Ilupuude ja \u2013p\u00f5\u00f5saste l\u00f5ikamise aja valik s\u00f5ltub nende \u00f5itsemise ajast. Varakevadel l\u00f5igatakse p\u00f5\u00f5said, mis \u00f5itsevad suvel v\u00f5i s\u00fcgisel. Nende \u00f5ied tekivad p\u00e4rast l\u00f5ikamist kasvanud sama aasta okstel. Kevadine l\u00f5ikamine soodustab neil noorte, rikkalikult \u00f5itsvate v\u00f5rsete kasvu. Varakevadel l\u00f5igatakse nt jaapani enelat, puis- ja aedhortensiat, kibuvitsa, kikkapuid, kontpuid, leedrit, suurt l\u00e4\u00e4tspuud, lodjap-p\u00f5isenelat, p\u00f5\u00f5sasmaranat, sarapuud. Samuti l\u00f5igatakse varakevadel viljapuid \u2013 \u00f5una- \u00a0ja pirnipuid, kirsi- ja ploomipuid. P\u00e4rast \u00f5itsemist (kevadel ja suvel) l\u00f5igatakse p\u00f5\u00f5said, kes \u00f5itsevad eelmise aasta okstel (nt fors\u00fc\u00fctia, deutsia, tara- ja tuhkurenelas, kuslapuu, harilik ja ungari sirel, ebajasmiin, veigela, v\u00f5nk-p\u00e4rgenelas, viirpuu). S\u00fcgiseks kasvavad neile tugevad oksad, millel arenevad uued \u00f5iepungad, mis j\u00e4rgmise aasta kevadel ja suvel puhkevad.<\/p>\n
![\"Pukspuu](\"http:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/IMG_0316-copy.jpg\")
<\/a>Pukspuu vormil\u00f5ikus<\/p><\/div>\n
Puittaimede hooldamisel eristatakse mitmeid l\u00f5ikev\u00f5tteid.<\/p>\n
K\u00e4rpimisel l\u00f5igatakse oksi tagasi. K\u00e4rpimine muudab p\u00f5\u00f5sa v\u00f5ra kuju ja suurust. Samuti soodustab k\u00e4rpimine okste harunemist ja v\u00f5ra tihedamaks kasvamist. K\u00e4rpimisel j\u00e4lgitakse, et l\u00f5ige saaks tehtud tugeva punga pealt, mis on suunaga soovitud suunas. L\u00f5ige tehakse veidi viltu, punga l\u00e4hedusest nii, et allesj\u00e4\u00e4nud punga ei vigastata.<\/p>\n
Harvendusl\u00f5ikuse k\u00e4igus l\u00f5igatakse v\u00f5rast v\u00e4lja oksi, mis on vanad, n\u00f5rga eluj\u00f5uga v\u00f5i ristuvad ning kasvavad v\u00f5rasse. Harvendusl\u00f5ikust v\u00f5ib teha igal aastal.<\/p>\n
Sanitaarl\u00f5ikusega l\u00f5igatakse v\u00e4lja haiged, kuivanud ja murdunud ning k\u00fclmakahjustusega oksad. P\u00f5\u00f5sastel l\u00f5igatakse sanitaarl\u00f5ikuse k\u00e4igus v\u00e4lja ka valede l\u00f5ikev\u00f5tete kasutamise tagaj\u00e4rjel tekkinud t\u00fc\u00fckad.<\/p>\n
Noorendusl\u00f5ikust tehakse harvem. Noorendusl\u00f5ikuse k\u00e4igus l\u00f5igatakse tagasi vanad oksad. Noorendamine toimub j\u00e4rk-j\u00e4rguliselt \u2013 esimesel aastal l\u00f5igatakse tagasi 2\/3 vanadest okstest. J\u00e4rgmisel aastal l\u00f5igatakse tagasi need oksad, mis eelmisel aastal tugevalt l\u00f5ikamata j\u00e4id. Noorendusl\u00f5ikust v\u00f5ib teha ka \u00fche korraga. Sellisel juhul l\u00f5igatakse tagasi k\u00f5ik oksad. Noorendusl\u00f5ikuse k\u00e4igus toimub taime n-\u00f6 noorendamine.<\/p>\n
K\u00e4rpimisel ja v\u00e4iksemate okste l\u00f5ikamisel kasutatakse tavalisi oksak\u00e4\u00e4rie. J\u00e4medamate okste l\u00f5ikamiseks kasutatakse selleks etten\u00e4htud oksak\u00e4\u00e4re (nt hammas\u00fclekandega) v\u00f5i oksasaage. Vormil\u00f5ikusel v\u00f5ib kasutada hekik\u00e4\u00e4re.<\/p>\n
<\/a>K\u00e4rpimisl\u00f5ige: 1. t\u00fc\u00fcgas on j\u00e4etud liiga pikaks; 2. l\u00f5ige on tehtud liiga viltu; 3. korrektne l\u00f5ige; 4. l\u00f5ige on tehtud pungale liiga l\u00e4hedalt. Allikas: http:\/\/eds.ee\/eds\/images\/doc\/Green_man_A5_EST.pdf<\/p><\/div>\n
V\u00e4etamine<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n Esimesena v\u00e4etatakse sibullilli nende t\u00e4rkamise ajal. V\u00e4etisena kasutatakse l\u00e4mmastikurikast kompleksv\u00e4etist v\u00f5i komposti. V\u00e4etis raputatakse t\u00e4rganud sibullillede vahele. J\u00e4lgi, et v\u00e4etis ei satuks lehtedele. See p\u00f5hjustab lehtedele v\u00e4etisep\u00f5letust.<\/p>\n V\u00e4etisi lisatakse mulda kasvuperioodi esimesel poolel vastavalt vajadusele. Kui istutusalale on lisatud iga-aastaselt komposti, pole kasvuaegne v\u00e4etamine \u00fcldjuhul vajalik. Kui v\u00e4etamine vajalikuks osutub, v\u00f5ib selleks kasvu ajal kasutada mineraalseid kompleksv\u00e4etisi v\u00f5i v\u00e4etiselahuseid. V\u00e4etada tasuks \u00f5htupoolikul, sest siis on temperatuurid madalamad ja taimed omastavad toitaineid paremini. Muld peab olema enne v\u00e4etamist kindlasti niiske. Niiskest mullast omastavad taimed toitaineid paremini ning v\u00e4etamisega ei p\u00f5hjustata juurtele p\u00f5letust.<\/p>\n Tagasil\u00f5igatud ja v\u00e4etatud kortsleht<\/p><\/div>\n V\u00e4etamiskordade arv s\u00f5ltub v\u00e4etatavatest taimedest, nende vajadustest, samuti mulla viljakusest ja ilmastikust. Vihmaste ilmadega uhutakse osa toitaineid mullast v\u00e4lja ning v\u00e4etamist tuleb korrata. V\u00e4etamine tasuks l\u00f5petada augusti alguses, mis loob taimedele v\u00f5imalused hakata ettevalmistama talvitumiseks. Augusti teises pooles v\u00f5ib talvituse parandamiseks anda veel m\u00f5nda l\u00e4mmastikuvaest s\u00fcgisv\u00e4etist.<\/p>\n Mult\u0161i uuendamine\u00a0<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n Teokarbid mult\u0161ina<\/p><\/div>\n Maa t\u00e4ieliku tahenemise j\u00e4rel (mai l\u00f5pp-juuni algus) uuendatakse vastavalt vajadusele mult\u0161. Mult\u0161i uuendamine v\u00f5etakse ette juhul kui see on lagunenud ja\/ v\u00f5i mullaga segunenud. Mult\u0161i uuendamist tehakse vastavalt vajadusele – 2-3 aasta j\u00e4rel. Mineraalset mult\u0161i tuleb harvem uuendada. Iga-aastaselt v\u00f5ib teha dekoratiivsete kivide (nt valged, mult\u0161ina kasutatavad kivid) pesemist.<\/p>\n Kastmine<\/strong><\/span><\/p>\n Kogu kasvuperioodi jooksul tuleb j\u00e4rgida mulla niiskust. P\u00f5uaperioodidel kasta niiskusn\u00f5udlikumaid ja kevadel ning suvel istutatud taimi. Kastmine tasuks v\u00f5ta ette \u00f5htupoolikul kui temperatuur on langenud. Kastmiseks kasutatakse eelsoojendatud vett. Kastmiskordasid olgu v\u00e4hem kuid korraga anda vett rohkesti, et see satuks taimede juurte piirkonda. Rohkem vajavad vett puittaimed, v\u00e4hem rohttaimed. Kuival kasvukohal kasvavad taimed vajavad kastmist ainult erandkorras, pikemate p\u00f5uaperioodide korral.<\/p>\n<\/a><\/a>