{"id":400,"date":"2016-02-23T09:17:45","date_gmt":"2016-02-23T07:17:45","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/?page_id=400"},"modified":"2016-02-23T13:27:35","modified_gmt":"2016-02-23T11:27:35","slug":"kui-poleks-tolmeldajaid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/artiklid\/kui-poleks-tolmeldajaid\/","title":{"rendered":"Kui poleks tolmeldajaid…"},"content":{"rendered":"

\"mesilase_n\u00e4gu\"<\/p>\n

Mis juhtuks kui mesilased kaoks?<\/strong><\/span><\/p>\n

Juba Alber Einstein on \u00f6elnud, et kui mesilased kaoksid maakeralt, siis inimkond kaoks nelja aasta p\u00e4rast. Kui pole enam mesilasi, ei ole enam tolmeldamist, pole taimi, pole loomi ja pole inimest.<\/p>\n

Kui t\u00f5sine siis asi tegelikult on? Loomulikult on kultuure, mis tolmeldajaid ei vaja, st. on isetolmlejad v\u00f5i saavad hakkama tuule abil (n\u00e4iteks enamus teraviljasid).<\/p>\n

Meemesilased, looduslikud mesilased ja kimalased on k\u00f5ige t\u00e4htsamad tolmeldajad paljudele puu- ja juurviljadele, mida me igap\u00e4evaselt s\u00f6\u00f6me. V\u00e4iksem arv mesilasi viib puu- ja k\u00f6\u00f6giviljade v\u00e4iksema k\u00e4ttesaadavuseni ja k\u00f5rgemate hindadeni. V\u00e4hem mesilasi t\u00e4hendab v\u00e4hem mandleid, v\u00e4hem kohvi ja v\u00e4hem kvaliteetset heina, et toita piimalehmasid. Tolmeldajad tolmeldavad 70 liiki 100-st toidutaimest, mis toidavad 90% maailmast. Mesilased vastutavad Ameerikas aastas 30 billioni dollari sissetuleku eest p\u00f5llumajanduses. Seega v\u00f5ime kaotada k\u00f5ik taimed, mida mesilased tolmeldavad, siis k\u00f5ik loomad, kes neid taimi s\u00f6\u00f6vad ja nii edasi m\u00f6\u00f6da toiduahelat. \u00a0Mis t\u00e4hendab, et inimkond peaks v\u00f5itlema selle nimel, et s\u00e4ilitada inimkonna suurus ilma mesilaste abita? Meie supermarketites oleks 2 korda v\u00e4hem puu- ja k\u00f6\u00f6givilju.<\/p>\n

Miks mesilased kaovad?<\/span><\/strong><\/p>\n

Igal talvel hukkub palju mesilasperesid talvitumise ajal, aga mesilasi kaob ka suvel. M\u00f5nel pool maailmas on kaotus praegu kaks korda suurem, kui mesinikud peavad majanduslikult talutavaks. 2014.-2015. a. talvega hukkus 40 % k\u00f5igist kolooniatest Ameerika \u00dchendriikides ja erinevatel andmetel ka Euroopas. \u00d5nneks ei ole see arv veel nii suur Estis (2015. aastal oli see 12%).<\/p>\n

V\u00f5imalikud p\u00f5hjused h\u00f5lmavad endas nii looduslike niitude kahanemist, erinevaid haiguseid ja kahjureid (eriti varroa lesta), hoolimatut pestitsiidide kasutamist p\u00f5llumajanduses (Joonis 1), kuid Marika M\u00e4nni s\u00f5nul ka pidevat ja inimese poolt suunatud t\u00f5uaretust.<\/p>\n

\"Surnud_mesilased\"

Joonis 1. M\u00fcrgituse t\u00f5ttu surnud mesilased.<\/p><\/div>\n

Mesilased k\u00fclastavad \u00f5isi selleks, et ise s\u00fc\u00fca ja mesilasperet toita. Keegi meis ei tahaks n\u00e4dalate kaupa s\u00fc\u00fca n\u00e4iteks ainult kartulit. Suured monokultuursed p\u00f5llumassiivid, nagu on Ameerikas mandlipuude istandikud (Joonis 2), muudavad mesilaste toidubaasi \u00fcksluiseks. Mesilased vajavad erinevate taimede nektarit ja \u00f5ietolmu. Intensiivselt majandatavatel p\u00f5llumajandusaladel, Euroopas ja P\u00f5hja-Ameerikas, on p\u00f5llud kasvanud suuremaks, neid lahutavaid vaheribasid ja muid looduslikke kooslusi on j\u00e4\u00e4nud v\u00e4hemaks. Seoses sellega on muutunud mesilasele k\u00e4ttesaamatuks rida neile vajalikke toidutaimi. See on \u00fcks p\u00f5hjus, miks mesilased on praegu n\u00f5rgestunud. Eestis hetkel olukord nii kriitiline ei ole ja praegused n\u00f5uded p\u00f5llumeestele h\u00f5lmavad ka nn. rohestamise n\u00f5udeid, kus tuleb s\u00e4ilitada ja vajadusel rajada \u00f6koalasid. \u00d6koalad (Joonis 3) on n\u00e4iteks looduslikud puuderibad, p\u00f5llusaared, kraavid, kiviaiad jne, kus saavad pesitseda looduslikud tolmeldajad ja toitu varuda mesilased.<\/p>\n

\"Mandliistandik\"

Joonis 2. Monokultuurne mandliistandik Ameerikas.<\/p><\/div>\n

\"\u00f6koala\"

Joonis 3. \u00d6koala.<\/p><\/div>\n

Suured on ka probleemid haiguste ja kahjuritega. Neist k\u00f5ige levinum ja raskesti t\u00f5rjutavam on varroa lest (Joonis 4), kes imeb mesilaste ja nende vastsete verd p\u00f5hjustades sellega neile v\u00e4\u00e4rarenguid. Lestaga tulevad kaasa veel mitmesugused viirushaigused. Kui sellele k\u00f5igele lisandub veel \u00fchek\u00fclgne toit, siis on raske mesilasperel endal ka haigustega\u00a0 v\u00f5idelda.<\/p>\n

\"varroalest\"

Joonis 4. Varroa lest t\u00e4iskasvanud mesilastel ja mesilase vastsetel.<\/p><\/div>\n

Lisaks ei pruugi mesilastele alati h\u00e4sti m\u00f5juda ka mitmed p\u00f5llumajanduses kasutusel olevad taimekaitsevahendid. Kui taimekaitsevahend tapab mesilase, siis on selle toime koheselt n\u00e4ha. Kuid on ka taimekaitsevahendeid, mille v\u00e4ga v\u00e4ikesed kogused tasapisi mesilase organismi kogunevad ja m\u00f5jutavad nende\u00a0tegevusi ja omadusi. Tulemuseks on see, et meie meelest mesilaspere t\u00f6\u00f6tab, aga taimekaitsevahendite v\u00e4ikesed kogused, mis ei ole otseselt mesilasele m\u00fcrgised, on hakanud salakavalalt, tasapisi m\u00f5jutama mesilaste k\u00e4itumist ja l\u00e4bi selle \u00a0ka pere edukust. Selle tagaj\u00e4rjel pere vaikselt kuhtub, kaob. Ei saa n\u00f5uda taimekaitsevahenditest loobumist, sest vastasel juhul j\u00e4\u00e4ks suur osa saagist saamata, kuid neid saab kasutada sobivatel aegadel. Samuti saab v\u00e4ltida nendega liialdamist.<\/p>\n

Partneri valik k\u00e4ib looduses keemiliste ning k\u00e4itumuslike signaalide kaudu, mille eesm\u00e4rk on v\u00e4ltida suguluspaaritumist, ja selle tulemusena on j\u00e4rglased tugevamad ja tervemad. Inbriidingu ehk sugulusaretuse v\u00f5imalik m\u00f5ju mesilastele on \u00fcks teema, mida praegu uuritakse ja seegi v\u00f5ib olla mesilasperede n\u00f5rgenenud tervise p\u00f5hjus.<\/p>\n

Marika M\u00e4nd mesilaste kadumisest: \u201eTuultolmlevad taimed j\u00e4\u00e4vad alles: leiba ja saia saab ikka, aga mett ja moosi nende peale enam mitte\u201c.<\/p>\n

\"Fresh<\/p>\n

Materjali koostas ja pani kirja \u00f5petaja Juta Lopp<\/strong><\/span><\/p>\n

Allikad:<\/p>\n

    \n
  • http:\/\/www.cnbc.com\/2015\/05\/14\/honeybees-are-dying-and-us-fruit-and-nut-crops-may-suffer.html<\/li>\n
  • http:\/\/hmk.inkassi.pri.ee\/MKE2015.pdf<\/li>\n
  • http:\/\/www.bbc.com\/future\/story\/20140502-what-if-bees-went-extinct<\/li>\n
  • http:\/\/edition.cnn.com\/2014\/05\/17\/opinion\/spivak-loss-of-bees\/<\/li>\n
  • http:\/\/www.ohtuleht.ee\/529603\/mesilased-surevad-miks-pole-tapselt-teada<\/li>\n
  • http:\/\/nuusi.ee\/01122854<\/li>\n
  • http:\/\/bizzy-bee-apiaries.co.uk\/blog\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/varroa-2.jpg<\/li>\n
  • http:\/\/beeinformed.org\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/www.uni_.illinois.edu_1.jpg<\/li>\n
  • http:\/\/inhabitat.com\/new-study-suggests-pesticide-tainted-pollen-is-killing-bees-by-the-millions\/<\/li>\n
  • http:\/\/p6.coop\/local-beekeeping-with-beez-kneez-llc\/<\/li>\n
  • http:\/\/www.pria.ee\/uudised\/rohestamise_reeglid_said_selgeks_.html<\/li>\n
  • http:\/\/www.vet.agri.ee\/static\/files\/1472.Nouetele_vastavus_ja_rohestamine_2015.pdf<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Mis juhtuks kui mesilased kaoks? Juba Alber Einstein on \u00f6elnud, et kui mesilased kaoksid maakeralt, siis inimkond kaoks nelja aasta p\u00e4rast. Kui pole enam mesilasi, ei ole enam tolmeldamist, pole taimi, pole loomi ja pole inimest. Kui t\u00f5sine siis asi tegelikult on? Loomulikult on kultuure, mis tolmeldajaid ei vaja, st. on isetolmlejad v\u00f5i saavad hakkama tuule abil (n\u00e4iteks enamus teraviljasid). Meemesilased, looduslikud mesilased ja kimalased on k\u00f5ige t\u00e4htsamad tolmeldajad paljudele puu- ja juurviljadele, mida me igap\u00e4evaselt s\u00f6\u00f6me. V\u00e4iksem arv mesilasi viib puu- ja k\u00f6\u00f6giviljade v\u00e4iksema k\u00e4ttesaadavuseni ja k\u00f5rgemate hindadeni. V\u00e4hem mesilasi t\u00e4hendab v\u00e4hem mandleid, v\u00e4hem kohvi ja v\u00e4hem kvaliteetset heina,..<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"parent":97,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-400","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/400","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=400"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/400\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":564,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/400\/revisions\/564"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/97"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/maasikas6brad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=400"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}