\u00e4rvunud, kuid ei varise) ja k\u00fclvata kohe kas avamaale v\u00f5i k\u00fclma lavasse. T\u00e4htis on, et seemned talvel l\u00e4bi k\u00fclmuksid. Siis idanevad nad j\u00e4rgmisel kevadel.<\/p>\n

    Paberist seemnekoti voltimine<\/strong><\/span><\/p>\n

    Paberist seemnekoti valmistamiseks kasutada olenevalt seemnete hulgast paberit suurusega A4, A5 v\u00f5i A6. Esmalt murra see pooleks nii, et esimene pool j\u00e4\u00e4b umbes 1 cm v\u00f5rra l\u00fchem kui tagumine pool. Vt joonis 1.<\/p>\n

    \"\"<\/a>

    Joonis 1. Seemnepaki voltimise 1. etapp.<\/p><\/div>\n

     <\/p>\n

    J\u00e4rgnevalt murra tagumine, 1 cm pikkune paberiosa esimese paberiosa peale, mis tekitab esimesele osale peale murtud serva. Vt joonis 2.<\/p>\n

    \"\"<\/a>

    Joonis 2.\u00a0Seemnepaki voltimise 2. etapp.<\/p><\/div>\n

    J\u00e4rgnevalt murra serv kaks korda sama laiuselt enda poole. Nii tekib tugev pakiserv, mis paki tugevasti kinni. Vt joonis 3.<\/p>\n

    \"\"<\/a>

    Joonis 3.\u00a0Seemnepaki voltimise 3. etapp.<\/p><\/div>\n

    N\u00fc\u00fcd keera paki \u00fclemine nurk taha nii, et selle parem serv \u00fchtiks alumise servaga. Vt joonis 4.<\/p>\n

    \"\"<\/a>

    Joonis 4.\u00a0Seemnepaki voltimise 4. etapp.<\/p><\/div>\n

    Murra parema poole alumine nurk samuti nagu murdsid \u00fclemise serva. Aseta murtud alumine serv eelnevalt mitmekordselt volditud \u00fclemise serva alla. Nii ei tule seemnepaki serv lahti. Vt joonis 5.<\/p>\n

    \"\"<\/a>

    Joonis 5.\u00a0Seemnepaki voltimise 5. etapp<\/p><\/div>\n

    Kinnita samuti ka teine serv, siis on seemnetega t\u00e4idetud pakki lihtsam sulgeda. Paki peale kirjutatakse taime liik ja sordi nimi (kui on) ning kuup\u00e4ev. Vt. joonis 6.<\/p>\n

    Kauaidanevate seemnete idanemise kiirendamiseks ja \u00fchtlustamiseks kasutatakse mitmesuguseid v\u00f5tteid.<\/p>\n

    Seemnete leotamine vees\u00a0<\/span> \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0<\/strong><\/p>\n

    See pehmendab seemnekesti ja idanemist takistavad ained uhutakse v\u00e4lja. Seemneid leotatakse 20-30 kraadises, puhtas, \u00f5hurikkas vees \u00fcks kuni mitu \u00f6\u00f6p\u00e4eva. Et vesi oleks \u00f5hurikas on vaja seda vahetada kord p\u00e4evas. N\u00e4iteks kiirendab leotamine riitsinuse, lillherne seemnete idanemist. Leotamise kasuteguriks on see, et idanemisv\u00f5imelised seemned vajuvad anuma p\u00f5hja, mitteidanevad j\u00e4\u00e4vad aga vee pinnale.<\/p>\n

    Skarifitseerimine ehk seemnete t\u00f6\u00f6tlemine\u00a0\u00a0 \u00a0<\/span> \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0<\/strong><\/p>\n

    1.\u00a0<\/strong>Mehaanilist skarifitseerimist\u00a0<\/strong>kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul. Skarifitseerimiseks nimetatakse protsessi, mille eesm\u00e4rgiks on seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase l\u00e4bilaskvaks.<\/span><\/p>\n

    Suurt hulka seemneid t\u00f6\u00f6deldakse spetsiaalsetes seadmetes \u2013 skarifikaatorites. V\u00e4ikseid koguseid v\u00f5ib t\u00f6\u00f6delda purgis v\u00f5i spetsiaalsetes anumates seemneid h\u00f5\u00f5rudes v\u00f5i raputades\u00a0 segatuna liiva, kruusa v\u00f5i klaasi puruga. Suuri seemneid v\u00f5ib vigastada viili v\u00f5i smirgelpaberiga h\u00f5\u00f5rudes. V\u00e4ltida tuleks seemnepilu ehk mikrop\u00fc\u00fcli l\u00e4hedalt kesta vigastamisest. See v\u00f5ib kergesti vigastada ka idu.<\/p>\n

    Et hinnata, kas seemneid on piisavalt t\u00f6\u00f6deldud ja kest vigastatud, leotatakse neid m\u00f5ni p\u00e4ev leiges vees. Kui seemned ei ima vett, siis on seemnekesti ebapiisavalt kahjustatud. Seemned, mis imavad end vett t\u00e4is, v\u00f5ib k\u00fclvata. T\u00f6\u00f6deldud seemneid ei saa enam kaua s\u00e4ilitada, kuna nad on muutunud haigustele vastuv\u00f5tlikuks.<\/p>\n

    2. Keemilist skarifitseerimist<\/strong>\u00a0kasutatakse samuti paksuseinaliste ja tihedate seemnete korral. Selleks kasutatakse kontsentreeritud v\u00e4\u00e4velhapet, l\u00e4mmastikhapet v\u00f5i soolhapet.<\/span><\/p>\n

    Hapetega t\u00f6\u00f6tamisel tuleb j\u00e4rgida k\u00f5iki ohutusn\u00f5udeid!<\/strong><\/span><\/p>\n

    T\u00f6\u00f6tlemisel asetatakse seemned klaasn\u00f5usse ja valatakse peale 2 osa hapet. Seemneid tuleb aegajalt segada ja kontrollida protsessi kulgu. Kui seemne kest on j\u00e4\u00e4nud paberilehe paksuseks tuleb t\u00f6\u00f6tlemine koheselt l\u00f5petada ja pesta seemned voolava vee all 10 min. ning teha k\u00fclv v\u00f5i stratifitseerida. Kuna keemilise skarifitseerimise k\u00e4igus tekib soojus, v\u00f5ib tekkida vajadus purki jahutada. Keemilise skarifitseerimise aeg s\u00f5ltub seemnekesta paksusest aga selleks kulub umbes 5…30 minutit.
    \nKeemiline skarifitseerimine n\u00f5uab t\u00e4psust ja kogemust, seet\u00f5ttu tuleks enne teha v\u00e4iksed proovi partiid.
    \nPerekonnad, mille seemnete kraapimine v\u00f5i keemiline t\u00f6\u00f6tlemine kiirendab idanemist: koldrohi, kanna, iiris, hibisk, lupiin, pojeng.<\/p>\n

    3. Termiline skarifitseerimine<\/strong>\u00a0on seemnete t\u00f6\u00f6tlemine keeva veega. Seda tehakse peamiselt liblik\u00f5ieliste, tihedakestaliste seemnete korral. Seemned asetatakse 10…20 sekundiks keeva vette ja seej\u00e4rel m\u00f5neks sekundiks k\u00fclma vette. Sellist tegevust korratakse 2…3 korda. Vahelduval temperatuuril seemnekest praguneb.<\/span><\/p>\n

    Stratifitseerimine ehk seemnete kihitamine\u00a0<\/span>\u00a0<\/span>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/strong>Seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja \u00f5hure\u017eiimi tingimustele teatud aja jooksul nimetatakse seemnete stratifitseerimiseks. Stratifitseerimist kasutatakse liikide korral, mille seemnetel on pikk puhkeperiood. Stratifitseerimisaeg v\u00f5ib olla 1 kuust kuni 2 aastani.\u00a0Stratifitseetimise l\u00e4biviimiseks sobib k\u00f5ige paremini kelder kuigi sobib kasutada\u00a0 ka kaevikuid.\u00a0Stratifitseerimiseks tuleks v\u00f5tta liiva ja turba segu 1:1. Seemnete ja substraadi vahekord peaks olema \u00fche osa seemnete kohta 3 osa substraati mis on parajalt niiske. 1…2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada, et \u00f5hutada substraati. Vajadusel tuleb lisada vett. Stratifitseerimistemperatuur on 0…+5o<\/sup>C.\u00a0Juhul kui seemned on stratifitseerimise l\u00e4binud kiiremini kui arvestati, tuleks seemned asetada v\u00e4lja lumele ja katta pealt lumega. Lume kevadise sulamise v\u00e4ltimiseks kaetakse see saepuru v\u00f5i p\u00f5huga. Temperatuur lumes, seemnete piirkonnas ei tohiks olla madalam kui\u00a0 \u20131…\u20133o<\/sup>C. Stratifitseerimisperioodi l\u00e4bimisest annavad m\u00e4rku seemnetest ilmunud idujuured. Sellised seemned on v\u00e4ga tundlikud l\u00e4bikuivamise suhtes, seet\u00f5ttu on v\u00e4ga oluline j\u00e4lgida niiskust ka p\u00e4rast k\u00fclvide tegemist. Stratifitseeritud seemneid saab k\u00fclvata kevadel, kuid nad tuleb enne k\u00fclvi puhtaks pesta.\u00a0Stratifitseeritakse n\u00e4iteks tulikaliste ja priimulate seemneid.<\/p>\n

    Muud v\u00f5tted \u00a0\u00a0<\/span> \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/strong>Seemnete puhtimine<\/strong><\/span>\u00a0<\/span>on seemnete t\u00f6\u00f6tlemine fungitsiidiga. Sellega hoitakse \u00e4ra taime seemnetel olevate seenhaiguste levikut t\u00f5usmetele. Puhtimisel j\u00e4lgitakse puhtimispreparaadi kasutusjuhendit. V\u00f5ib kasutada preparaati Mycostop kulunormiga 8 g\/kg kohta. Seemned k\u00fclvatakse 1 n\u00e4dala jooksul p\u00e4rast t\u00f6\u00f6tlemist. Seenhaigustele on vastuv\u00f5tlikud astrad, begooniad, leeklilled.<\/p>\n

    Seemnete granuleerimine<\/strong>\u00a0ehk dra\u017eeerimine<\/strong>.<\/span> See on seemnete katmine v\u00e4etiste, fungitsiiside ja abiainete kihiga ning neile antakse kera kuju. Selline t\u00f6\u00f6tlemine h\u00f5lbustab seemnete mehhaniseeritud t\u00f6\u00f6tlemist ja suurendab idandite vastupanuv\u00f5imet v\u00e4liskeskkonnale. Samuti on selliseid seemneid hea k\u00fclvata, kui algselt on tegemist v\u00e4ga v\u00e4ikeste seemnetega. Granuleeritakse eelk\u00f5ige suvelillede nagu lobeeliate, petuuniate, begooniate seemneid.<\/p>\n

    K\u00dcLVAMINE AVAMAALE<\/span><\/strong><\/p>\n

    Enamike p\u00fcsikute jaoks sobivaim k\u00fclviaeg s\u00fcgis – oktoobri algus. Sellise k\u00fclviaja valikul t\u00e4rkavad ka aeglaselt idanevad seemned ikka kevadel, sest k\u00fclvide l\u00e4bik\u00fclmumine soodustab idanemist. Eelk\u00f5ige tasuks avamaale, paljunduspeenrasse k\u00fclvata isek\u00fclviga paljunevate liikide seemneid (nt magunad, kurekell, piimalill, ogaputk jt). Kevadel k\u00fclvatakse avamaale kiirestiidanevate taimede seemneid (nt astrid, aburieeta, kadakkaer, p\u00e4evak\u00fcbar, siilk\u00fcbar, kukekannus, tulinelk jt).<\/p>\n

    K\u00fclviks kasutatakse v\u00f5imalikult v\u00e4rskeid seemneid. K\u00fclvikoht tuleb enne seemnete k\u00fclvi korralikult l\u00e4bi harida. Muld kaevatakse l\u00e4bi, eemaldatakse k\u00f5ik v\u00f5imalikud umbrohtud ja nende juured. P\u00fcsilillede seemnete k\u00fclvikoha muld ei tohiks n-\u00f6 kannatada liigniiskuse all. Savimullale tuleks segada liivmulda, turvast v\u00f5i lehekomposti. Raske muld on liigniiske, kevadel kaua k\u00fclm ning taimed kasvavad ka seet\u00f5ttu v\u00e4ga aeglaselt. Liigniiskes mullas v\u00f5ivad seemned hukkuda. ka kergete, liivmuldade korral tuleks mulda parandada. Selleks lisatakse olemasolevale mullale turbamulda v\u00f5i lehekomposti. Selliselt parandatud muld hoiab paremini niiskust ning taimedel areneb tugevam juurestik, samuti ei kuiva komposti saanud liivmuld nii kiiresti l\u00e4bi.<\/p>\n

    K\u00fclvikoha valikul tuleb arvestada taimede valgusn\u00f5uetega. Noored taimed on selles osas v\u00e4ga n\u00f5udlikud. Varjutaimede seemned tulebki k\u00fclvata p\u00e4ikese eest varjatud kohale, valguslembeste taimede seemned aga p\u00e4ikeselisele kohale. Seemned k\u00fclvatakse m\u00f5ne semntimeetri s\u00fcgavusse vaokesse, mis mullaga p\u00e4rast k\u00fclvi teostamist kinni aetakse. Kui muld on kuiv, tuleb k\u00fclvivaoke enne seemnete k\u00fclvamist kasta. Et saamned saavutaksid mullaga parema kontakti, v\u00f5ib k\u00fclviread vajutada nt reha seljaga \u00fcle. Seej\u00e4ral v\u00f5iks k\u00fclvikoha katta nt kuuseokstega. Kuuseoksad kaitsevad kevadise p\u00e4ikesekiirguse eest, soodustavad lume kogunemist ning kaitsevad lindude r\u00fc\u00fcste eest.<\/p>\n

    K\u00fclvide hooldamine\u00a0<\/span><\/strong><\/p>\n

    \u00dcks t\u00e4htsamaid t\u00f6id k\u00fclvide hooldamisel on kastmine kuna seemned vajavad idanemiseks ja juba t\u00e4rganud taimed kasvamiseks vett. Taimede t\u00e4rkamise j\u00e4rel eemaldatakse kuuseosad. Mullakooriku tekkimise ja vee aurumise\u00a0takistamiseks kobestatakse k\u00fclviridade vahesid.<\/p>\n

    Tiheda k\u00fclvi korral toimub p\u00e4rast taimede t\u00e4rkamist (idulehtede faasis) harvendamine. Taimede vahekaugus p\u00e4rast harvendamist v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da 5-10cm. P\u00e4rast harvendamist mullatakse kasvamaj\u00e4\u00e4nud taimed kuni idulehtedeni. Edasine hooldamine seisneb eek\u00f5ige umbrohtude eemaldamises, mullapinna kobestamises ja kastmises.
    \nKiiresti idanevate seemnetega taimed istutatakse kasvukohale j\u00e4rgmisel aastal, aeglasemalt arenevad taimed j\u00e4\u00e4vad samale kohale 2-3 aastaks.<\/p>\n

    K\u00dcLVAMINE KASVUHOONESSE<\/span><\/strong><\/p>\n

    Haruldased ja aeglaselt arenevad, soojalembesed v\u00f5i ka v\u00e4ikeseseemneliste taimede seemned v\u00f5iks k\u00fclvata m\u00e4rtsist maikuuni kasvuhoonesse lavasse v\u00f5i pottidesse, k\u00fclvikastidesse, kassettidesse, karpidesse. Kasvuhoones on temperatuur \u00fchtlasem ja muld pidevalt niiske. Sel p\u00f5hjusel t\u00e4rkavad taimed kasvuhoones paremini kui avamaal. Seemnete k\u00fclviks v\u00f5ib kasutada spetsiaalset k\u00fclviturvast, mille hulka v\u00f5ib lisada liiva. Oluline on see, et seemned raputatakse substraadi pinnale \u00fchtlaselt. Olenevalt seemne suurusest need kaetakse. K\u00fclvide katmiseks v\u00f5ib kasutada k\u00fclvisubstraati, pestud liiva v\u00f5i ka vermikuliiti. H\u00e4sti v\u00e4ikseid seemneid ei kaeta. Parema niiskusre\u017eiimi tagamiseks kaetakse selliste k\u00fclvide kastid-potid l\u00e4bipaistva kile v\u00f5i klaasiga.<\/p>\n

    K\u00fclvide hooldamine kasvuhoones<\/span><\/strong><\/p>\n

    Kasvuhoones tuleb kontrollida niiskust ning vastavalt vajadusele kasta. K\u00f5ige ohtlikum on k\u00fclvide l\u00e4bikuivamine. Kasta tuleb ettevaatlikult, pihustiga pihustades. Kastmisveena kasutatakse eelnevalt seisnud, ruumi temperatuuriga vett. P\u00e4ikeseliste ilmade korral varjutatakse k\u00fclve. Selleks v\u00f5ib k\u00fclvid katta ajalehe v\u00f5i varjutuskangaga.<\/p>\n

    T\u00e4rganud taimed pikeeritakse<\/a> idulehtede faasis 5-6cm vahedega kas pikeerkasti v\u00f5i kassetti. Pikeeritud taimi edasisel hooldusel kastetakse ning varjutatakse otsese p\u00e4ikese eest. Kui kasvukoht j\u00e4\u00e4b taimede kasvades neile kitsaks v\u00f5ib taimed kas pottidesse v\u00f5i ka peenrasse istutada. Peenrasse v\u00f5ib noored taimed istutada juulis-augustis.<\/p>\n

    \n

    NB!<\/span><\/strong> Tutvu j\u00e4rgmise \u00f5ppematerjaliga<\/a>. See on k\u00fcll kirjutatud suvelillede seemnetega paljundamise kohta, kuid kindlasti saad teadmisi, mida saad ka p\u00fcsilillede seemnetega paljundamisel kasutada.<\/p>\n

    \n

    VEGETATIIVNE PALJUNDAMINE JA NOORENDAMINE<\/span><\/strong><\/p>\n

    P\u00fcsilillede vegetatiivne paljundamine<\/a>\u00a0.<\/p>\n\n\n\n
    \n

    		\n

    \"Nelgi<\/a>

    Nelgi pistikud kivivillal<\/p><\/div><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

    Noorendamine<\/span><\/strong><\/p>\n

    P\u00fcsililled vajava noorendamist siis kui nende dekoratiivsus on oluliselt langenud. Noorendamise vajadus s\u00f5ltub taime elueast. L\u00fchiealised p\u00fcsililled vajavad noorendamist 3-5 aasta m\u00f6\u00f6dudes (nt kitsekakrad, priimulad, tiarellid, helmikp\u00f6\u00f6rised jt). Keskmise elueaga p\u00fcsikud vajavad noorendamist p\u00e4rast 8-10 aasta m\u00f6\u00f6dumist (nt astrid, hanerohud, astilbed jt). Pikaealised p\u00fcsikud vajavad noorendamist v\u00e4ga harva. Need taimed v\u00f5ivad samal kasvukohal v\u00e4ga h\u00e4sti kasvada ja ka \u00f5itseda \u00fcle paarik\u00fcmne aasta (nt bergeenia, hosta, rodgersia, pojeng jt).<\/p>\n

    Noorendamine viiakse l\u00e4bi nagu p\u00fcsikute jagamisega paljundamine (vt \u00f5ppematerjali<\/a>).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Lillede paljundamisel kasutatakse kahte erinevat viisi: generatiivset ja vegetatiivset paljundamist. Generatiivsel paljundamisel kasutatakse seemneid, vegetatiivsel aga taimede vegetatiivseid osi (nt vars, juur, leht). Sobivaim paljundusviis valitakse l\u00e4htuvalt paljundusmaterjali olemasolust. GENERATIIVNE […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-78","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/78","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=78"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/78\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":243,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/78\/revisions\/243"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/lilled\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=78"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}