{"id":81,"date":"2014-10-11T16:05:48","date_gmt":"2014-10-11T13:05:48","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/?p=81"},"modified":"2017-12-12T12:49:56","modified_gmt":"2017-12-12T10:49:56","slug":"lillede-klassifikatsioon","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/lillede-klassifikatsioon\/","title":{"rendered":"Lillede klassifikatsioon"},"content":{"rendered":"

ELUEA PIKKUS<\/strong><\/span><\/p>\n

    \n
  1. \u00dcheaastased lilled ehk suvelilled, suvikud\u00a0<\/strong>on taimed, mis \u00fche aasta jooksul kasvavad seemnest, \u00f5itsevad, viljuvad ja kasvatavad seemned. Oma eluea v\u00e4ltel nad \u00f5itsevad ja viljuvad ainult \u00fcks kord. Suvelilled r\u00fchmitatakse kasvatamise iseloomu alusel ettekasvatatavateks ja kohalek\u00fclvatavateks, samuti ettekasvatusperioodi pikkuse alusel. Suveillede hulka loetakse ka m\u00f5ningaid p\u00fcsikuid, mida kasvatatakse suvelillena. Neid nimetatakse funktsionaalseteks suvelilledeks<\/strong>.<\/li>\n
  2. Kaheaastased lilled\u00a0<\/strong>on taimed, mis esimesel aastal kasvatavad varred ja lehed ning teisel aastal \u00f5itsevad ning viljuvad. Kaheaastaseid lilli loetakse tihti suvikute hulka.<\/li>\n
  3. Mitmeaastased lilled ehk p\u00fcsililled, p\u00fcsikud\u00a0<\/strong>on taimed, mille eluiga on pikem kui kaks aastat. Sageli loetakse p\u00fcsilillede hulka ka mitmeid poolp\u00f5\u00f5said (nt kuldkann, puju, liivatee, naistepuna jt). P\u00fcsililli r\u00fchmitatakse n\u00e4iteks kasvuk\u00f5rguse, kasvukuju (haabituse), \u00f5ite v\u00e4rvuse j\u00e4rgi, mullastikule esitatavate n\u00f5uete alusel, k\u00fclmataluvuse, mullasiseste organite, valgusn\u00f5udluse alusel ja ka \u00f5itsemise aja ning eluea pikkuse alusel.<\/li>\n<\/ol>\n

    VALGUSN\u00d5UDLUS<\/strong><\/span><\/p>\n

      \n
    1. Valgusn\u00f5udlikud taimed\u00a0<\/strong>on taimed, kes eelistavad kasvada valgusele avatud kasvukohas (enamik m\u00e4gitaimi, sibullilli, suve- ja p\u00fcsililli).<\/li>\n
    2. Varju taluvad taimed\u00a0<\/strong>on taimed, kes v\u00f5ivad kasvada poolvarjus (nt sinilobeelia, begoonia, sultan-lemmalts, aedkannike, maikelluke, astilbe).<\/li>\n
    3. Varju eelistavad taimed\u00a0<\/strong>on taimed, kes eelistavad kasvada varjus (nt igihali, metspipar, hosta, s\u00f5najalad).<\/li>\n<\/ol>\n

      K\u00dcLMAKINDLUS<\/strong><\/span><\/p>\n

        \n
      1. K\u00fclmakindlad taimed\u00a0<\/strong>on taimed, kes talvituvad avamaatingimustes. Siia loetakse nii avamaal talvituvaid p\u00fcsililli kui ka kaheaastaseid lilli.<\/li>\n
      2. K\u00fclma\u00f5rnad taimed\u00a0<\/strong>on taimed, kes ei talvitu Eestis avamaatingimustes. Siia loetakse k\u00f5ik katmikala- ja toataimed, mida v\u00f5ib suvel kasvatada v\u00e4litingimustes, talveks tulevad nad aga viia kasvuhoonetingimustesse. Siia r\u00fchma loetakse ka k\u00fclma\u00f5rnu p\u00fcsikuid, mille maasiseseid organeid s\u00e4ilitatakse siseruumides (nt gladiool, daalia, kanna, mugulbegoonia jt).<\/li>\n<\/ol>\n

        MULLA OMADUSED<\/strong><\/span><\/p>\n

          \n
        1. N\u00f5udlikud mulla viljakuse suhtes\u00a0<\/strong>on taimed, kes vajavad v\u00e4ga heaks kasvuks ja arenguks toitaineterikast, parasniisket mulda (nt astilbe, pojeng).<\/li>\n
        2. Keskmise mullaviljakuse n\u00f5udlusega\u00a0<\/strong>on taimed, kes vajavad m\u00f5\u00f5duka toitainetesisaldusega mulda (nt priimula, petuunia).<\/li>\n
        3. V\u00e4hen\u00f5udlikud mulla viljakuse suhtes\u00a0<\/strong>on taimed, kelle heaks kasvuks ja arenguks sobivad toitainetevaesed mullad (nt puju, kukehari, m\u00e4gisibul).<\/li>\n<\/ol>\n

          VEE N\u00d5UDLUS<\/strong><\/span><\/p>\n

            \n
          1. Kuivade kasvukohtade taimed\u00a0<\/strong>on taimed, kes looduslikult kasvavad k\u00f5rbetes, steppides, n\u00f5mmedel, paepealsetel aladel. Neil on kas s\u00fcgavale ulatuv v\u00f5i h\u00e4sti harunenud pindmine juurestik. Lehed on enamasti kaetud tihedate ja hallide karvadega (nt kassik\u00e4pp, nelk, parkjuur, puju, m\u00e4gisibul, kukehari).<\/li>\n
          2. M\u00f5\u00f5duka niiskusega kasvukohtade taimed\u00a0<\/strong>on taimed, kes kasvavad h\u00e4sti m\u00f5\u00f5dukalt niiskes kasvukohas. Liialt niiskes mullas kannatavad nende taimede juured \u00f5hupuuduse all, liialt kuivas aga niiskusepuuduses. Lehed on nendel taimedel enamasti suured ja \u00f5hukesed (nt tokkroos, kosmos, rebashein, peiulill).<\/li>\n
          3. Niiskuslembesed taimed\u00a0<\/strong>on taimed, kes on kohastunud pidevalt niiske kasvukohaga (nt kullerkupp, angervaks).<\/li>\n
          4. Veetaimed\u00a0<\/strong>on taimed, kes kasvavad vees, veekogudes (nt vesiroos, vesikupp).<\/li>\n<\/ol>\n

            ENAMLEVINUD SUGUKONNAD<\/strong><\/span>\u00a0(liikide arv on hinnanguline)<\/p>\n

              \n
            1. Korv\u00f5ielised<\/strong> 23000 liiki (puju, aster, jumikas, j\u00e4nesek\u00e4pp, rukkilill, jaanikakar jt)<\/li>\n
            2. Liblik\u00f5ielised<\/strong> 18000 liiki (lillhernes, \u00f5isuba)<\/li>\n
            3. Mailaselised<\/strong> 5000 liiki (m\u00fc\u00fcrilill, mailane, k\u00e4okannus)<\/li>\n
            4. Rist\u00f5ielised<\/strong> 4000 liiki (kirburohi, hanerohi, ibeeris, aubrieeta)<\/li>\n
            5. Huul\u00f5ielised<\/strong> 3500 liiki (salvei, pune, liivatee, akakapsas, n\u00f5ian\u00f5ges, monarda)<\/li>\n
            6. Roos\u00f5ielised<\/strong> 3000 liiki (kortsleht, m\u00f5\u00f5l, valdsteinia, maran, kitseenelas)<\/li>\n
            7. Sarikalised<\/strong> 3000 liiki (asorell, t\u00e4htput, ogaputk)<\/li>\n
            8. Tulikalised<\/strong> 2500 liiki (tulikas, kullerkupp, \u00fclane, k\u00e4oking, lumeroos)<\/li>\n
            9. Maavitsalised<\/strong> 2500 liiki (maavits)<\/li>\n
            10. Nelgilised<\/strong> 2000 liiki (nelk, kadakkaer, liivkann, kipslill, seebilill)<\/li>\n
            11. Karelehelised<\/strong> 2000 liiki (brunnera, nabaseemnik, kopsurohi)<\/li>\n
            12. Paksulehelised<\/strong> 1500 liiki (kukehari, m\u00e4gisibul)<\/li>\n
            13. Kellukalised<\/strong> 1000 liiki (kellukas, laikellukas)<\/li>\n
            14. Tatralised<\/strong> 900 liiki (kirburohi)<\/li>\n
            15. Magunalised<\/strong> 700 liiki (ebamagun, kevadmagun)<\/li>\n
            16. Pajulillelised<\/strong> 650 liiki (kuningakepp)<\/li>\n
            17. Kivirikulised<\/strong> 600 liiki (bergeenia, helmikp\u00f6\u00f6ris, kivirik)<\/li>\n
            18. Kassinaerilised<\/strong> 500 liiki (hibisk)<\/li>\n<\/ol>\n
              \n

              TUTVU \u00d5PPEMATERJALIDEGA<\/strong><\/span><\/p>\n

                \n
              1. Leht, M. (2011). Taimede m\u00e4\u00e4ramistunnused<\/a>. Eesti Maa\u00fclikool.<\/li>\n
              2. Uurman, K. (2009). Taimede kasvu ja arengut m\u00f5jutavad tegurid<\/a>. R\u00e4pina Aianduskool.<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                ELUEA PIKKUS \u00dcheaastased lilled ehk suvelilled, suvikud\u00a0on taimed, mis \u00fche aasta jooksul kasvavad seemnest, \u00f5itsevad, viljuvad ja kasvatavad seemned. Oma eluea v\u00e4ltel nad \u00f5itsevad ja viljuvad ainult \u00fcks kord. Suvelilled r\u00fchmitatakse kasvatamise iseloomu alusel ettekasvatatavateks ja kohalek\u00fclvatavateks, samuti ettekasvatusperioodi pikkuse alusel. Suveillede hulka loetakse ka m\u00f5ningaid p\u00fcsikuid, mida kasvatatakse suvelillena. Neid nimetatakse funktsionaalseteks suvelilledeks. Kaheaastased […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[10],"class_list":["post-81","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-rohttaimed","tag-rohttaimed"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=81"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1394,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81\/revisions\/1394"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=81"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=81"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=81"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}