{"id":1243,"date":"2017-02-19T14:07:33","date_gmt":"2017-02-19T12:07:33","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/?p=1243"},"modified":"2017-02-21T08:57:01","modified_gmt":"2017-02-21T06:57:01","slug":"tagasiside-ul-4-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/tagasiside-ul-4-2\/","title":{"rendered":"Tagasiside \u00dcL 4"},"content":{"rendered":"<p>P\u00fcsilillede teema \u00fclesanne koosnes kolmest osast:<\/p>\n<ol>\n<li>Too v\u00e4lja p\u00fcsilillede eelised ja puudused v\u00f5rreldes suvelilledega.<\/li>\n<li>Millist \u00fchte vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid p\u00fcsikute paljundamisel kasutada? P\u00f5hjenda, lisa n\u00e4iteid.<\/li>\n<li>Soovita v\u00e4hemalt 3-5 p\u00fcsilille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada v\u00f5ib ka sordi nime) erinevatesse kasvukohtadesse.\u00a0Kasvukohad:\n<ul>\n<li>p\u00e4ikeseline, kuiv ja toitainetevaene, kivine muld;<\/li>\n<li>poolvarjuline (\u00f5htup\u00e4ike), toitaineterikas, raske l\u00f5imisega muld;<\/li>\n<li>varjuline, happeline turvasmuld.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>Lisa\u00fclesandeks oli valida 4-5 sibullille, mis v\u00f5iksid kasvada koos hostade, helmikp\u00f6\u00f6riste ja tiarellidega.<\/li>\n<\/ol>\n<p>T\u00e4nan k\u00f5iki, kes on t\u00f6\u00f6 esitanud. T\u00e4htaeg oli 12. veebruar.<\/p>\n<p>Esimeses \u00fclesandes toodi enam v\u00e4lja p\u00fcsilillede eeliseid, v\u00e4hem puuduseid v\u00f5rreldes suvelilledega. \u00a0Tegin kokkuv\u00f5tte enamnimetatud eelistest ja puudustest.<\/p>\n<p>Eelised (punktid ei ole t\u00e4htsuse j\u00e4rjekorras):<\/p>\n<ul>\n<li>pikaajalisus ja pikaealisus;<\/li>\n<li>eriti varajane \u00f5itsemine;<\/li>\n<li>peenra rajamise lihtsus (\u00fcks kord istutada, odavam);<\/li>\n<li>lihtne kasvatada ja hooldada;<\/li>\n<li>mitmekesine taimevalik (sordid, \u00f5itsemise aeg, k\u00f5rgus, kasvukuju, erinevad kasvukohad jt);<\/li>\n<li>v\u00f5imalik kasutada v\u00e4ga erinevates kasvukohtades;<\/li>\n<li>k\u00fclmakindlus;<\/li>\n<li>lihtne paljundada (peamiselt jagamise teel).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Puudused (punktid ei ole t\u00e4htsuse j\u00e4rjekorras):<\/p>\n<ul>\n<li>suhteliselt l\u00fchike \u00f5itsemise aeg;<\/li>\n<li>kiire levik, metsistumine, isek\u00fclv;<\/li>\n<li>peenra \u00fchek\u00fclgsus (igal aastal samasugune);<\/li>\n<li>keerulisem peenart kujundada, sest arvestama peab paljude teguritega ja taimed istutatakse oma kohale aastateks;<\/li>\n<li>taimed muutuvad efektseks kahe v\u00f5i enama aasta m\u00f6\u00f6dudes p\u00e4rast istutamist;<\/li>\n<li>kahjustajad ja umbrohut\u00f5rje keerukus.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Teises \u00fclesandes tuli soovitada v\u00f5imalusi p\u00fcsilillede paljundamiseks. Juurde tuli lisada p\u00f5hjendusi ja n\u00e4iteid. Siin soovitati enam p\u00fcsililli paljundada jagamise abil, kuna see tundus olevat k\u00f5ige lihtsaim. Sibullilli soovitati paljudada t\u00fctarsibulatega, iiriseid risoomide ja daaliaid mugulate jagamisega. Atraktiivne ja lihtsalt tulemusi andev tundus ka v\u00f5sunditega paljundamine.<br \/>\nVegetatiivse paljundamise \u00fcks p\u00f5hjuseid peakski olema kiiremini juurduva ja t\u00e4iskasvava taimmaterjali saamine, jagamise puhul ka vanade taimede noorendamine.<\/p>\n<p>Vegetatiivse paljundamise juures on\u00a0ka oht, millega peaks arvestama. Selleks on taimehaiguste edasikandumine emataimelt uuele taimele. Selle v\u00e4ltimiseks tuleks enne paljundama asumist kindlasti emataime kontrollida ja uurida, kas ehk m\u00f5nda haigust sellel ei esine. Samuti peaks hindama kahjurite olemasolu. Kahjurite olemasolul kandub kindlasti m\u00f5ni emataimelt ka noorele taimele edasi.<\/p>\n<p>Keegi ei soovitanud p\u00fcsikuid paljundada pistikutega. See ongi oluliselt aegan\u00f5udvam tegevus ja tuleb k\u00f5ne alla juhul kui paljundusmaterjali on v\u00e4he ning tegemist taimega, mida ei saa jagamisega paljundada.<br \/>\nMeeles tasuks pidada seda, et mida v\u00e4iksem on emataimelt v\u00f5etud osa, seda v\u00e4iksem on t\u00f5en\u00e4osus uut taime saada.<\/p>\n<p>Kolmandas osas tuli pakkuda kolmele\u00a0erinevale kasvukohale p\u00fcsililli ja koostada nende piltidest kollaa\u017eid. P\u00e4ikeselisele, kuivale ja toitainetevaesele kivisele mullale soovitati tihti kukeharju, m\u00e4gisibulaid, karukella, kassisaba jt Poolvarjulisele (\u00f5htup\u00e4ike), toitaineterikkale raske l\u00f5imisega mullale pakuti tihti hostat, astilbesid, k\u00e4okinga, kurerehasid, bergeeniat, brunnerat, p\u00e4evaliiliat, rodgersiat, lursslille jt.\u00a0Varjulisele, happelisele turvasmullale soovitati tihti hostat, l\u00f5okannust, epimeediumit, kolmiklille, igihalja, puksrohtu jt.<\/p>\n<p>Lisa\u00fclesande tegid pea-aegu k\u00f5ik. Peamised sibulllilled, mida v\u00e4lja pakuti olid aedtulp, aednartsiss, krookus, lumikelluke, m\u00e4rtsikelluke, siniliilia, kirgaslill jt.<\/p>\n<p><strong><span style=\"color: #008000;\">Vead, mida tahan eraldi v\u00e4lja tuua&#8230;\u00a0<\/span><\/strong><\/p>\n<p>\u00dchte taime &#8211; hiina kullerkuppu, pakuti nii p\u00e4ikeselisele kui ka poolvarjulisele kasvukohale. Valguse poolest sobiks talle p\u00e4ikeseline koht v\u00e4ga h\u00e4sti, kuid mulla poolest vajab hiina kullerkupp raskemat, toitaineterikkamat mulda. Kuival, kivirikkal mullal tekib hinna kullerkupul toitainete- ja veepuudus.<br \/>\nSamuti pakuti v\u00e4lja p\u00fcsikutena taimi, mida ei saa p\u00fcsililledeks nimetada, nt aedhortensia ja t\u00e4htmagnoolia.<br \/>\nAed-p\u00e4evaliilia loeti sibullillede hulka, kuhu\u00a0ta kindlasti ei kuulu.<\/p>\n<p>Vist on ununenud sordinimede kirjutamine v\u00f5i on j\u00e4\u00e4nud see t\u00e4helepanuta&#8230; Aiandusmaailmas kirjutatakse kokkulepitult sortide nimed \u00fclakomade, mitte jutum\u00e4rkide vahele. Ilukirjanduslikus tekstis v\u00f5ivad sortide nimed jutum\u00e4rkide vahel olla, kuid meie orienteerume erialases tekstis.<\/p>\n<p>J\u00e4lgi kasutatavate fotode kvaliteeti. Udukogud ei m\u00f5ju kuigi h\u00e4sti, eriti kui p\u00f5hir\u00f5hk ongi piltidel. Samuti tasuks j\u00e4lgida fotode kasutamisel seda, et taimed neil nn pea-peal ei oleks. \ud83d\ude42<\/p>\n<p>Tore, et usaldate eelmistel aastatel \u00f5pilaste poolt tehtud t\u00f6id. Samas ei tohi \u00fchtegi materjali, sh \u00f5petaja konspekti\u00a0<em>copy-paste<\/em> meetodil oma t\u00f6\u00f6sse \u00fcle t\u00f5sta. Kui nii teete, siis tuleb kogu tekst jutum\u00e4rkidesse panna, sest tegemist on tsitaadiga. Samas, kui kogu t\u00f6\u00f6 v\u00f5i suurem sellest koosneb tsitaatidest, siis kui suur on t\u00f6\u00f6 tegemise kasutegur \u00f5ppimise seisukohast l\u00e4htuvalt?<\/p>\n<p>Koostage t\u00f6id ikka endale, mitte \u00f5petajale ette n\u00e4itamiseks. Paljud teevadki v\u00e4ga h\u00e4id t\u00f6id, ja selle \u00fcle on mul v\u00e4ga hea meel! \ud83d\ude42<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Vaatamata sellele, et t\u00e4htaegadest on raske kinni pidada, olete olnud tublid! Hinded on eKoolis. Kui t\u00f6\u00f6 vajas t\u00e4iendamist, siis selle kohta lisasin eKooli ka m\u00e4rke. Paar t\u00f6\u00f6d oli ka sellist, millele juurdep\u00e4\u00e4su mul polnud. Needki m\u00e4rkused said eKooli lisatud.<\/p>\n<p>\u00d5pilased, kes pole t\u00e4naseks (19. veebruar\u00a02017) p\u00fcsilillede t\u00f6\u00f6d esitanud,\u00a0saavad seekord \u00fclesandele lisa. Selleks uurige, milliseid p\u00fcsikuid saaks Eesti tingimustes kasvatada moldaias ja veekogude kallastel. Pakkuge 3-5 taimesoovitust kummalegi kasvukohale, lisades juurde eesti- ja ladinakeelsed nimed ning fotod, milledest v\u00f5ib kollaa\u017eid koostada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00fcsilillede teema \u00fclesanne koosnes kolmest osast: Too v\u00e4lja p\u00fcsilillede eelised ja puudused v\u00f5rreldes suvelilledega. Millist \u00fchte vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid p\u00fcsikute paljundamisel kasutada? P\u00f5hjenda, lisa n\u00e4iteid. Soovita v\u00e4hemalt 3-5 p\u00fcsilille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada v\u00f5ib ka sordi nime) erinevatesse kasvukohtadesse.\u00a0Kasvukohad: p\u00e4ikeseline, kuiv ja toitainetevaene, kivine muld; poolvarjuline (\u00f5htup\u00e4ike), toitaineterikas, raske l\u00f5imisega muld; varjuline, happeline [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[10],"class_list":["post-1243","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-rohttaimed","tag-rohttaimed"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1243","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1243"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1243\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1247,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1243\/revisions\/1247"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1243"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1243"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1243"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}