P\u00fcsilillede teema \u00fclesanne koosnes kolmest osast:<\/p>\n
Lisa\u00fclesandeks oli valida 4-5 sibullille, mis v\u00f5iksid kasvada koos hostade, helmikp\u00f6\u00f6riste ja tiarellidega.<\/p>\n
T\u00e4nan k\u00f5iki, kes on t\u00f6\u00f6 esitanud. T\u00e4htaeg oli 18. veebruar. Kuna olin t\u00f6\u00f6 esitamise ajal haige, oli v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6d veel hiljemgi esitada.<\/p>\n
<\/p>\n
Esimeses \u00fclesandes toodi enam v\u00e4lja p\u00fcsilillede eeliseid, v\u00e4hem puuduseid v\u00f5rreldes suve-lilledega. Tegin kokkuv\u00f5tte enamnimetatud eelistest ja puudustest.<\/p>\n
Eelised (punktid ei ole t\u00e4htsuse j\u00e4rjekorras):<\/p>\n
Puudused (punktid ei ole t\u00e4htsuse j\u00e4rjekorras):<\/p>\n
Teises \u00fclesandes tuli soovitada v\u00f5tteid p\u00fcsilillede paljundamiseks. Juurde tuli lisada p\u00f5hjendus ja n\u00e4iteid. Siin soovitati enam p\u00fcsililli paljundada jagamise abil, kuna see tundus olevat k\u00f5ige lihtsam. Sibullilli soovitati paljudada t\u00fctarsibulatega, iiriseid risoomide ja daaliaid mugulate jagamisega. Atraktiivne ja lihtsalt tulemusi andev tundus ka v\u00f5sunditega ning pistikutega paljundamine.
\nVegetatiivse paljundamise \u00fcks p\u00f5hjuseid peakski olema kiiremini juurduva ja t\u00e4iskasvava taimmaterjali saamine, jagamise puhul ka vanade taimede noorendamine.<\/p>\n
Vegetatiivse paljundamise juures on\u00a0ka oht, millega peaks arvestama. Selleks on taimehaiguste edasikandumine emataimelt uuele taimele. Selle v\u00e4ltimiseks tuleks enne paljundama asumist kindlasti emataime kontrollida ja uurida, kas ehk m\u00f5nda haigust sellel ei esine. Samuti peaks hindama kahjurite olemasolu. Kahjurite olemasolul kandub kindlasti m\u00f5ni isend emataimelt ka noorele taimele edasi.<\/p>\n
Pistikutega paljundamisel tuleks arvestada, et see on oluliselt aegan\u00f5udvam tegevus ja tuleb k\u00f5ne alla juhul kui paljundusmaterjali on v\u00e4he ning tegemist taimega, mida ei saa jagamisega paljundada.
\nMeeles tasuks pidada seda, et mida v\u00e4iksem on emataimelt v\u00f5etud osa, seda v\u00e4iksem on ka t\u00f5en\u00e4osus uut taime saada.<\/p>\n
P\u00e4ris paljud tabasid \u00e4ra ka \u00fclesande keerukuse tuues v\u00e4lja asjaolu, et \u00fchte kindlast vegetatiivse paljundamise v\u00f5tet on raske soovitada, sest v\u00f5tte valik s\u00f5ltub paljundatavast taimest. Tubli, et selle \u00e4ra tabasite! \ud83d\ude42<\/p>\n
Kolmandas osas tuli pakkuda kolmele\u00a0erinevale kasvukohale p\u00fcsililli ja koostada nende piltidest kollaa\u017eid. P\u00e4ikeselisele, kuivale ja toitainetevaesele kivisele mullale soovitati tihti kukeharju, m\u00e4gisibulaid, karukella, kassisaba jt. Siin oli aga ka k\u00f5ige enam eksmusi. Kasvukoha tingimuste p\u00f5hjal v\u00f5ib v\u00e4ita, et tegamist on kiviktaimlaga. Siberi v\u00f5hum\u00f5\u00f5k kiviktaimlas hakkama ei saa, kui just eritingimusi loodud pole.<\/p>\n
Poolvarjulisele (hommikup\u00e4ike), toitaineterikkale raske l\u00f5imisega mullale pakuti tihti hostat, astilbesid, k\u00e4okinga, kurerehasid, bergeeniat, brunnerat, p\u00e4evaliiliat, pojengi, rodgersiat, lursslille jt. Siia oleks v\u00f5inud julgemalt pakkuda varjulisema koha taimi. Hommikup\u00e4ike \u00fctleb, et suurem osa p\u00e4evast on siiski vari. Varjulisele, happelisele turvasmullale soovitati tihti hostat, astilbet, l\u00f5okannust, epimeediumit, igihalja, puksrohtu jt.<\/p>\n
Lisa\u00fclesannet tehti ka! Peamised sibulllilled, mida v\u00e4lja pakuti olid aedtulp, aednartsiss, krookus, lumikelluke, siniliilia, h\u00fcatsint jt.<\/p>\n
Selle \u00fclesande lahendamine ja taimede pakkumine polnudki nii lihtne, kui esmapilgul ehk tundus. Siin tuli silmas pidada nii valgust, kui ka mulla omadusi – see t\u00e4hendab, et j\u00e4lgida tuli mitut erinevat faktorit. Oma aeda taimede valimisel tuleb j\u00e4lgida samu tegureid.<\/p>\n
Vead, mida tahan eraldi v\u00e4lja tuua…\u00a0<\/span><\/strong><\/p>\n P\u00fcsikutena pakuti v\u00e4lja taimi, mida ei saa p\u00fcsililledeks nimetada, nt hortensia ja rododendron. Lisaks pakuti erinevatesse kasvukohtadesse nii k\u00f5rrelisi kui ka s\u00f5najalgu. \u00d5ppematerjalist saime aga teada, et tegemist on mitmeaastaste taimede erigruppidega. Vist on ununenud taimenimede kirjutamise reeglid…? Taimede eestikeelsed nimed kirjutame ikka j\u00e4tkuvalt v\u00e4ikese algust\u00e4hega, kui tegemist ei ole erandiga. Ladinakeelsetes nimedes kirjutame esimese s\u00f5na suure, ja j\u00e4rgnevad s\u00f5nad v\u00e4ikese algust\u00e4hega. Ladinakeelsed nimed on kursiivis, sortide nimed aga mitte. Sortide nimed kirjutati erialases tekstis \u00fclakomade vahele. Sugukonna nimi l\u00f5peb alati liitega -lised.<\/p>\n J\u00e4lgi kasutatavate fotode kvaliteeti. Udukogud ei m\u00f5ju kuigi h\u00e4sti, eriti kui p\u00f5hir\u00f5hk ongi piltidel.<\/p>\n Tore, et usaldate eelmistel aastatel \u00f5pilaste poolt tehtud t\u00f6id. Samas ei tohi \u00fchtegi materjali, sh \u00f5petaja konspekti\u00a0copy-paste<\/em> meetodil oma t\u00f6\u00f6sse \u00fcle t\u00f5sta. Kui nii teete, siis tuleb kogu tekst jutum\u00e4rkidesse panna, sest tegemist on tsitaadiga. Samas, kui kogu t\u00f6\u00f6 v\u00f5i suurem sellest koosneb tsitaatidest, siis kui suur on t\u00f6\u00f6 tegemise kasutegur \u00f5ppimise seisukohast l\u00e4htuvalt?<\/p>\n Koostage t\u00f6id ikka endale, mitte \u00f5petajale ette n\u00e4itamiseks. Paljud teevadki v\u00e4ga h\u00e4id t\u00f6id, ja selle \u00fcle on mul ainult v\u00e4ga hea meel! \ud83d\ude42<\/p>\n Vaatamata sellele, et t\u00e4htaegadest on raske kinni pidada, olete olnud tublid! Hinded on eKoolis. Kui t\u00f6\u00f6 vajas t\u00e4iendamist, siis selle kohta lisasin eKooli vastava m\u00e4rke.<\/p>\n \u00d5pilased, kes pole t\u00e4naseks (4. m\u00e4rts) p\u00fcsilillede t\u00f6\u00f6d esitanud, peavad selle siiski \u00e4ra tegema.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" P\u00fcsilillede teema \u00fclesanne koosnes kolmest osast: Too v\u00e4lja p\u00fcsilillede eelised ja puudused v\u00f5rreldes suvelilledega (v\u00f5id vormistada tabelina, loeteluna, m\u00f5ttekaardina vms). Millist \u00fchte vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid p\u00fcsikute paljundamisel kasutada ja miks? Lisa n\u00e4iteid (j\u00e4llegi on vormistus vaba). Soovita v\u00e4hemalt 3-5 p\u00fcsilille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada v\u00f5ib ka sordi nime) erinevatesse kasvukohtadesse. Leia soovitatud taimede […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[10],"class_list":["post-1436","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-rohttaimed","tag-rohttaimed"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1436","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1436"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1436\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1450,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1436\/revisions\/1450"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1436"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1436"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1436"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\nAstilbet ja siberi v\u00f5hum\u00f5\u00f5ka loeti sibullillede hulka, kuhu nad kindlasti ei kuulu.<\/p>\n