{"id":225,"date":"2016-02-03T10:27:57","date_gmt":"2016-02-03T08:27:57","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/?page_id=225"},"modified":"2016-02-23T13:25:04","modified_gmt":"2016-02-23T11:25:04","slug":"maasika-sustemaatiline-kuuluvus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/artiklid\/maasika-sustemaatiline-kuuluvus\/","title":{"rendered":"Maasika s\u00fcstemaatiline kuuluvus"},"content":{"rendered":"<p>Maasikas kuulub roos\u00f5ieliste <i>Rosaceae<\/i> sugukonda, kibuvitsaliste <i>Rosoideae<\/i> alamsugukonda ja maasika <i>Fragaria<\/i> perekonda. Maasikas on v\u00e4ga vormirikas perekond, tuntakse \u00fcle 50 liigi. Eestis on looduslikult levinud 3 liiki.<\/p>\n<h4><span style=\"color: #ccffcc;\"><b>Metsmaasikas <\/b><i>Fragaria vesca<\/i><\/span><\/h4>\n<p>Levinud kogu Euroopas, Siberis, Kesk- Aasias, Himaalajas, P\u00f5hja-Aafrikas, Uus- Meremaal ja mujal. Eestis kasvab looduslikult raiesmikes, sega- ja lehtmetsades, puisniitudel, rohtunud n\u00f5lvadel ja teepervedel.<\/p>\n<p>Metsmaasikat hakati Euroopas kultuurtaimena kasvatama 14.sajandil. Pikka aega on tehtud j\u00f5upingutusi metsmaasika kasutamisel suureviljaliste sortide aretamiseks. Eelmise sajandi l\u00f5pul see ka \u00f5nnestus. Rootsis on aretatud metsmaasika ja aedmaasika ristamise tulemusena <i>Fragaria x vescana <\/i>h\u00fcbriidsordid\u00a0 `Annelie`(1977), `Sara`(1988) ja `Rebekka`(1998) ning Saksamaal `Spadeka`(1977) ja `Florika`(1989). `Annelie` ja `Sara` on olnud Polli aiandusuuringute keskuse katsetuses. Viljad on keskmise suurusega, v\u00f5rdlemisi pehme viljalihaga, koos tupplehtedega halvasti korjatavad, kuid v\u00e4ga meeldiva aroomi ja omap\u00e4rase, metsmaasikat meenutava maitsega. Puhmik on sarnane aedmaasikaga.<\/p>\n<div id=\"attachment_90\" style=\"width: 237px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-90\" class=\"wp-image-90\" src=\"http:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/metsmaasikas.png\" alt=\"metsmaasikas\" width=\"227\" height=\"259\" \/><p id=\"caption-attachment-90\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 1. Metsmaasikas<\/p><\/div>\n<h4><span style=\"color: #ccffcc;\"><b>Kuumaasikas<\/b> <i>Fragaria vesca var. semperflorens<\/i><\/span><\/h4>\n<p>Kuumaasikas on looduslikult levinud Euroopa kaguosas, kultuurtaimena kasvatatakse kuumaasikat peaaegu k\u00f5ikjal Euroopas alates 18. sajandist. Eesti taluaedades kasvatati kuumaasikat alates 19. sajandi keskpaigast.<\/p>\n<p>Kuumaasikas on metsmaasika t\u00e4htsaim teisend. Kuumaasika viljad on suhteliselt v\u00e4ikesed, enamasti piklik-koonusjad, punased v\u00f5i punakaskollased ja heamaitselised. Saagiaeg kestab juuni l\u00f5pust hiliss\u00fcgiseni.<\/p>\n<p>V\u00f5sunditeta kuumaasikasortidest on levinumad `R\u00fcgen`, `Aleksandria` ja `Alpine Delicious`. Soomes on saadud metsmaasika ja kuumaasika ristamisel maasikasort `Minja`. Kuna enamik kuumaasika sorte ei moodusta v\u00f5sundeid, paljundatakse neid seemnetega.<\/p>\n<div id=\"attachment_86\" style=\"width: 267px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-86\" class=\"wp-image-86 size-full\" src=\"http:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/kuumaasikas.png\" alt=\"kuumaasikas\" width=\"257\" height=\"193\" \/><p id=\"caption-attachment-86\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 2. Kuumaasikas<\/p><\/div>\n<h4><span style=\"color: #ccffcc;\"><b>Muulukas<\/b> <i>Fragaria viridis<\/i><\/span><\/h4>\n<p>Levinud peaaegu kogu Euroopas, Kesk-Aasias ja Siberis. Eestis levinud rohkem P\u00f5hja- ja L\u00e4\u00e4ne- Eestis. Eelistab kasvukohana liivakaid aasu ja k\u00fcnkaid, lodusid, j\u00f5ekaldaid ja teeservi. Muulukas on lubjalembene taim. Esmakordselt kasvatati muulukat aedades 16.sajandil Inglismaal. Sorte pole saadud, k\u00fcll on aga muulukas m\u00f5ne sordi aretuskomponente.<\/p>\n<p>Muuluka puhmik on 5\u202620 cm k\u00f5rgune, v\u00f5sundid l\u00fchikesed ja peened v\u00f5i puuduvad. Viljad on metsmaasika viljadest suuremad, \u00e4raspidi munajad v\u00f5i \u00fcmarad, kollakas- v\u00f5i rohekasvalged, punaste tippudega, viljap\u00f5hjalt raskesti eralduvad, v\u00e4ga maitsvad.<\/p>\n<div id=\"attachment_91\" style=\"width: 205px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-91\" class=\"wp-image-91 size-full\" src=\"http:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/muulukas.png\" alt=\"muulukas\" width=\"195\" height=\"146\" \/><p id=\"caption-attachment-91\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 3. Muulukas<\/p><\/div>\n<h4><span style=\"color: #ccffcc;\"><b>K\u00f5rge maasikas<\/b> <i>Fragaria moschata<\/i><\/span><\/h4>\n<p>Levinud Euroopa parasv\u00f6\u00f6tmes, hajusalt Vahemere maades. Metsistumise tagaj\u00e4rjel Inglismaal, Taanis, L\u00f5una- Skandinaavias, Baltikumis ja venemaal Leningradi oblastis. Eestis kasvab h\u00f5redates metsades, parkides, p\u00f5\u00f5sastikes, metsaservadel, eelistades poolvarjulist kasvukohta. Kultuurtaim alates 16.sajandist. Sortidest on tuntumad `Di Milano` ja `Royal Hautbois`.<\/p>\n<p>Puhmik on 15\u202640 cm k\u00f5rgune. V\u00f5sundid on peened, sageli puuduvad. Lehed sarnanevad metsmaasika lehtedega, veidi suuremad ja v\u00e4hem karvased. \u00d5ied asuvad lehtedest k\u00f5rgemal. Viljad v\u00e4ikesed, valkjad, p\u00e4ikesepoolselt k\u00fcljelt punakad, munajad v\u00f5i \u00fcmarad, aromaatsed. Selle liigi taimed on \u00fchesugulised, see t\u00e4hendab, et emas\u00f5ied ja isas\u00f5ied asuvad eri taimedel.<\/p>\n<div id=\"attachment_85\" style=\"width: 205px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-85\" class=\"wp-image-85 size-full\" src=\"http:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/k6rge_maasikas.png\" alt=\"k6rge_maasikas\" width=\"195\" height=\"146\" \/><p id=\"caption-attachment-85\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 4. K\u00f5rge maasikas<\/p><\/div>\n<h4><span style=\"color: #ccffcc;\"><b>Virginia maasikas<\/b> <i>Fragaria virginiana<\/i><\/span><\/h4>\n<p>Looduslikult levinud P\u00f5hja- Ameerikas, eriti Virginia osariigis. Euroopasse toodi 1624.aastal. Kultuurtaim alates 17.sajandist ja oli 19.sajandi keskpaigani peamine aedades viljeldav maasikaliik.<\/p>\n<p>Puhmik on 20\u202630 cm k\u00f5rge, moodustab pikki v\u00f5sundeid. Viljad suured, tumepunased, \u00fcmarad, s\u00fcgavates lohkudes asetsevate seemnetega, aromaatsed ja maitsvad.<\/p>\n<div id=\"attachment_88\" style=\"width: 141px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-88\" class=\"wp-image-88\" src=\"http:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/virgiinaia_maasikas.png\" alt=\"virgiinaia_maasikas\" width=\"131\" height=\"175\" \/><p id=\"caption-attachment-88\" class=\"wp-caption-text\">Jooni 5. Virgiinia maasikas<\/p><\/div>\n<h4><span style=\"color: #ccffcc;\"><b>T\u0161iili maasikas<\/b> <i>Fragaria chiloensis<\/i><\/span><\/h4>\n<p>Looduslikult levinud P\u00f5hja- ja L\u00f5una-Ameerika l\u00e4\u00e4nerannikul Alaskast Patagooniani. Kasvab metsades, raiesmikel ja m\u00e4en\u00f5lvadel. Euroopasse toodi 1714.aastal. Kasvatati aedades nii Euroopas kui Ameerikas 19.sajandi keskpaigani. Ka praegu kasvatatakse t\u0161iili maasikat T\u0161iilis v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral aedades.<\/p>\n<p>Puhmik on 15\u202625 cm k\u00f5rge, pikkade v\u00f5sunditega. Viljad suured kuni keskmise suurusega, ovaalkoonusjad ja \u00fcmarad, kahvatupunased, madalates lohkudes asetsevate seemnetega, aromaatsed ja maitsvad.<\/p>\n<div id=\"attachment_87\" style=\"width: 260px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-87\" class=\"wp-image-87 size-full\" src=\"http:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/t\u0161iili_maasikas.png\" alt=\"t\u0161iili_maasikas\" width=\"250\" height=\"156\" \/><p id=\"caption-attachment-87\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 6. T\u0161iili maasikas<\/p><\/div>\n<h4><span style=\"color: #ccffcc;\"><b>Aedmaasikas<\/b> <i>Fragaria x ananassa<\/i><\/span><\/h4>\n<p>Tekkinud t\u0161iili maasika (<i>F. chiloensis)<\/i> ja virgiinia maasika (<i>F. virginiana<\/i>) ristamisest. Levinud subarktilistest aladest kuni troopikani. Aedmaasikas esineb ainult kultuurtaimena. Kasvatatakse p\u00f5hiliselt kahte t\u00fc\u00fcpi maasikasorte: l\u00fchip\u00e4evasordid ja neutraalsed sordid. Esimeste puhul arenevad \u00f5iealgmed l\u00fchip\u00e4eva tingimustes, teise puhul ei s\u00f5ltu \u00f5iealgmete arenemine p\u00e4eva pikkusest. Pikap\u00e4evasordid (remontantsordid) on samuti olemas, neid kasvatatakse kaubanduslikul otstarbel Californias. Aretust\u00f6\u00f6 tulemusena on saadud hulgaliselt maasikasorte, praeguseks on maailmas \u00fcle 2000 maasikasordi.<\/p>\n<div id=\"attachment_84\" style=\"width: 235px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-84\" class=\"wp-image-84 size-full\" src=\"http:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/aedmaasikas.png\" alt=\"aedmaasikas\" width=\"225\" height=\"211\" \/><p id=\"caption-attachment-84\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 7. Aedmaasikas<\/p><\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><span style=\"color: #ccffcc;\"><strong>M\u00f5tted maasika s\u00fcstemaatika ja liikide kohta pani kirja \u00f5petaja Sirje Tooding<\/strong><\/span><\/p>\n<p>Allikas: Libek, A.-V., Eskla, V. (2012). Maalehe maasikaraamat. O\u00dc Hea Lugu<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maasikas kuulub roos\u00f5ieliste Rosaceae sugukonda, kibuvitsaliste Rosoideae alamsugukonda ja maasika Fragaria perekonda. Maasikas on v\u00e4ga vormirikas perekond, tuntakse \u00fcle 50 liigi. Eestis on looduslikult levinud 3 liiki. Metsmaasikas Fragaria vesca Levinud kogu Euroopas, Siberis, Kesk- Aasias, Himaalajas, P\u00f5hja-Aafrikas, Uus- Meremaal ja mujal. Eestis kasvab looduslikult raiesmikes, sega- ja lehtmetsades, puisniitudel, rohtunud n\u00f5lvadel ja teepervedel. Metsmaasikat hakati Euroopas kultuurtaimena kasvatama 14.sajandil. Pikka aega on tehtud j\u00f5upingutusi metsmaasika kasutamisel suureviljaliste sortide aretamiseks. Eelmise sajandi l\u00f5pul see ka \u00f5nnestus. Rootsis on aretatud metsmaasika ja aedmaasika ristamise tulemusena Fragaria x vescana h\u00fcbriidsordid\u00a0 `Annelie`(1977), `Sara`(1988) ja `Rebekka`(1998) ning Saksamaal `Spadeka`(1977) ja `Florika`(1989). `Annelie` ja `Sara`..<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":97,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-225","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/225","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=225"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/225\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":559,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/225\/revisions\/559"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/97"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=225"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}