Kahjulikkus
Võtavad kultuurtaimedelt ära kasvuruumi. Juba taimede algarenemisel algab kultuurtaimede ja umbrohtude vahel võitlus ruumi pärast. Selles võitluses võivad jääda püsima mõlemad või tõrjub tugevam nõrgema välja.
Varjavad kultuurtaimi.
Tavaliselt on kultuurtaimede kasv aeglane. Umbrohud võivad kasvus ette
jõuda ning kultuurtaimi tugevasti varjata. Kui kultuurtaimedele on
algarenemiseks loodud soodsad kasvutingimused, suudavad nad ise
umbrohte varjata ja lämmatada.
Vähendavad mullaniiskust. Umbrohud tarvitavad vett tavaliselt rohkem, sest enamikul neist on tugev lai lehestik, seega suur aurumispind.
Võtavad ära taimetoitaineid. Pinnaühiku kohta kulutatud toitainete hulk oleneb umbrohtude liigist ja rohkusest.
Eritavad kasvukeskkonda mitmesuguseid keemilisi aineid
kas juureeritistena, lenduvate gaasidena või lehtede eeterlike õlidena.
Tavaliselt on need eritised teistele taimedele mürgised (koirohi).
Alandavad mulla temperatuuri. Ülemises mullakihis (kuni 10 cm) on temperatuur 2…4
kraadi madalam kui puhtal põllul. Iga taim tarvitab vee aurustumiseks
palju sooja. Peale selle varjab lehestik mullapinda ja seetõttu
soojendavad päikesekiired mulda nõrgemini.
Raskendavad mullaharimistöid.
Juurtest tugevasti läbipõimunud mulla künnil on veojõukulu 30% suurem
ja mullaharimise kvaliteet halveneb. Umbrohtunud põld nõuab rohkem
tööjõudu ja suuremaid kulutusi.
Vähendavad saaki. Massilise esinemise korral võib saak täiesti ikalduda. Vähendavad saagi väärtust.
Raskendavad koristustöid.
Loovad soodsad tingimused kahjurite ja haiguste levikuks