{"id":349,"date":"2016-02-23T09:18:10","date_gmt":"2016-02-23T07:18:10","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/?page_id=349"},"modified":"2016-02-23T13:29:45","modified_gmt":"2016-02-23T11:29:45","slug":"tolmlemine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/artiklid\/tolmlemine\/","title":{"rendered":"Tolmlemine"},"content":{"rendered":"

Nii nagu inimestel, selleks et lapsi saada, peab peres olema nii ema kui isa, on ka taimedel j\u00e4rglaste (milleks on nende seemned) saamiseks vajalik enamasti nii emase kui isase osapoole olemasolu. Paljudel taimedel paiknevad need \u00fchel ja samal taimel. On aga taimi, millel on emas\u00f5ied \u00fchel ja isas\u00f5ied teisel taimel, n\u00e4iteks astelpaju. Neid taimi nimetatakse kahekojalisteks<\/b><\/span> (ema ja isa on lahus ja elavad eraldi korterites). Kui aga emas- ja isas\u00f5ied on \u00fchel taimel siis nimetatakse taimi \u00fchekojalisteks<\/b><\/span> (ema ja isa elavad koos \u00fches korteris). Kui aga emas- ja isassugupool on koguni koos \u00fches \u00f5ies (m\u00f5nel taimel on taime peal eraldi emased ja isased \u00f5ied \u2013 neid \u00f5isi nimetatakse lahksugulisteks (\u00fchesugulisteks) <\/b><\/span>\u2013 t\u00fcdrukud \u00fches ja poisid teises toas) siis nimetatakse \u00f5isi liitsugulisteks (m\u00f5lemasugulisteks)<\/span>\u00a0<\/b> (ema ja isa on \u00fches toas). Meie kuumaasika taimed on \u00fchekojalised ja \u00f5ied on liitsugulised.<\/p>\n

\u00d5is ongi koht, mis on taimel tekkinud selleks, et j\u00e4rglasi saada. Isasteks \u00f5ieosadeks on tolmukad<\/b> <\/span>ja emasteks emakad<\/b><\/span> (Joonis 1). \u00d5itsemine<\/b><\/span> on hetk, kus nii ema kui isa on saanud t\u00e4iskasvanuks ja v\u00f5ivad lapsi saada ehk siis aeg mil tolmlemine on v\u00f5imalik.<\/p>\n

 <\/p>\n

\"1.Joonis\"

Joonis 1. \u00d5ie osad.<\/p><\/div>\n

Tolmukapeades valmib \u00f5ietolm<\/b><\/span> ja emakates valmivad seemnealgmed<\/b><\/span>. Tolmlemine<\/b><\/span> ongi olukord kus \u00f5ietolmu terakesed tolmukate seest v\u00e4lja p\u00e4\u00e4sevad ja kantakse kas putukate v\u00f5i tuule (tolmeldajad) abil emaka \u00fclemisse otsa \u2013 emakasuudmele<\/span> <\/b>(Joonis 2).<\/p>\n

K\u00f5ik taimed ei tolmle \u00fchtmoodi. Eristatakse isetolmlemist ja risttolmlemist. Isetolmlemise<\/b><\/span> puhul on tolmuterad p\u00e4rit samalt taimelt, risttolmlemise ehk v\u00f5\u00f5rtolmlemise<\/b><\/span> puhul aga teiselt taimelt.<\/p>\n

Risttolmlevad taimed kasutavad selleks, et oma \u00f5ietolm teisele \u00f5iele saata erinevaid v\u00f5imalusi. Paljud \u00f5ied tolmlevad tuule abil. Seda nimetatakse\u00a0tuultolmlemiseks<\/span><\/b>. Nendel taimedel on tavaliselt \u00fchesoolised \u00f5ied. Isas\u00f5ied toodavad h\u00e4sti palju \u00f5ietolmu, et midagi kindlasti emas\u00f5iteni j\u00f5uaks. Sellised on n\u00e4iteks kevadel varakult \u00f5itsevad lepad, sarapuud, kased (urvad on isas\u00f5ied). Tuultolmlejatel, puudub vajadus tolmeldajaid ligi meelitada ja seet\u00f5ttu on nende v\u00e4limus tagasihoidlik. Emas\u00f5ied on v\u00e4iksed ja v\u00e4he m\u00e4rgatavad.<\/p>\n

Paljud risttolmlevad taimed kasutavad tolmlemiseks putukate abi (putuktolmlemine<\/b><\/span>). Selleks, et putukaid ligi meelitada, on nende taimede \u00f5itel tavaliselt silmatorkav v\u00e4rv, \u00fcsna suured kroonlehed, tugev l\u00f5hn ja lisaks sellele veel v\u00f5ime toota magusat suhkrusiirupit ehk nektarit. Selleks on taime \u00f5ies nektaariumid, mis enamasti paiknevad \u00f5iep\u00f5hjas tolmukate ja emakate vahel. Tolmukad paiknevad putuktolmlejate \u00f5ites selliselt, et tolmuterad j\u00e4\u00e4vad putuka keha k\u00fclge, kui ta \u00f5iep\u00f5hjast nektarit otsib. Kogudes nektarit paljudelt \u00fche ja sama liigi \u00f5itelt, viib tolmeldaja \u00f5ietolmu k\u00f5igisse \u00f5itesse, mida ta k\u00fclastab.<\/p>\n

 <\/p>\n

\"Tolmlemine\"

Joonis 2. Tolmlemine ja viljumine.<\/p><\/div>\n

Kui ilm on sobiv, toimub tolmlemise j\u00e4rel\u00a0viljastumine<\/b><\/span> (tolmutera sees olnud rakk ja seemnealgme sees olnud rakk \u00fchinevad). Viljastumise tulemusel hakkavad emakas olevad seemnealgmed arenema seemneteks; kroonlehed, tolmukad ja emakakaelad kuivavad ja varisevad (Joonis 2). Kui seemned on valminud, saadab taim nad laia maailma \u201e\u00f5nne otsima\u201c.<\/p>\n

Erinevad taimed kasutavad oma seemnete laiali saatmiseks huvitavaid meetodeid \u2013 v\u00f5ilill lennutab seemned laiali tuule abil, takjas haagib oma seemned loomade ja inimeste k\u00fclge ja paljudel taimedel on maitsvad viljad. Nende viljade sees paiknevad seemned saavad levida kahte moodi \u2013 loomad ja linnud tassivad neid kaugemale koos viljadega v\u00f5i s\u00f6\u00f6vad viljad \u00e4ra ja seemned satuvad uude kasvukohta loomade v\u00e4ljaheidetega. Kuumaasikas kuulub viimaste hulka.<\/p>\n

TOLMLEMINE SKEMAATILISELT<\/strong><\/span><\/h4>\n

\"Screen<\/p>\n

 <\/p>\n

\"Screen<\/p>\n

 <\/p>\n

\"Screen<\/p>\n

 <\/p>\n

\"Screen<\/p>\n

 <\/p>\n

Kes on tolmeldajad ja miks nad taimi tolmeldavad? Sellest saad lugeda artiklist \u201eTolmeldajad<\/a>\u201c.<\/p>\n

M\u00f5tted kogus kokku ja pani kirja \u00f5petaja Juta Lopp<\/strong><\/span><\/p>\n

Allikad:<\/p>\n