Maasikataimed on mullaviljakuse suhtes üpris nõudlikud taimed. Ainult viljakas mullas, kus on piisavas koguses toitaineid, kasvatavad taimed hea maasikasaagi. Selletõttu on väetamine maasikataimede kasvatamisel väga tähtis. Võib ju küsida, et kuidas siis looduses kasvavad maasikad meile saaki annavad, sest neid taimi ju keegi ei väeta. Mõtleme sellele, millises taimekoosluses maasikad meil loodsuslikult kasvavad.

Tavaliselt leiame maasikaid hõredamast metsast, raiesmikelt, puisniitudelt ja aasadelt, kus on piisavalt valgust ja ka puid-põõsaid. Looduses kasvavate taimede väetamise eest kannab hoolt loodus ise. Igal sügisel langevad puudelt lehed, kolletub hein – kogu taimmaterjal hakkab lagunema, mille tagajärjel tekib huumus. Mida rohkem on mullas huumust, seda viljakam on ka muld. Kodus saame igal sügisel aiast kokku riisuda kõik puulehed ja panna need komposti. Komposti saame aga taimede toitmiseks järgnevatel aastatel kasutada.

Kui maasikataimi kasvatame peenral, siis me tihti korrastame seda, rohime umbrohtusid ja jätame kasvama ainult maasikataimed. Selline taimede kasvatamine ei võimalda kuigi palju huumusel tekkida. Pole sellist materjali, millest saaks palju huumust tekkida. Sellepärast peamegi hakkama ise taimi toitma ehk väetama.

Veelgi keerukam on maasikataimi edukalt potis, toas nagu mõnda toalille kasvatada. Potis on taime jaoks küllaltki vähe mulda (võrreldes aiapeenraga), mis sisaldab istutamise ajal piisavalt toitaineid. Kasvamise käigus taim omastab juurte abil mullast toitaineid. Nii toitainete hulk potis olevast mullast väheneb. Toitainete hulk väheneb ka siis, kui me taime kastame, sest kastmisveega liiguvad toitained alustaldrikule.

Kuna maasikataime juured ei saa kasvada mujal kui ainult mullas, mille oleme potti pannud ja aja jooksul toitainete hulk selles väheneb, võib taimedel tekkida toitainete puudus. Selle vältimiseks peame maasikataimi väetama.

Kuidas ma aru saan, et maasikataimel on toidust puudu?

Kõige põhilisem tunnus, mille järgi saab toitainetepuudust määrata või ära tunda, on lehtede värvimuutused ja kolletumine. Kui maasikataime lehed muutuvad kollakasroheliseks on selge, et taimel on toitainetepuudus. Selliste lehtede ilmnemisel on kindlasti tarvis hakata maasikataimi väetama. Veelgi parem oleks, kui selliseid lehti taimele üldse ei teki.

Sobilikke väetiseid, mida kasutada on väga palju. Väetamisel võib kasutada nii looduslikke kui ka tehislikke väetiseid. Looduslikest väetistest on meile aianduskauplustest kättesaadavad erinevad kompostid, mereadru- ja vetikaekstraktid. Tehislikke väetiseid on samuti palju, mille hulgast valida. Pakkumises on nii spetsiaalselt maasika väetamiseks mõeldud väetisi kui ka universaalseid väetisi, mis sobivad tihti ka maasikale.

PANE TÄHELE!

• Alati loe väetise pakendil olevat kasutusjuhendit.
• Kasuta väetist ainult nii nagu juhis ütleb.
• Närtsinud taime ei tohi väetada. Kasta taime ja oota kuni taim on muutunud normaalseks. Alles siis väeta.
• Kuivas mullas kasvavat taime ei tohi väetada. Kasta enne muld veega märjaks ja alles siis väeta.
• Väeta taimi pilvise ilmaga. Kui päike paistab aknalaual olevatele taimele, tõsta väetamise järel taim mõneks ajaks aknalaualt eemale.
• Väetamisel jälgi, et väetis ei satuks taime osadele (lehtedele, vartele, õitele, viljadele).
• Esimest korda väeta taimi 3-4 nädalat pärast ümberistutamist.
• Tehislikud väetised võivada kokkupuutel nahaga tekitada löövetaolisi nähtusid, sügelust või suisa allergiat.
• Väetised ei ole mõeldud inimese toiduks. Ärme suhu pane! 🙂

 

Mõtteid ja tarkust jagas õpetaja Katrin Uurman