{"id":160,"date":"2017-02-22T14:09:17","date_gmt":"2017-02-22T12:09:17","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/?page_id=160"},"modified":"2017-02-22T14:09:24","modified_gmt":"2017-02-22T12:09:24","slug":"herne-liigutused-ja-taju","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/artiklid\/herne-liigutused-ja-taju\/","title":{"rendered":"Herne liigutused ja taju"},"content":{"rendered":"

Lehtedest v\u00e4ljuvad harunevad k\u00f6itraod. K\u00f6itraod ehk v\u00e4\u00e4nlad kujutavad endast muutunud (muundunud) lehti. <\/b><\/span>K\u00f6itraod v\u00f5ivad keerduda \u00fcksk\u00f5ik missuguse toe \u00fcmber ja nendele toetudes v\u00f5ib hernetaim kasvada kuni 2 meetrit k\u00f5rgeks. Selleks, et hernestel oleks parem kasvada, k\u00fclvatakse herneid tavaliselt millegi juurde, mida toena kasutada, ja see ei pea olema tingimata puust: sama h\u00e4sti saab kasutada traadist v\u00f5i n\u00f6\u00f6rist v\u00f5rku. Tihedalt kasvavad hernetaimed v\u00f5ivad ka \u00fcksteist vastastikku toetada. Peale herne omavad k\u00f6itraagusid veel seaherned, lilleherned, hiire- ehk ussihernes, kurk, lill- ja lattuba, viinamari, humal, elul\u00f5ng jt. m\u00f6\u00f6da tugesid ronivad taimed ehk liaanid. Kui \u00f5nnestub herne kasvu filmida, siis on n\u00e4ha kuidas k\u00f6itraod teevad pimesi kompivaid liigutusi, otsides m\u00f5nda oksa, vart v\u00f5i muud tuge mille k\u00fclge kinnituda<\/b><\/span>.<\/p>\n

Milliseid liigutusi v\u00f5ime siis taimedel, aga ka hernel m\u00e4rgata? <\/b><\/span>Taimede liikumised on seotud kasvamise v\u00f5i rakkude sisemise r\u00f5hu (turgori) muutumisega. Taimede<\/b> liikumise all peetakse siin silmas asendimuutusi ruumis<\/b><\/span>. Taime liigutusi jagatakse tropismideks ja nastideks.<\/p>\n

Tropismid<\/b><\/span> ehk suundused on k\u00f5verdumisliikumised, mille suuna m\u00e4\u00e4rab kindlasuunaline \u00e4rriti. Tropismid on tavaliselt kasvuliikumised, kiiresti kasvav k\u00fclg kumerdub, aeglaselt kasvav k\u00fclg j\u00e4\u00e4b n\u00f5gusaks. Fototropismi puhul on \u00e4rritajaks valgus, peamiselt liigub taimeosa valguse poole, harvem sellest eemale. Geotropismi t\u00f5ttu suundub juur Maa keskpunkti poole, olenemata seemne mulda asetamise asendist. Geotropismi puhul on \u00e4rritajaks raskusj\u00f5ud, maakera k\u00fclget\u00f5mme. Kemotropismi puhul on \u00e4rritajaks mingi keemiline aine, n\u00e4iteks vesi, s\u00fcsihappegaas, mulla happesus, mingi toitaine k\u00fcllus v\u00f5i v\u00e4hesus jne.<\/p>\n

Nastid<\/b><\/span> on k\u00f5verdusliikumised, mille suund on m\u00e4\u00e4ratud reageeriva organi ehitusega ning mis seet\u00f5ttu \u00e4rritaja suunast ei olene. Siin on tegemist nn hajusate \u00e4rritajatega \u2014 temperatuur, valgus, tuul. Nastid on tavaliselt turgorliikumised, rakkude siser\u00f5hk organi eri osades muutub erinevalt. Seismonasti puhul on \u00e4rritajaks p\u00f5rutus v\u00f5i puudutus. Tuntud n\u00e4ide on botaanikaaedade k\u00fclastatavama kasvuhoonetaime, h\u00e4beliku mimoosi, lehtede longu langemine, aga samuti reageerib ka meie kohalik j\u00e4nesekapsas, kui tema lehestikust k\u00e4ega paar korda kergelt l\u00e4bi t\u00f5mmata. Fotonasti puhul on \u00e4rritajaks valgus, selle t\u00f5ttu toimub \u00f5hul\u00f5hede avanemine ja sulgumine. Kemonast koos seismonastiga on m\u00e4rgata putuktoiduliste taimede puhul.<\/p>\n

Kuna hernel ja tema k\u00f6itraagudel puuduvad silmad, siis v\u00f5iks k\u00f6itraagude pimesi toimivaid kompimisliigutusi vaadelda \u00fchelt poolt kui tropismi ja teisalt kui nasti<\/span> \u2013<\/b> looduses l\u00e4hevadki k\u00f5ik erinevad n\u00e4htused sujuvalt \u00fcle teiseks. K\u00f6itraagude liikumises omavad olulist rolli tuul ja oksa v\u00f5i varrena toimiv \u00e4rriti, mis on sobilik k\u00f6itrao kinnitamiseks.<\/p>\n

Kas hernelt v\u00f5ib midagi \u00f5ppida? <\/b><\/span>
\n V\u00f5iks \u00f5ppida seda, et kui asjad on halvasti ja soovid, et l\u00e4heks paremini, siis tuleb v\u00f5tta riske<\/b><\/span>. Hernetaimi kasvatati katses nii, et taime juured jaotati eri purkidesse. Purkides oli esialgu sama toiteainete sisaldusega lahus. Hiljem j\u00e4eti \u00fches purgis lahuse kontsentratsioon samaks, teises aga hakati toiteainete sisaldust pidevalt muutma. Muutused olid suvalised ja hernele ettaimamatud. Kui keskmine toiteainete sisaldus oli piisavalt k\u00f5rge, kasvatas taim juuri sellesse purki, kus toiteainete sisaldus oli p\u00fcsiv. Kui aga seal alandati toiteainete sisaldus kriitilise piirini ehk herne \u201dn\u00e4ljutamiseni\u201d, hakkas taim kasvatama juuri sellesse purki, kus tingimused pidevalt vaheldusid. Seda vaatamata sellel, et hernes ei saanud kuidagi ennustada, millal tingimused purkide toitainete sisalduses muutuvad ja kuidas. Arvatavasti otsustasid herned, et teatud olukordades peab riskima. Tulgu mis tuleb…<\/p>\n

Herne ja aedoa liikumised:<\/p>\n