{"id":368,"date":"2016-02-23T09:17:58","date_gmt":"2016-02-23T07:17:58","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/?page_id=368"},"modified":"2016-03-08T14:14:49","modified_gmt":"2016-03-08T12:14:49","slug":"tolmeldajad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/artiklid\/tolmeldajad\/","title":{"rendered":"Tolmeldajad"},"content":{"rendered":"

Tolmeldajad on erinevad elusolendid (putukad, linnud, loomad), kelle abil \u00fche taime \u00f5ietolm \u00fchelt selle liigi \u00f5ielt teisele selle liigi taime \u00f5itele kantakse.
\nK\u00f5ige rohkem on tolmeldajaid putukate hulgas, mist\u00f5ttu seda tolmlemise meetodit ka enamasti putuktolmlemiseks nimetatakse.
\nP\u00f5hjus, miks elusolendid \u00fcldse taimede \u00f5isi tolmeldavad on toit. Risttolmlevad taimed, selleks et nende j\u00e4rglased saaksid vastupidavamad, tervemad, tugevamad, (l\u00e4hisugulaste lastel avalduvad tihti erinevad haigused, on v\u00e4iksema eluj\u00f5uga) toodavad seemneid enamasti vaid siis, kui nende \u00f5iele satub \u00f5ietolm sama liigi teiselt taimelt. Selleks et nii saaks juhtuda, peab taim enda juurde meelitama kellegi, kes \u00f5ietolmu teisele taimele viiks. Enamasti on tolmeldajate kohale meelitamiseks magus nektar, mida eritavad taime nektarin\u00e4\u00e4rmed \u00f5ie p\u00f5hjal. See on suhkrurikas siirup, mida teised elusolendid saavad kasutada energia saamiseks.
\nSelleks et putukatele m\u00e4rku anda, et nektar on \u00f5ies olemas ja taim ootab k\u00fclastajaid, on nende taimede \u00f5iekroonlehed v\u00e4rvilised ja silmatorkavad (Joonis 1) ja lisaks sellele eritavad tihti ka tugevat l\u00f5hna.<\/p>\n

\"V\u00e4rvilised\u00f5ied\"

Joonis 1. V\u00e4rvilised \u00f5ied.<\/p><\/div>\n

Selleks aga, et putukad ennast korralikult \u00f5ietolmuga kokku teeksid, on paljud \u00f5ied muutnud oma kroonlehtede kuju nii, et putukas peaks rohkem vaeva n\u00e4gema nektarini j\u00f5udmiseks (Joonis 2). Lisaks nektarile, kasutavad putukad toiduks ka \u00f5ietolmu, mis on nendele valgurikkaks s\u00f6\u00f6giks nagu inimestele juust ja piim.<\/p>\n

\"OLYMPUS

Joonis 2. \u00d5ite kujud.<\/p><\/div>\n

Enamus teab, et taimi tolmeldavad mesilased ja kimalased, kes kuuluvad putukate hulka. Tegelikult\u00a0 tolmeldavad ka k\u00e4rbsed, s\u00e4\u00e4sed (enamasti soodes kasvavaid k\u00e4palisi), liblikad ja paljud teised putukad. K\u00e4rbestele spetsialiseerunud \u00f5ied l\u00f5hnavad tavaliselt ebameeldivalt ja nende l\u00f5hn meenutab raipe haisu. T\u00e4iskasvanud liblikad kasutavad toiduks vaid \u00f5ite p\u00f5hjas olevat nektarit, nende vastsed s\u00f6\u00f6vad tavaliselt taime lehti juuri varsi v\u00f5i vilju.<\/p>\n

V\u00e4hesed aga teavad, et tegelikult on k\u00f5ige suuremad tolmeldajad leemurid Madagaskari saarel, kes tolmeldavad \u00fche palmi \u00f5isi surudes oma n\u00e4o s\u00fcgavale \u00f5ie sisemusse, et seal olevat nektarit limpsida ning hiljem toituvad sama palmi viljadest (Joonis 3).<\/p>\n

\"Tolmeldajad\"

Joonis 3. Tolmeldajad.<\/p><\/div>\n

Peale leemurite on veel imetajaid, kes taimede \u00f5isi tolmeldavad \u2013 Austraalias tolmeldab eukal\u00fcpte ja banksiaid mee opossum, \u00f6ise eluviisiga troopiliste alade nahkhiired tolmeldavad \u00f6\u00f6sel \u00f5itsevaid kaktuselisi.<\/p>\n

Huvitavad tolmeldajad on ka sisalikulised N: Brasiilias gekod, kes tolmeldavad \u00fche liblik\u00f5ielise puu \u00f5isi, ronides \u00f5ite sisse nektarit jooma. Lindudest on k\u00f5ige tuntumad tolmeldajad koolibrid, kes \u00fche kohapeal paigal lennates \u00f5itest nektarit joovad.<\/p>\n

Mesilased ja kimalased kasutavad toiduks nii nektarit kui ka \u00f5ietolmu. Viimast on vaja suures mahus just j\u00e4rglaste kasvatamiseks. \u00d5ietolmu kogutakse kas eraldi (pesast v\u00e4lja lennates kogutaksegi ainult \u00f5ietolmu) v\u00f5i nektari kogumise k\u00f5rvalsaadusena (putuka keha saab \u00f5ietolmuga kokku ja putukas harjab selle oma kehalt kokku ja viib pessa koos nektariga. Kui nektar neelatakse meep\u00f5ide, et oleks v\u00f5imalik seda tarusse viia, siis \u00f5ietolm niisutatakse s\u00fcljega ja m\u00e4tsitakse pallikeseks mesilase tagumise jala s\u00e4\u00e4re k\u00fclge (seda kohta nimetatakse suirakorvikeseks). Et \u00f5ietolm tarus hallitama ei l\u00e4heks, panevad mesilased selle k\u00e4rjekannu kihiti meega ja hapendavad \u00e4ra. Siis on hea j\u00e4rjest v\u00f5tta ja lastele s\u00f6\u00f6ta. Sellist hapendatud \u00f5ietolmu nimetatakse suiraks (Joonis 4).<\/p>\n

\"S\u00f6\u00f6k\"

Joonis 4. Mesilaste s\u00f6\u00f6k.<\/p><\/div>\n

Mesilased ei lenda tarust v\u00e4lja juhuslikult toitu tooma. Kui m\u00f5ni mesilane leiab hea korjemaa \u2013 koha kus on palju nektaririkkaid \u00f5isi \u2013 siis annab ta sellest tarus teistele mesilastele tantsuga teada. Teised mesilased kompavad teda tantsimise ajal ja j\u00e4tavad meelde l\u00f5hna ja seej\u00e4rel lendavad n\u00e4idatud kohta korjele. Tants koosneb keha vibutamisest ja 8-kujulisest liikumisest. Viimane n\u00e4itab korjemaa suunda ja keha vibutamine kaugust (vaata mesilaste tantsu videot).<\/p>\n