Head maasikas\u00f5brad!<\/p>\n
Aeg on vaadata tagasi ja kokku v\u00f5tta 10. n\u00e4dal.<\/p>\n
N\u00e4dala k\u00fcsimusega p\u00fc\u00fcdsime teada saada, mida t\u00e4hendab metsmaasika ladinakeelne nimi Fragaria vesca<\/em> eesti keeles. Ette oli antud kolm vastusevarianti: Vastuseid laekus kokku 175, millest \u00f5igeks saime lugeda vaid 57. \u00d5igeks vastuseks on variant b)\u00a0fragarae<\/em>\u00a0– l\u00f5hnama,\u00a0vescus<\/em>\u00a0– s\u00f6\u00f6dav. Taimed saavad endale nime v\u00e4ga erinevatel viisidel v\u00f5i p\u00f5hjustel. Esmalt pannakse taimele teaduslik ehk ladinakeelne nimi. Taime nimepanemise \u00f5igus on tavaliselt inimesel, kes taime avastas, leidis v\u00f5i esimest korda kirjeldas. Taime teaduslik nimi valitakse taime v\u00e4limustest, omadusest, leiupaigast vms l\u00e4htuvalt. Tihti sisaldab taime nimi selle avastaja nime. N\u00e4iteks selliselt on nime saanud Thunbergi kukerpuu, mille ladinakeelne nimi on Berberis thunbergi<\/em>, mis on oma nime saanud roosti loodusteadlase Carl Peter Thunbergi j\u00e4rgi. Eestikeelse nime saavad taimed hiljem. Eestikeelseid nimesid paneb taimedele eestikeelsete taimenimede komisjon. Taimedele eestikeelsete nimede panemine sarnaneb teaduslike nimede panemisega – m\u00f5nikord saab taime nimeks otset\u00f5lge ladinakeelsest nimest, m\u00f5nikord aga mitte. Nii on juhtunud ka metsmaasika nimega, mille teaduslik nimi ei t\u00e4hendagi metsmaasikat vaid hoopis midagi muud.<\/p>\n K\u00fcmnendaks n\u00e4dala nipiks oli “Kuula muusikat! Isegi taimed kasvavad muusika saatel paremini”. Ehk olete kuulnud, et taimedele meeldib just Mozarti muusika, mis paneb neid r\u00f5\u00f5msasti kasvama. V\u00f5ite katsetada ja uurida, kuidas Mozarti muusika kuumaasika taimedele meeldib. \ud83d\ude42<\/p>\n
\na) fragarae<\/em> – mets, vescus<\/em> – maasikas,
\nb) fragarae<\/em> – l\u00f5hnama, vescus<\/em> – s\u00f6\u00f6dav,
\nc) fragarae<\/em> – v\u00e4ike, vescus<\/em> vili.<\/p>\n