{"id":231,"date":"2016-02-03T10:34:30","date_gmt":"2016-02-03T08:34:30","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/?page_id=231"},"modified":"2016-02-03T16:28:50","modified_gmt":"2016-02-03T14:28:50","slug":"projekti-taime-tutvustus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/artiklid\/projekti-taime-tutvustus\/","title":{"rendered":"Projekti taime tutvustus"},"content":{"rendered":"

Metsmaasikas<\/strong> \u2013 Fragaria vesca<\/i><\/span><\/h4>\n

\"Metsmaasikas\"<\/p>\n

Metsmaasikat tunneme k\u00f5ik. Teda hakati Euroopas kultuurtaimena kasvatama 14. sajandil. Looduslikult on ta levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-Aasias, Himaalajas, P\u00f5hja-Ameerikas, Uus-Meremaal ja mitmel pool mujal. Eestis v\u00f5ib teda laialdaselt kasvamas leida, tihti kohtame teda sega- ja rohtmetsades, raiesmikel, puisniitudel, rohtunud n\u00f5lvadel, kraavi- ja teepervedel. Metsmaasika kasvuvormiks on puhmas, ta v\u00f5ib kasvada 6 kuni 20 cm pikkuseks. Juurmised lehed on kolmetised, pikkade rootsudega, kaetud siidjate karvadega.\u00a0 \u00d5isik v\u00e4ikese\u00f5ieline ebasarikjas. \u00d5ied v\u00e4ikesed, kahesugulised, st et \u00fches \u00f5ies on nii ema\u00f5ie tunnused (emakas) ja isas\u00f5ie tunnused (tolmukad). Viljad v\u00e4ikesed, munajad kuni \u00fcmarad, punased, harvem kollakasvalged, aromaatsed ja maitsvad. Viljad sisaldavad 9-10% suhkruid, 1,5-2% sidrun- ja \u00f5unhapet, 50mg% C-vitamiini ja 6mg% rauda, peale selle kaltsiumi, mangaani, vaske, tsinki ning teisi makro- ja mikrolemente, mida organism vajab.<\/p>\n

\u00d5itseb mai l\u00f5pul, juuni algul, saagiaeg algab juuni II poolel.<\/p>\n

Metsamaasika teisenditest on t\u00e4htsaim kuumaasikas<\/strong><\/span> \u2013 Fragaria vesca var. semperflorens<\/i>. Puhmas kasvab kuni 30 cm k\u00f5rgeks. \u00d5isi on \u00f5isikus rohkem ja viljad on suuremad kui metsmaasikal. Viljad on piklikkoonusjad, m\u00f5nikord \u00fcmarad, punased v\u00f5i punakaskollased, maitsvad. Saagiaeg on v\u00e4ga pikk, kestab juuni l\u00f5pust hiliss\u00fcgiseni. Looduslikult on levinud Euroopa kaguosas, kultuuris kasvatakse aga peaaegu kogu Euroopas. Eesti- ja Liivimaa taluaedades kasvatati kuumaasikat juba 19. sajandi keskel.<\/p>\n

Kuumaasikat saab paljundada seemnetega v\u00f5i jagamise teel, korralikke t\u00fctartaimi ta ei moodusta.<\/p>\n

Kuumaasikas \u00b4Yellow Cream\u00b4<\/strong><\/span><\/h4>\n

\"Yellow<\/p>\n

Viljad kahvatukollased, magusad, l\u00f5hnavad, suuremad kui metsikutel metsmaasikatel. Seda v\u00e4rvi maasikad ei lange lindude saagiks, kuna linnud ei pea marju valminuteks! Avamaal kasvatades saame saaki juunist k\u00fclmadeni. Soovib kasvamiseks p\u00e4ikselist kasvukohta, v\u00f5ib istutada ka veidi varju. Valgeviljalised sordid on magusamad ja sisaldavad v\u00e4hem happeid kui punaseviljalised.<\/p>\n

Kuumaasikas \u00b4Regina\u00b4<\/strong><\/span><\/h4>\n

\"Regina\"<\/p>\n

Eriti saagikas kuumaasikas. Ilusa kujuga punased aromaatsed viljad on \u00a0kaks korda suuremad kui teistel sortidel. Esimene saak juba v\u00e4ljaistutamisaastal. \u00dchel kohal kasvab 2 – 3 a. Avamaal viljub juunist septembrini. Eelistab kasvamiseks p\u00e4ikselist kohta. Euroopas v\u00e4ga laialdaselt kasvatatav sort.<\/p>\n

 <\/p>\n

Tarkusi jagas \u00f5petaja Liisi Kont<\/strong><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Metsmaasikas \u2013 Fragaria vesca Metsmaasikat tunneme k\u00f5ik. Teda hakati Euroopas kultuurtaimena kasvatama 14. sajandil. Looduslikult on ta levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-Aasias, Himaalajas, P\u00f5hja-Ameerikas, Uus-Meremaal ja mitmel pool mujal. Eestis v\u00f5ib teda laialdaselt kasvamas leida, tihti kohtame teda sega- ja rohtmetsades, raiesmikel, puisniitudel, rohtunud n\u00f5lvadel, kraavi- ja teepervedel. Metsmaasika kasvuvormiks on puhmas, ta v\u00f5ib kasvada 6 kuni 20 cm pikkuseks. Juurmised lehed on kolmetised, pikkade rootsudega, kaetud siidjate karvadega.\u00a0 \u00d5isik v\u00e4ikese\u00f5ieline ebasarikjas. \u00d5ied v\u00e4ikesed, kahesugulised, st et \u00fches \u00f5ies on nii ema\u00f5ie tunnused (emakas) ja isas\u00f5ie tunnused (tolmukad). Viljad v\u00e4ikesed, munajad kuni \u00fcmarad, punased, harvem kollakasvalged, aromaatsed ja maitsvad…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":97,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-231","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/231","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=231"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/231\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":279,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/231\/revisions\/279"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/97"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=231"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}