Igasuguse lillepeenra rajamine algab maham\u00e4rkimisega, et peenar valmistataks ette \u00f5igel kohal ja \u00f5ige suurusega. Maham\u00e4rkimise aluseks on haljastusplaan.<\/p>\n
Ettevalmistamine algab \u00fcldjuhul s\u00fcgisel, olemasolevast situsatsioonist tulenevalt ka juba suve teisel poolel.\u00a0J\u00e4ttes ettevalmistust\u00f6\u00f6d kevadeks, v\u00f5ib hilineda taimede istutamine, eriti kui tegemist on pika ja jaheda kevade ning suvelillepeenraga.<\/p>\n
S\u00fcgis<\/span><\/strong>esed ettevalmistust\u00f6\u00f6d seisnevad\u00a0eelk\u00f5ige umbrohut\u00f5rjes, v\u00e4etiste lisamises, kaevamises ja umbrohujuurte eemaldamises. Umbrohut\u00f5rjeks v\u00f5ib olukorrast l\u00e4htuvalt kasutada mitut erinevat v\u00f5imalust.<\/p>\n Kui lillepeenar rajatakse eelnevalt haritud maale (nt p\u00f5llumaa), tuleb s\u00fcgisel ette v\u00f5tta \u00a0v\u00e4etiste lisamine, kaevamine ja umbrohujuurte eemaldamine. Kui lillepeenar rajatakse murule ja\/v\u00f5i tugevalt umbrohtunud alale, tuleb enne kaevamist l\u00e4bi viia murukamara eemaldamine ja umbrohut\u00f5rje. Murukamara eemaldamiseks on mitu v\u00f5imalust. Enam leiab kasutust herbitsiidi kasutamine. Keemiliste preparaatide kasutamisel tuleb kindlasti l\u00e4htuda pakendil olevast juhendist ning j\u00e4rgida ohutusn\u00f5udeid. Herbitsiide kasutatakse, kuna see v\u00f5imaldab murutaimedest ja umbrohtudest vabaneda suhteliselt kiiresti (m\u00f5ne n\u00e4dala jooksul).<\/p>\n Koduaedades v\u00f5iks murukamarat siiski eemaldada mehaaniliselt, kas labidaga l\u00f5igates v\u00f5i masinatega harides. Murutaimiku eemaldamisel on soovitatav v\u00f5imalikult v\u00e4he mulda ettevalmistavalt alalt eemaldada. Tegemist on huumus- ja toitaineterikka mullaga. Kui see eemaldatakse, tuleb viljakat mulda asemele\u00a0tuua.<\/p>\n Lillepeenarde ettevalmistamisel kaevatakse maa 20-30 cm s\u00fcgavuselt l\u00e4bi. Kui esineb tugeva ja s\u00fcgavale tungiva juurestikuga umbrohtusid (nt ohakad, v\u00f5ilill, orashein, naat jt), v\u00f5ib olla vajalik s\u00fcgavam kaevamine. See ongi vajalik umbrohujuurte eemaldamiseks. Suuremate lillepeenarde pinnase ettevalmistamisel kasutatakse freesi. Freesi kasutamisel tuleb arvestada, et see l\u00f5ikab umbrohtude juured v\u00e4iksemateks t\u00fckkideks ning neid on keerulisem mullast eemaldada.<\/p>\n Enne kaevamist v\u00f5i freesimist lisatakse mulda v\u00e4etised. S\u00fcgisel lisatakse orgaanilisi v\u00e4etisi (nt kompost, k\u00f5dus\u00f5nnik) ja mineraalv\u00e4etistes P- ja K-rikkaid v\u00e4etisi. V\u00e4etiste kasutamine s\u00f5ltub vajadustest – mulla viljakusest, planeeritavate taimede toitaineten\u00f5udlusest. N-rikkaid v\u00e4etisi s\u00fcgisel, peera ettevalmistamisel kindlasti ei kasutata, sest l\u00e4mmastik on mullas halvasti p\u00fcsiv. Pigem tasuks N-rikast v\u00e4etist anda kevadel. Samuti kasutatakse s\u00fcgisel mulla happesuse (pH) reguleerimiseks\u00a0lubiv\u00e4etiseid (j\u00e4llegi vastavalt vajadusele). Optimaalne mulla pH p\u00fcsililledele v\u00f5iks olla keskmiselt 5,5-6,5. Mulla l\u00f5imise parandamiseks v\u00f5ib savirikastele muldadele lisada liiva, liivastele muldadele aga savirikast mulda. Mulla omaduste parandamiseks v\u00f5ib mulda segada ka turvast. Turba kasutamisel tuleb arvestada asjaoluga, et naturaalne turvas on happeline ja muudab ka peenra mulla happelisemaks. Kogu mulla ettevalmistamise ajal toimub pidev umbrohujuurte eemaldamine. Mida rohkem umbrohtude juuri eemaldatakse,\u00a0seda v\u00e4hem on hiljem rohimist. P\u00e4rast \u00a0s\u00fcgisesi rajamist\u00f6id j\u00e4etakse peenar kevadet ootama.<\/p>\n Kevad<\/span><\/strong>el alustatakse t\u00f6\u00f6dega esimesel v\u00f5imalusel, p\u00e4rast mulla tahenemist. Siis toimub pinnase tasandamine, vajadusel umbrohujuurte eemaldamine. Kui rajamist\u00f6\u00f6dega alustatakse kevadel, tehakse k\u00f5ik t\u00f6\u00f6d just siis. V\u00e4etiste kasutamisel v\u00f5ib kevadel kasutada N-rikast kompleksv\u00e4etist. Orgaanilisest v\u00e4etisest v\u00f5ib kevadel kasutada komposti. K\u00f5dus\u00f5nnik j\u00e4\u00e4gu vaid s\u00fcgiseseks kasutamiseks. Lubiv\u00e4etiste kasutamisel peab arvestama selle m\u00f5juks kuluva ajaga. Lubiv\u00e4etise toimeaeg kestab niiskes mullas 3-4 n\u00e4dalat.<\/p>\n Enne taimede istutamist ja seenete k\u00fclvamist v\u00f5iks ettevalmistatud, tasandatud mullal lasta vajuda. Selleks kulub 2-4 n\u00e4dalat. Kui taimed istutatakse kohe p\u00e4rast mulla tasandamist, v\u00f5ib peenra pind mulla vajumise t\u00f5ttu muutuda konarlikuks. Lohukesi ja konarusi on hiljem keeruline istutatud taimede vahelt tasandada. Samuti koguneb lohukestesse vihmavesi, tekivad liigniisked kohad.<\/p>\n Enne taimede istutamist ja seemnete k\u00fclvi m\u00e4rgitakse peenrale istutus- ja k\u00fclvikohad. Siin on taaskord aluseks peenra plaan. K\u00fclvialad ja istutuskohad m\u00e4rgitakse peenrale kas liiva, grilltikkude vms materjaliga. Peernale v\u00f5ib n\u00f6\u00f6ride abil moodustada rastri, mis abistab samuti taimede kohtade t\u00e4histamist.<\/p>\n Suvelillede seemneid k\u00fclvatakse otse kasvukohale maikuus. K\u00fclviviisiks valitakse taime n\u00f5uetest ja peenra kujundusest l\u00e4htuvalt, kas rida- v\u00f5i hajusk\u00fclv. Hajusk\u00fclvi kasutatakse tihti \u00fcheaastaste k\u00f5rreliste korral v\u00f5i suvikute puhul, kes ei vaja kuigi suurt kasvuruumi (nt suure\u00f5ieline lina, t\u00fcrgi mustk\u00f6\u00f6men, roosa p\u00e4ikesetiib jt). Suuremate taimede korral kasutatakse reask\u00fclvi (nt harilik p\u00e4evalill, harilik kosmos, suur mungalill jt). Ka \u00fcheaastaste k\u00f5rreliste seemnete k\u00fclviks v\u00f5ib valida reask\u00fclvi (nt mustjas sorgo, itaalia kukeleib jt).<\/p>\n K\u00fclvi eel hinnatakse mulla niiskus. Kui muld on kuiv, kastetakse k\u00fclvikoht. K\u00fclvi teostamise j\u00e4rel kaetakse seemned, olenevalt seemne suurusest ja mulla l\u00f5imisest kuni 3 cm mulla-, liiva v\u00f5i turbakihiga. Taimede t\u00e4rkamise \u00fchtlustamiseks ja kiirendamiseks kaetakse k\u00fclvid omakorda kattelooriga.<\/p>\n P\u00e4rast taimede t\u00e4rkamist toimub harvendamine. Esimene harvendamine toimub kohe p\u00e4rast t\u00e4rkamist, idulehtede faasis. Esimesel harvendamisel j\u00e4etakse taimede vahekauguseks ligikaudu 2 cm. Teine harvendamine toimub 2-3 n\u00e4dalat p\u00e4rast esimest harvendamist. Siis j\u00e4etakse vahekaugus juba vastavalt liigi n\u00f5uetele (keskmiselt 5-30cm). P\u00f5uaste ilmade korral tuleb noori taimi kindlasti kasta. \u00d6\u00f6k\u00fclmade ohu korral katta taimed kattelooriga.<\/p>\n Suvelillede istikuid istutatakse kolmel ajal. See s\u00f5ltub, millist t\u00fc\u00fcpi istutusega on tegemist.<\/p>\n Esimene istutus tehakse kevadel, esimesel v\u00f5imalusel, m\u00e4rtsis-aprillis-mais (s\u00f5ltub kevadistest temperatuuridest ja mulla tahenemise kiirusest). Nii vara istutatakse kevadk\u00fclmadele vastupidvamaid taksoneid, kes on dekoratiivsed kuni juuni keskpaigani, mil toimub teine istutus. Esimese istutuse taimed on v\u00f5\u00f5rasema, sarvkannike, kirikakar, l\u00f5osilm. Esimese istutuse taimi v\u00f5ib kombineerida ajatatud sibullilledega (nartsissid, kobar\u00fcatsidid jt).<\/p>\n Teine suvelillede istutus (k\u00f5ige enam kasutatud istutusaeg) toimub mai l\u00f5pust kuni juuni keskpaigani. Sel ajal istutatakse enamik suvelilli, kes on dekoratiivsed istutamisest\u00a0kuni v\u00e4hemalt esimeste s\u00fcgisk\u00fclmade saabumiseni (nt sinilobeelia, mehhiko p\u00e4smaslill, lilltubakas, lemmmaltsad, peiulilled jt).<\/p>\n Kolmas suvelillede istutus toimub septembris, mil teise istutuse taimed on v\u00e4lja veninud, \u00f5itsemise l\u00f5petanud v\u00f5i k\u00fclmakahjustuse t\u00f5ttu dekoratiivsuse kaotanud. Sel ajal istutatakse taksoneid, kes taluvad h\u00e4sti s\u00fcgisesi \u00f6\u00f6k\u00fclmi ja v\u00f5ivad s\u00e4ilitada oma dekoratiivsuse kuni lume tulekuni. Kolmanda istutuse taksonid on nt lehtkapsas (ilukapsas), padip\u00f5\u00f5sas, vilt-ristirohi jt. Kolmanda istutuse taimi v\u00f5ib kasutada ka teise istutuse taimena.<\/p>\n Suvelilledel j\u00e4etakse istutuamisel vahekauguseks keskmiselt 10-60cm.<\/p>\nK\u00fclvamine ja istutamine<\/span><\/strong><\/h1>\n
Suvelilletaimede istutamine<\/span><\/h1>\n