{"id":91,"date":"2015-08-24T16:50:09","date_gmt":"2015-08-24T13:50:09","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/?page_id=91"},"modified":"2015-10-25T17:08:32","modified_gmt":"2015-10-25T15:08:32","slug":"arvutigraafika-alused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/arvutigraafika-alused\/","title":{"rendered":"Arvutigraafika alused"},"content":{"rendered":"<p><strong>Arvutigraafika<\/strong> all m\u00f5istetakse \u00fcldjuhul igasuguste objektide geomeetriliste mudelite ja kujutiste konstrueerimist, muutmist, kuvamist ja t\u00f6\u00f6tlemist arvutis.<\/p>\n<p><strong>Graafika<\/strong> reprodutseerib mingi f\u00fc\u00fcsilise objekti v\u00f5i isikuga sarnase pildi.<\/p>\n<p>Kasutuses on 2D ehk tasapinnaline graafika ja 3D ehk ruumiline graafika. Arvutigraafika alla loetakse lihtsate piltide joonistamist ja muutmist, projekteerimist ja modelleerimist arvutil, animatsioone, virtuaalset tegelikkust jms.<\/p>\n<p>Kuigi arvutiekraanil koosnevad k\u00f5ik kujutised \u00fchtemoodi pikslitest, eristatakse kahte, t\u00e4iesti erinevat graafikaliiki &#8211; rastergraafikat ja vektorgraafikat.<\/p>\n<p><strong>Rastergraafika<\/strong>s koosneb pilt \u00fcksikutsest punktidest ehk pikslitest. Iga punkt ehk piksel omab oma v\u00e4rvi ja on eraldi t\u00f6\u00f6deldav. Rastergraafikat kasutatakse digiteeritud fotode ja realistlike joonistuste korral, sest see v\u00f5imaldab kasutada v\u00e4ga sujuvaid v\u00e4rvi\u00fcleminekuid ning objektidel ei pea olema selgeid piirjooni. \u00dcilte, jooniseid saadakse rastergraafikas nt skaneerimisel, digifotografeerimisel, arvutiekraanipildi tegemisel.<\/p>\n<p>Rastergraafika piltide parameetrid:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Resolutsioon<\/strong> ehk punktitihedus. Seda m\u00f5\u00f5detakse pikslite arvuga tolli kohta ning t\u00e4histatakse l\u00fchendiga <strong>dpi <\/strong>(<em>dots per inch<\/em>). Levinuimad resolutsiooni v\u00e4\u00e4rtused on nt 72, 75, 96, 100, 150, 200, 300, 400, 600, 1200 ja 2400 dpi. Arvutiekraanil kasutamiseks m\u00f5eldud piltidel peaks resolutsioon olema 72-100 dpi, sest see sarnaneb arvutiekraani enda tihedusele. Printimiseks m\u00f5eldud piltide punktitihedus v\u00f5iks olla 300 dpi v\u00f5i enam. Mida suurem on resolutsioon, seda selgem ja kvaliteetsem on pilt.<\/li>\n<li><strong>V\u00e4rvuss\u00fcgavus<\/strong> m\u00e4\u00e4rab kui palju andmeid iga pildi piksli kohta salvestatakse, ehk mitut erinevat v\u00e4rvi antud pildil kujutada saab. Kasutuses on j\u00e4rgmised standardid:\n<ul>\n<li>1 bitine v\u00e4rvuss\u00fcgavus &#8211; 2 v\u00e4rvi (must ja valge),<\/li>\n<li>4 bitine v\u00e4rvuss\u00fcgavus &#8211; 16 v\u00e4rvi,<\/li>\n<li>8 bitine v\u00e4rvuss\u00fcgavus &#8211; 256 v\u00e4rvi,<\/li>\n<li>16 bitine v\u00e4rvuss\u00fcgavus &#8211; 65 536 v\u00e4rvi,<\/li>\n<li>24 bitine v\u00e4rvuss\u00fcgavus &#8211; 16 777 216 v\u00e4rvi,<\/li>\n<li>32 bitine v\u00e4rvuss\u00fcgavus &#8211; <em>true color<\/em><\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p>Lisaks on olemas standardid mustvalgetele fotodele:<\/p>\n<ul style=\"list-style-type: circle;\">\n<li>4 bitti &#8211; 16 halltooni,<\/li>\n<li>8 bitti &#8211; 256 halltooni<\/li>\n<li>jne&#8230;<\/li>\n<\/ul>\n<div id=\"attachment_92\" style=\"width: 477px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"http:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-content\/uploads\/2015\/08\/Screen-Shot-2015-08-24-at-15.24.41.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-92\" class=\"wp-image-92 size-full\" src=\"http:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-content\/uploads\/2015\/08\/Screen-Shot-2015-08-24-at-15.24.41.png\" alt=\"V\u00e4rvuss\u00fcgavus\" width=\"467\" height=\"184\" srcset=\"https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-content\/uploads\/2015\/08\/Screen-Shot-2015-08-24-at-15.24.41.png 467w, https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-content\/uploads\/2015\/08\/Screen-Shot-2015-08-24-at-15.24.41-300x118.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 467px) 100vw, 467px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-92\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 1. 1, 4 ja 8 bitine v\u00e4rvuss\u00fcgavus. Rinde, A. 2014.<\/p><\/div>\n<p>V\u00e4rvuss\u00fcgavus m\u00e4\u00e4rab ka faili suuruse. Nt samade m\u00f5\u00f5tmetega 24 bitise v\u00e4rvuss\u00fcgavusega foto v\u00f5tab arvuti k\u00f5vakettal 3\u00a0korda rohkem ruumi kui 8 bitise v\u00e4rvuss\u00fcgavusega foto.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Parim oleks kui rastergraafika elemendid on loodud sellises suuruses nagu neid kasutatakse. Vahel on k\u00fcll suuruse muutmine vajalik, kuid siin kehtib reegel: <strong>kui v\u00f5imalik, v\u00e4ldi rastergraafika kujutise suurendamist\/ v\u00e4hendamist<\/strong>.<\/p>\n<p>Kui rastergraafika pilti suurendada nt 200%, siis keskmine programm asendab iga piksli kahe piksliga. See muudab pildi &#8220;sakiliseks&#8221;.<\/p>\n<div id=\"attachment_100\" style=\"width: 691px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"http:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-content\/uploads\/2015\/08\/oun4_1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-100\" class=\"wp-image-100 \" src=\"http:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-content\/uploads\/2015\/08\/oun4_1.jpg\" alt=\"oun\" width=\"681\" height=\"463\" srcset=\"https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-content\/uploads\/2015\/08\/oun4_1.jpg 784w, https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-content\/uploads\/2015\/08\/oun4_1-300x204.jpg 300w, https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-content\/uploads\/2015\/08\/oun4_1-588x400.jpg 588w\" sizes=\"auto, (max-width: 681px) 100vw, 681px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-100\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 2. Pildi suuruse ja kvaliteedi muutumine.<\/p><\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>V\u00e4hendades pilti &#8220;kaotatakse&#8221; osa piksleid \u00e4ra, mis samuti m\u00f5jutab pildi kvaliteeti kehvemaks.<\/p>\n<p>Kui rastergraafika pildil on tarvis v\u00e4hendada nii resolutsiooni kui ka v\u00e4rvuss\u00fcgavust, siis esmalt tasuks muuta resolutsiooni ja seej\u00e4rel v\u00e4rvis\u00fcgavus. Resolutsiooni v\u00e4hendamisega (ka pildi v\u00e4hendamisel) l\u00e4heb osa piksleid kaduma, mist\u00f5ttu kaob \u00e4ra ka osa v\u00e4rve. V\u00e4hendades v\u00e4rvis\u00fcgavust resolutsiooni v\u00e4hendamise j\u00e4rel j\u00e4\u00e4b alles rohkem erinevaid v\u00e4rve ning pilt j\u00e4\u00e4b loomulikum.<\/p>\n<hr \/>\n<p><strong>Skaneerimine <\/strong>on graafilise kujutise (nt fotod, joonised vms) digiteerimine spetsiaalse seadme, skanneri abil. Skaneerimisel toimub printimisega vastupidine protsess &#8211; paberil olev kujutis sisestatakse arvutisse. Skaneeritava kujutise kvaliteet s\u00f5ltub eek\u00f5ige algmaterjalist, aga ka skanneri enda kvaliteedist.<\/p>\n<p>Skaneerimistarkvara on kahte t\u00fc\u00fcpi:<\/p>\n<ul>\n<li>spetsiaalselt skaneerimiseks v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud programmid;<\/li>\n<li>lisamoodulid graafikaprogrammidele.<\/li>\n<\/ul>\n<p>M\u00f5lemal juhul pakuvad programmid esmalt eelskaneerimist. Selle k\u00e4igus kuvatakse ekraanil kiirendatud korras skaneeritud ebakvaliteetne vaade kujutisest. Eelvaates on v\u00f5imalik nn raamiga \u00e4ra m\u00e4rkida pildi osa, mida soovitakse skaneerida.<\/p>\n<p>Skaneerimisel on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata ka skaneertava pildi resolutsiooni, heledust, kontrasti ja v\u00e4rvigammat.<\/p>\n<p><strong>J\u00c4TA MEELDE!<\/strong><\/p>\n<p>Kuigi rastergraafika failid on mahukad, tuleks skaneerimisel valida siiski maksimaalselt kvaliteetne skaneerimisviis (maksimaalsed v\u00f5imalikud v\u00e4rvid, tihedus, vajaminev suurus). Nii salvestatakse v\u00f5imalikult suur vajaminev andmehulk, mida saab hiljem v\u00e4hendada.<\/p>\n<p>Mustvalgeid skeeme ja jooniseid, mida hiljem plaanitakse mustvalgena kasutada (ka tr\u00fckkida), v\u00f5iks skaneerida 256 halltooniga (mustvalgete fotodena).<\/p>\n<hr \/>\n<p><strong>Vektorgraafika<\/strong>t nimetatakse ka \u00a0objekt-orienteeritud v\u00f5i struktureeritud graafikaks. Vektorgraafikas koosneb objektide kirjeldus ankurpunktidest, objekti suurusest, nurkadest, positsioonist, joone j\u00e4medusest ning t\u00fc\u00fcbist, t\u00e4itev\u00e4rvist ja -meetodist. Nt ringjoon on kirjeldatud keskpunkti ja raadiuse abil. Kui \u00fchte objekti muuta, muutuvad vaid m\u00f5ned teda kirjeldavatest parameetritest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud j\u00e4\u00e4vad samaks. Vektorgraafika joonised n\u00e4evad v\u00e4lja nagu tavalised joonistused. K\u00f5ige tavalisem viis vektorgraafika saamiseks on ise joonistada. V\u00f5imalik on kasutada ka terve hulk l\u00f5ikepildikogusid, mis on kaasas m\u00f5ne programmipaketiga (nt Corel Draw). Vektorobjektide esitluse kvaliteet nii ekraanil kui v\u00e4ljatr\u00fckis ei s\u00f5ltu suurendusastmest, vaid ainult kuvamis- v\u00f5i tr\u00fckiseadme v\u00f5imalustest. Sellet\u00f5ttu objektid on alati teravad ja korrektsed. Vektorgraafikat kasutatakse peamiselt \u00e4rigraafika ja teksti t\u00f6\u00f6tlemisel. Samas ei sobi see paljude v\u00e4rvidega ja sujuvate \u00fcleminekutega kujutiste (nt fotod) esitlemiseks. Enamlevinud vektorgraafika programmid on Adobe Illustrator, Corel Draw.<\/p>\n<div id=\"attachment_103\" style=\"width: 701px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"http:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-content\/uploads\/2015\/08\/Screen-Shot-2015-08-24-at-16.39.16.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-103\" class=\"wp-image-103 size-full\" src=\"http:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-content\/uploads\/2015\/08\/Screen-Shot-2015-08-24-at-16.39.16.png\" alt=\"raster- ja vektorgraafika\" width=\"691\" height=\"295\" srcset=\"https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-content\/uploads\/2015\/08\/Screen-Shot-2015-08-24-at-16.39.16.png 691w, https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-content\/uploads\/2015\/08\/Screen-Shot-2015-08-24-at-16.39.16-300x128.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 691px) 100vw, 691px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-103\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 3. Raster- ja vektorgraafika. Rinde, A. 2014.<\/p><\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<hr \/>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Graafika failivormingud<\/strong><\/p>\n<p>Erinevaid graafika failivorminguid on suhteliselt palju. M\u00f5ned neist on seotud m\u00f5ne kindla tarkvaraga (nt PSD ehk Adobe PhotoShop fail jt), m\u00f5ned aga muutunud standardiks. Igal failivormingul on oma kasutuskoht. Enamlevinud graafika failivormingud on:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>TIFF<\/strong> (<em>Tagged Image File Format<\/em>) on k\u00fcllaltki tavaline kirjastamisel ning k\u00f5ik tarkvarapaketid seda toetavad. TIFF v\u00f5imaldab kadudeta salvestada kuni 16,7 miljonit v\u00e4rvi.<\/li>\n<li><strong>BMP<\/strong> (<em>Bitmap<\/em>) on toetatud k\u00f5ikide Windows&#8217;i programmide poolt. Kuna BMP ei kasuta kompressiooni (kodeeringut), kasutatakse seda suurte failide (nt k\u00f5rge resolutsioonga v\u00e4rvigraafika) puhul harva.<\/li>\n<li><strong>GIF<\/strong> (<em>Graphics Interchange Format<\/em>) on kompressiooni kasutav formaat. Suur osa pildimaterjali, mis on internetis, on salvestatud just selles formaadis. GIF formaati toetab suurem osa olemasolevast tarkvarast. GIF on v\u00e4heste v\u00e4rvidega graafika,\u00a0v\u00f5imaldades\u00a0kuni 256 v\u00e4rvi kadudeta salvestada.<\/li>\n<li><strong>PNG<\/strong> (<em>Portable Network Graphics<\/em>) on GIF formaadi edasiarendus. PNG toetab 16,7 miljonit v\u00e4rvi, salvestades need kadudeta.<\/li>\n<li><strong>JPEG<\/strong> (<em>Joint Photographic Experts Group<\/em>) on kujutise maksimaalseks kompressiooniks kasutatav failiformaat. JPEG kasutab kujutise pakkimist, s.t kirjutab info andmekandjale nii, et see v\u00f5tab salvestatuna v\u00e4hem ruumi kui avatuna. JPEG on aga kadudega pakkimisalgoritm, mis ruumi kokkuhoiuks n-\u00f6. viskab osa infot k\u00f5rvale, mille tulemusena tekivad pildil moonutused. JPEG v\u00f5imaldab valida salvestamise kvaliteeti. Mida kvaliteetsem pilt, seda suurem on kujutise maht. Kvaliteetsema pildi saamiseks tuleks nt fotoaparaat seadistada maksimaalsele v\u00f5imalikule kvaliteedile. JPEG sobib h\u00e4sti fotode salvestamiseks, sest see v\u00f5imaldab talletada kuni 16,7 miljonit v\u00e4rvitooni. Parima kvaliteedi saamiseks tasuks kasutada <em>Medium<\/em> v\u00f5i <em>High<\/em> pakkimisseadeid. Sellisel juhul pole esmakordsel salvestamisel pildil moonutusi n\u00e4ha, mis tekivad faili korduval salvestamisel. Kui tekib vajadus JPEG faili t\u00f6\u00f6delda, tuleks see \u00fcmber salvestada TIFF formaadis.<\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<hr \/>\n<p><em>Allikad<\/em><\/p>\n<p>Aavik, J. (2006). Pikselgraafika 1-2-3. Tln. SIGN SYSTEMS.<br \/>\nRinde, A. (2014). Multimeedium, graafika. TL\u00dc \u00f5ppmaterjal \u00f5ppeaines &#8220;Digitaalse meedia sisutootmine&#8221;.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Arvutigraafika all m\u00f5istetakse \u00fcldjuhul igasuguste objektide geomeetriliste mudelite ja kujutiste konstrueerimist, muutmist, kuvamist ja t\u00f6\u00f6tlemist arvutis. Graafika reprodutseerib mingi f\u00fc\u00fcsilise objekti v\u00f5i isikuga sarnase pildi. Kasutuses on 2D ehk tasapinnaline graafika ja 3D ehk ruumiline graafika. Arvutigraafika alla loetakse lihtsate piltide joonistamist ja muutmist, projekteerimist ja modelleerimist arvutil, animatsioone, virtuaalset tegelikkust jms. Kuigi arvutiekraanil koosnevad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-91","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/91","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=91"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/91\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":146,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/91\/revisions\/146"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/portfoolio\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=91"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}