{"id":951,"date":"2016-02-07T17:07:23","date_gmt":"2016-02-07T15:07:23","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/?p=951"},"modified":"2016-02-07T17:37:44","modified_gmt":"2016-02-07T15:37:44","slug":"vertikaalhaljastus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/rohttaimed\/vertikaalhaljastus\/","title":{"rendered":"Vertikaalhaljastus"},"content":{"rendered":"

Vertikaalhaljastuseks peetakse taimestusmeetodit, kus kasutatakse \u00e4ra erinevaid vahendeid ja materjale, mis v\u00f5imaldavad taimedel kasvada vertikaalsuunas. Tavaliselt kasutatakse vertikaalhaljastuses tugiraame, s\u00f5restikke, paneele, mooduleid jms, et taim saaks \u00fclespoole kasvada v\u00f5i ka rippuma hakata. Peaaegu k\u00f5iki taimi on v\u00f5imalik vertikaalselt kasvatada. Osad neist ronivad \u00fcles, teised j\u00e4llegi eelistavad allapoole rippuda.<\/p>\n

Vertikaalhaljastus on viimaste aastate jooksul muutunud \u00fcha populaarsemaks. P\u00f5hjuseks on eelk\u00f5ige linnastumine, pinnases taimede kasvatamiseks m\u00f5eldud ruumi v\u00e4henemine ja roheluse ning taimede kasvatamise soov. Vertikaalhaljastuse abil on v\u00f5imalik luua meeleolu, varjata soovimatuid vaateid, luua privaatsust.\u00a0Vertikaalhaljastus t\u00f5stab v\u00e4lisruumi visuaalset esteetilist kvaliteeti ja parandab hoone energiaefektiivsuse n\u00e4itusid. Haljastatud fasaadidel on k\u00f5rgem heli absorbeerimise v\u00f5ime, mis v\u00f5imaldab v\u00e4hendada m\u00fcra tekitatud m\u00f5ju.<\/p>\n

Enam kasutatakse vertikaalhaljastuses ronitaimi, eriti liaane nagu tobiv\u00e4\u00e4t, aktiniidia, metsviinapuu, elul\u00f5ng aga ka v\u00e4\u00e4nroos jt. \u00dcha enam leiab kasutust ka taimeseinte kasutamine. Need ehitatakse\u00a0spetsiaalsetest moodulitest, paneelidest v\u00f5i karkassidest, kuhu on v\u00f5imalik istutada k\u00f5iksuguseid taimi. Nii v\u00f5ibki vertikaalhaljastusest leida helmikp\u00f6\u00f6riseid, hostasid, s\u00f5najalgu, aga ka suvelilli, maitse- ja ravimtaimi ning k\u00f6\u00f6giviljataimi. J\u00e4rgnevalt \u00fcks v\u00e4ike foto\u00fclevaade erivatest vertikaalhaljastuse v\u00f5imalustest.<\/p>\n

\"IMG_0018\"<\/a>

Joonis 1. Vertikaalhaljastus. Toestatud luuderohi krunti istutatuna.<\/p><\/div>\n

\"IMG_0002\"<\/a>

Joonis 2. Taimesein. Taimed on istutatud paneelidesse.<\/p><\/div>\n

\"IMG_0003\"<\/a>

Joonis 3. Igihali vertikaalhaljastuses. Taimed on istutatud paneelidesse.<\/p><\/div>\n

\"IMG_0006\"<\/a>

Joonis 4. Taimesein. Taimed on istutatud paneelidesse.<\/p><\/div>\n

\"IMG_0014\"<\/a>

Joonis 5. Taimesein kivikabioonist paneelidest. Taimestusena on kasutatud maitsetaimi.<\/p><\/div>\n

\"IMG_0016\"<\/a>

Joonis 6. Eelmisel fotol olnud taimesein l\u00e4hemalt.<\/p><\/div>\n

\"IMG_0064\"<\/a>

Joonis 7. Taimesein. Taimed on istutatud paneelidesse.<\/p><\/div>\n

\"IMG_0065\"<\/a>

Joonis 8. Eelmisel fotol olnud taimesein l\u00e4hemalt.<\/p><\/div>\n

\"IMG_0071\"<\/a>

Joonis 9. Kangast istutustaskutest paneelid.<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

\"IMG_0068\"<\/a>

Joonis 10. Kukeharjadest taimesein.<\/p><\/div>\n

\"IMG_0767_1\"<\/a>

Joonis 11. Plastikust istutuspaneelid.<\/p><\/div>\n

\"IMG_0778_1\"<\/a>

Joonis 12. Eelmisel fotol olnud paneelid k\u00fclgvaates. Paneelid on \u00fchendatud kastmiss\u00fcsteemiga.<\/p><\/div>\n

\"IMG_0779\"<\/a>

Joonis 13. Taimestus.<\/p><\/div>\n

\"IMG_0814\"<\/a>

Joonis 14. S\u00f5najalgadest ja tups-rohtliiliast taimesein.<\/p><\/div>\n

\"IMG_0829\"<\/a>

Joonis 16. Ilumaasikad ripp-pottides.<\/p><\/div>\n

V\u00e4\u00e4ntaimed, nende iseloomustus ja istutamine<\/span><\/h4>\n

V\u00e4\u00e4n- ja ronitaimed on sobilikud vertikaalseks haljastamiseks. Nad kasvavad k\u00f5rgeks,\u00a0 n\u00f5uavad suhteliselt v\u00e4he ruumi. Nende taimede kasvusuunda saab soovikohaselt muuta.<\/p>\n

Liaani kasvut\u00fc\u00fcp on taimede \u00fcheks huvitavamaks eluvormiks. Liaanid ei kuluta fotos\u00fcnteesiks loodud orgaanilist ainet tugikudede ja teiskasvu jaoks, vaid uute pikkv\u00f5rsete moodustamiseks. Seega ei kasva nad mitte j\u00e4medusse, vaid peamiselt k\u00f5rgusse ning suudavad v\u00f5istelda k\u00f5rgeimate\u00a0puudega ja sageli need isegi l\u00e4mmatada. Peenikeste ja\u00a0\u00fclipikkade (j\u00e4medusega v\u00f5rreldes)\u00a0varte veejuhtivus on n\u00f5rk, seet\u00f5ttu on liaane rohkem niiskemates elupaikades ja niiskema kliimaga aladel. K\u00f5ige rohkem esineb\u00a0neid troopilistes ja subtroopilistes vihmametsades. Mida kuivem ning jahedam on piirkond, seda v\u00e4hem on roni ja v\u00e4\u00e4ntaimi ning seda l\u00fchemad on nad kasvult. Parasv\u00f6\u00f6ndi p\u00f5hjapoolses osas t\u00f5elised k\u00f5rgekasvulised liaanid puuduvad, j\u00e4\u00e4vad vaid rohtsed v\u00f5i poolp\u00f5\u00f5sasliigid.<\/p>\n

Toestiku (tugitaime) k\u00fclge kinnitumise viisilt v\u00f5ib liaanid jaotada 3 r\u00fchma:<\/p>\n

    \n
  1. V\u00e4\u00e4nduvad<\/b> \u2013 pikkv\u00f5rsed keerduvad vastu- v\u00f5i p\u00e4rip\u00e4eva \u00fcmber toe (tugitaime), nt aktiniidiad, tobiv\u00e4\u00e4did, kuslapuud, \u00f5isuba, humal, lehtertapp, tiivuline tunbergia jt.<\/li>\n
  2. Ronitaimed, <\/b>mis kinnituvad tugitaime k\u00fclge mitmel muul viisil.<\/li>\n<\/ol>\n

    A. V\u00f5rsetele tekkivate adventiivjuurtega, nn ronijuurtega, mis kinnituvad<\/b> tugitaime varte pindmistesse kudedesse, tugitaime toitumisallikana ei kasutata: roniv hortensia, luuderohud. Enamasti on seda t\u00fc\u00fcpi liaanid puittaimed.
    \nB. K\u00f6itraagudega tugitaimedele kinnituvad liaanid<\/b>.
    \nK\u00f6itraag v\u00f5ib olla<\/p>\n

      \n