{"id":564,"date":"2015-04-05T13:30:24","date_gmt":"2015-04-05T10:30:24","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/?p=564"},"modified":"2015-04-05T14:49:44","modified_gmt":"2015-04-05T11:49:44","slug":"istutusalade-rajamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/istutusalade-rajamine\/","title":{"rendered":"Istutusalade rajamine"},"content":{"rendered":"

Istutusala v\u00f5ib rajada nii p\u00e4ikeselisse kui ka t\u00e4iesti varjulisse kohta, kuivale ja liigniiskele mullale. Kasvukohast ja selle tingimustest s\u00f5ltub taimede valik. Ettevalmistamine aga ei erine kuigi palju lillepeenarde ettevalmistamisest.<\/p>\n

\u00a0Ettevalmistamine<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n

Kui taimmaterjal on plaanis istutada kevadel, tasuks istutusala rajamisega algust teha s\u00fcgisel, et muld kevadeks vajuks. Kui aga istutamine toimub s\u00fcgisel, v\u00f5ib ettevalmistust\u00f6id teha\u00a0ka kevadel.<\/p>\n

Maa ettevalmistamisel viiakse l\u00e4bi ala piirjoonte maham\u00e4rkimine (plaanilt), umbrohut\u00f5rje, kaevamine. Maham\u00e4rkimiseks v\u00f5ib kasutada aiavoolikut, grilltikke, liiva vms. Umbrohut\u00f5rjeks v\u00f5ib kasutada vastavaid herbitsiide. Samuti v\u00f5ib umbrohu koos juurtega kaevamise k\u00e4igus eraldada. Maa tuleb l\u00e4bi kaevata kahe labidalehe s\u00fcgavuselt, et muld oleks kohev, \u00f5husrikas ja hea veel\u00e4bilaskvusega. Maa kaevatakse s\u00fcgavamalt l\u00e4bi, kuna istutusalale planeeritud puittaimede juured kasvavad s\u00fcgavamale kui rohttaimede juured. Kui muld on toitainetevaene, v\u00f5ib kaevamise k\u00e4igus lisada toitaineterikast mulda, komposti v\u00f5i k\u00f5dus\u00f5nnikut. Toitainete rikka aine lisamine s\u00f5ltub ka taimedest, mida plaanitakse istutusalale istutada. Toitainetevaest mulda n\u00f5udvate taimede korral ei ole otstarbekas komposti ega k\u00f5dus\u00f5nnikut kasutada. Suuremate istutusalade korral v\u00f5ib maapinna ettevalmistamisel kasutada masinaid (nt mullafreesi). Mullafreesi kasutamisel tuleb arvestada asjaoluga, et mullas paiknevad kivid takistavad t\u00f6\u00f6tamist ning v\u00f5ivad p\u00f5hjustada masina purunemise. Samuti t\u00fckeldab mullafrees umbrohtude (nt orashein) juured, mist\u00f5ttu tegeleme justkui umbrohtude paljundamisega.\u00a0Mullaharimise\u00a0j\u00e4rel j\u00e4etakse maa seisma ja kevadet ootama.<\/p>\n

Kui istutusala rajatakse muru asemele, eemaldatakse murukamar ja umbrohtude juured enne kaevamist. Murukamara eemaldamisel j\u00e4lgi, et v\u00f5imalikult v\u00e4he mulda viidaks istutusala kohalt \u00e4ra. See on \u00fcldjuhul viljakas ja taimedele sobilik. Kogu eemaldatud muld tuleb asendada uuega.<\/p>\n

Kevadel, mulla tahenedes, toimub pinnase tasandamine, vajadusel umbrohujuurte eemaldamine. Istutamise eel m\u00e4rgitakse plaanilt taksonite\u00a0asukohad istutusalale. Samuti t\u00e4histatakse dekoratiivsete muude elementide (nt kivid, puupakud jms) asukohad. T\u00e4histamiseks v\u00f5ib kasutada grilltikke, liiva vms. Istutusele eelnev maham\u00e4rkimine v\u00f5imaldab veenduda, et taimede asukohad ja istutustihedus on \u00f5iged. Kui kogu istutatav taimmaterjal on olemas, v\u00f5ib taimed istutusalale paigutada, et asukohtade ning istutustiheduse \u00f5igsuses veenduda. Selline istutuseelne taimede kohaleasetamine annab v\u00f5maluse n\u00e4ha tervikpilti. Samuti on v\u00f5imalik teha muudatusi, kui seda vajalikuks peetakse.<\/p>\n

Enne taimede istutamist paigutatakse istutusalale (plaanile vastavalt) \u00fcksikud kivid. Kivid paigutatakse nii, et 2\/3-1\/2 kivist j\u00e4\u00e4b maa sisse. Kivid tasuks asetada v\u00e4hemalt 10cm t\u00fcsedusele liivaalusele. Sellisel juhul j\u00e4\u00e4vad kivid liikumatult paika pikemaajaliselt.<\/p>\n

Rohttaimede istutamine<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n

Lilletaimi hakatakse kasvukohale istutama p\u00e4rast \u00f6\u00f6k\u00fclmade m\u00f6\u00f6dumist, mais-juunis. Kontrollitakse \u00fcle taimed. Istikute mullapall peab olema piisavalt niiske. Kui muld on l\u00e4bi kuivanud, asetatakse taimed pottidega veen\u00f5usse ja lastakse seal olla nii kaua kui muld m\u00e4rgub (\u00f5humullide eraldumine l\u00f5peb).<\/p>\n

Istutusauk kaevatakse v\u00e4hemalt 1\/3 v\u00f5rra suurem kui on taime mullapall. Nii garanteeritakse juurte istutusauku mahtumine.<\/p>\n

Enne istutamist eemaldatakse pott ja uuritakse taime juuri. Kui juured on terved v\u00f5ib neid vaidi lahti saputada, et soodustada juurdumist. Kui juured moodustavad poti p\u00f5hjas ringe, on tegemist \u00fclekasvanud istikuga. Sellise istiku paremaks juurdumiseks tuleb juured lahti harutada. Juurepalli p\u00f5hja ja k\u00fclgedele v\u00f5ib ka aiak\u00e4\u00e4ride v\u00f5i \u2013noaga l\u00f5igata s\u00e4lgud. Seegi parandab juurdumist.<\/p>\n

Kui istutamisaugu kaevamisel selgub, et muld on kuiv, tuleb istutusaugu p\u00f5hja vett valada. Taim paigutatakse istutusauku p\u00e4rast vee mulda imbumist.<\/p>\n

\"Pinnapealselt<\/a>

Pinnapealselt istutatud taimed<\/p><\/div>\n

Taim istutatakse veidi s\u00fcgavamale (0,5-1cm), kui enne kasvas. Taim paigutatakse istutusauku, muld aetakse \u00fcmber ning surutakse tugevasti kinni. P\u00e4rast istutamist moodustatakse v\u00e4ike n\u00f5gu taime \u00fcmber, mis on vajalik, et kastmisvesi imbuks juurte piirkonda ega valguks m\u00f6\u00f6da maapinda laiali. Istutusj\u00e4rgselt kastetakse. Istutamisel j\u00e4lgi, et muld ei j\u00e4\u00e4ks taime lehtedele ega vartele. See muudab taime v\u00e4limuse inetuks. Kastmisj\u00e4rgselt v\u00f5ib mulla tasandada ja mult\u0161ida.<\/p>\n

\"Nartsissi<\/a>

Nartsissi sibulad<\/p><\/div>\n

Lillesibulad<\/span><\/strong> istutuatakse kolme sibula suuruse s\u00fcgavusse. Kuna sibullilled kuigi rasket, savist mulda, selle liigniiskuse t\u00f5ttu ei talu, v\u00f5ib sibula istutusaugu p\u00f5hja panna u 5cm t\u00fcsedune liivakiht. Sibul pannakse liivakihi peale. Liivakiht sibula all toimib drenaa\u017eina. Liiga hilja (oktoobris, novembris) istutatud sibullilledele paigutatakse p\u00e4rast istutamist mullapinnale kuuseoksi v\u00f5i puulehti, ka komposti. See soodustab sibulate juurdumist.<\/p>\n

Paljasjuurseid p\u00fcsililleistikuid istutatakse kas kevadel v\u00f5i s\u00fcgisel, potitaimi v\u00f5ib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul.<\/p>\n

Istutamiseks tasuks valida pilvise ilmaga p\u00e4ev v\u00f5i p\u00e4rastl\u00f5una, et v\u00e4ltida taimest liigset vee aurumist.\u00a0Taimed istutatakse samale s\u00fcgavusele, nagu ta enne potis kasvasid. S\u00fcgavamale istutades satub juurekael mulda, mis omakorda v\u00f5ib olla p\u00f5hjuseks haiguste\u00a0tekkimisele. Liigselt k\u00f5rgele istutades j\u00e4\u00e4b osa juurtest mullapinnale v\u00f5i suisa mullast v\u00e4lja, mis p\u00f5hjustab juurte kuivamist ning taimede h\u00e4vimist.<\/p>\n

Istutamisj\u00e4rgselt j\u00e4lgi mulla niiskust. Vajadusel kasta taimi, et paranada nende juurdumist.<\/p>\n

Esimene v\u00e4etamine v\u00f5ib toimuda 3-4 n\u00e4dalat p\u00e4rast istikute kasvukohale istutamist.<\/p>\n

K\u00f5rreliste<\/span><\/strong> ja s\u00f5najalgtaimede<\/span><\/strong> istikute istutamine toimub analoogselt suve- ja p\u00fcsilillede istutamisele.<\/p>\n

Puittaimede istutamine<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n

K\u00fclmakindlad taimed istutatakse s\u00fcgisel ja k\u00fclma\u00f5rnemad kevadel. Okaspuid istutatakse varas\u00fcgisel, augustis-septembris. Lehtpuid ja \u2013p\u00f5\u00f5said v\u00f5ib istutada s\u00fcgisel. Siis juurduvad taimed paremini ja hakkavad kevadel kasvama. Kevadel istutatud taim esmalt juurdub ja seej\u00e4rel alustab kasvu. Paljasjuurseid taimi on parem istutada ajal, mil nad on raagus (s\u00fcgisel p\u00e4rast lehtede langemist ja kevadel enne pungade puhkemist. Mullapalliga ja potis kasvavaid puittaimi v\u00f5ib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul.<\/p>\n

Istutusprotsess on sarnane rohttaimede istutamisele (juurepalli niiskuse kontroll, juurepalli avamine jne). Kindlasti tuleb j\u00e4lgida, et puittaimede istutatakse samale s\u00fcgavusele nagu nad enne kasvasid (va poogitud roosid). \u00a0Muld vajutatakse istutusj\u00e4rgselt taimede \u00fcmber kinni. Taime \u00fcmber moodustatakse mullavall, mis aitab istutusj\u00e4rgselt kastmisveel juurte piirkonda sattuda.<\/p>\n

Kuna puittaimede juured on oluliselt suuremad ja tugevama kasvuga tuleb nende istutuskoha valik l\u00e4bi m\u00f5elda. Oluline on j\u00e4lgida, et puid ja p\u00f5\u00f5said ei istutatakse hoonetele, teedele, m\u00fc\u00fcridele, vee- ja kanalisatsioonitrassidele, ka elektriliinidele liiga l\u00e4hedale. Liialt l\u00e4hedale istutatud taimede juured l\u00f5huvad vundamenti ja teed. P\u00f5\u00f5sad v\u00f5iks istutada hoonetest v\u00e4hemalt 2.5 m kaugusele, puud aga 5-6 m kaugusele. Madalad p\u00f5\u00f5sad on otstarbekas teest istutada 0,5 m kaugusele, k\u00f5rgemad p\u00f5\u00f5sad ja ka puud kaugemale. Vee- ja kanalisatsioonitrassidest tasuks puud istutada v\u00e4hemalt 2m kaugusele. Elektriliinidest v\u00f5iks puud istutada v\u00e4hemalt 5 m kaugusele. Muidugi s\u00f5ltub puude-p\u00f5\u00f5saste kaugus hoonetest, teedest jms ka taime kasvutugevusest. K\u00e4\u00e4buskasvulised sordid ei kasvata nii tugevaid juuri kui mittek\u00e4\u00e4buskasvulised taimed. Seega v\u00f5ib k\u00e4\u00e4buskasvulisi okaspuid istutada hoonetele ka l\u00e4hemale.<\/p>\n

Puu toestamine<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n

\"Suure<\/a>

Suure puu toestamine<\/p><\/div>\n

Puu toestamine tuleb ette v\u00f5tta juhul kui istutatakse suuremaid istikuid (nt k\u00f5rgus 2 m). Toestusvaiadena kasutatakse t\u00f6\u00f6deldud puitvaiasid. Need kestavad kauem kui t\u00f6\u00f6tlemata puitvaiad. Toestusvaiasid v\u00f5ib kasutada olenevalt soovist ja kasvukohast (nt tuulisus) kas \u00fcks, kaks v\u00f5i suisa 3. Enam kasutatakse puu toestamist \u00fche ja kahe vaiaga. Toestusvaiad l\u00fc\u00fcakse istutusauku enne taime istutamist. \u00dche toestusvaia kasutamisel l\u00fc\u00fcakse vai istutatava taime t\u00fcvest l\u00f5una poole. Sellisel juhul varjutab toestusvai talvel ja varakevadel puu t\u00fcve. Kahe toestusvaia korral paigutatakse need istutusaugu servadesse. \u00dcks peaks siiski j\u00e4\u00e4ma l\u00f5unasse. Toestusvaiade maasse l\u00f6\u00f6mise j\u00e4rel istutatakse taim. Istutamise j\u00e4rel toimub sidumine. Selleks kasutatakse spetsiaalset linti, k\u00f6it v\u00f5i n\u00f6\u00f6ri. Sidumine tuleb teha nii tugev, et taim on fikseeritud. Samas ei tohi sidumine olla nii tugev, et vigastab t\u00fcve koort. Toestamisel tuleb j\u00e4lgida ka seda, et toestusvaia tipp ei suunduks v\u00f5rasse. Tuuliste ilmade korral v\u00f5ivad oksad vastu toestusvaia h\u00f5\u00f5rduda ning oksi vigastada. Istutusj\u00e4rgsete aastate jooksul tuleb sidumiskohta j\u00e4lgida, et see t\u00fcvesse sisse kasvama ei hakkaks. P\u00f5\u00f5said ei toestata.<\/p>\n

Mult\u0161imine<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n

\"Pinnakattematerjalid\"<\/a>

Pinnakattematerjalid<\/p><\/div>\n

Vajadusel kogu istutusala mult\u0161itakse 10-15 cm t\u00fcseduse mult\u0161ikihiga. Taimede l\u00e4hedusse\u00a0pannakse \u00f5hem mult\u0161i kiht (5cm). Taimedel j\u00e4etakse juurekaela \u00fcmbrus mult\u0161ist t\u00e4iesti vabaks, et juurekaelale m\u00e4danikke ei tekiks. Mult\u0161imine parandab mulla niiskus- ja toitere\u017eiimi, hoiab mulla kobedana, kaitseb taimejuuri k\u00fclma eest, s\u00e4ilitab selles niiskust, aktiviseerib mullaorganismide elutegevust ja ei lase kuuma p\u00e4ikesepaistelise ilmaga mullal \u00fcle kuumeneda. Mult\u0161iga antakse istutusalale ka l\u00f5plik viimistlus.<\/p>\n

Istutusala ja murupinna vahele j\u00e4etakse umbes 15cm vaba mulla kiht, et mult\u0161imaterjal murule ei satuks ja niitmist ei taksitaks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Istutusala v\u00f5ib rajada nii p\u00e4ikeselisse kui ka t\u00e4iesti varjulisse kohta, kuivale ja liigniiskele mullale. Kasvukohast ja selle tingimustest s\u00f5ltub taimede valik. Ettevalmistamine aga ei erine kuigi palju lillepeenarde ettevalmistamisest. \u00a0Ettevalmistamine Kui taimmaterjal on plaanis istutada kevadel, tasuks istutusala rajamisega algust teha s\u00fcgisel, et muld kevadeks vajuks. Kui aga istutamine toimub s\u00fcgisel, v\u00f5ib ettevalmistust\u00f6id teha\u00a0ka kevadel. […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[7],"class_list":["post-564","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-istutusalade-rajamine-ja-hooldamine","tag-istutusalad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/564","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=564"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/564\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":601,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/564\/revisions\/601"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=564"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=564"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=564"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}