{"id":164,"date":"2017-02-22T14:28:54","date_gmt":"2017-02-22T12:28:54","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/?page_id=164"},"modified":"2017-02-22T14:43:03","modified_gmt":"2017-02-22T12:43:03","slug":"loomsed-ja-taimsed-valgud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/artiklid\/loomsed-ja-taimsed-valgud\/","title":{"rendered":"Loomsed ja taimsed valgud"},"content":{"rendered":"

Inimese organismi \u00fclesehitamisel on just valkudel eriline osa. Valgu olemasoluga on seotud k\u00f5ik eluprotsessid: \u00e4rrituvus, toitumine, hingamine, kasvamine, arenemine, p\u00e4rilikkus ja paljunemine<\/b><\/span>. Valk seotuna vitamiini v\u00f5i m\u00f5ne mikroelemendiga moodustab ens\u00fc\u00fcmi. Tuhanded ens\u00fc\u00fcmid on nagu v\u00e4ikesed t\u00f6\u00f6mesilased, mis aitavad meie organismi \u00fcles ehitada ja vajadusel ka vajalikul m\u00e4\u00e4ral lammutada. Valgud on rakkude p\u00f5hiliseks ehitusmaterjaliks ja osalevad elut\u00e4htsate ainete transportimisel organismis. Valgud on kaasatud antikehade tootmisse ning aitavad tagada toimivat immuuns\u00fcsteemi. Valkude tarbimine on abiks ka kehakaalu kontrollimisel, kuna tekitavad t\u00e4isk\u00f5hutunde pikemaks ajaks.\u00a0<\/span><\/b><\/p>\n

Valgud annavad ka toiduenergiat, mis tagab meile j\u00f5u, liikuvuse ja kehatemperatuuri.\u00a0<\/strong><\/span><\/p>\n

S\u00fcsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast- leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, k\u00f6\u00f6giviljas ja puuviljas. Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast \u2013 leiduvad liha- ja piimatoodetes, avokaados, oliivides ja p\u00e4hklites. Valkude osakaal peab olema 10-15 % \u00f6\u00f6p\u00e4evasest energiavajadusest.<\/span>\u00a0<\/b><\/p>\n

Toidus sisalduvad valgud lagunevad aminohapeteks. Nende baasil luuakse inimorganismile vajalikud valgud. Osa aminohappeid suudab inimene endale ise s\u00fcnteesida v\u00f5i teistest \u00fcmber kujundada. Neid aminohappeid, mida organism ise ei s\u00fcnteesi nimetatakase asendamatuteks. Neid aminohappeid peavad sisaldama meie igap\u00e4evases toidus leiduvad valgud. Asendamatuid aminohappeid on \u00fcheksa: leutsiin, isoleutsiin, valiin, l\u00fcsiin, treoniin, tr\u00fcptofaan, metioniin, fen\u00fc\u00fclalaniin ja histidiin.<\/p>\n

T\u00e4iskasvanud inimene vajab \u00f6\u00f6p\u00e4evas 80-100 g valku, ehk keskmiselt 0,8-0,9g valku 1 kg kehakaalu kohta. <\/b><\/span>K\u00f5vasti treeniv sportlane peaks tarbima oma kehakaalu 1 kg kohta \u00f6\u00f6p\u00e4evas isegi kuni 2 g valku. Lapsed peaksid valku tarbima t\u00e4iskasvanust veidi rohkem ehk 1-1,2g valku 1 kg kehakaalu kohta \u00f6\u00f6p\u00e4evas. <\/b><\/span>Ideaalne oleks kui poole sellest moodustaks loomset ja teise poole taimset p\u00e4ritolu valk. Kui toidus on v\u00e4he valku, langeb vastupanuv\u00f5ime haigustele, h\u00e4irub seedeelundkonna tegevus, vereloome, n\u00e4rvitalitus, pidurdub kasv ja lihaskonna areng jne. Lastel toob valgupuudus kaasa kasvu ja arengu pidurdumise. Valgupuudus v\u00f5ib tekkida juhul, kui men\u00fc\u00fc koosneb arvestatavas osas suhkru- ja \u00f5lirohketest toitudest nagu kartulikr\u00f5psud, friikartulid, maiustused, suhkrut sisaldavad karastusjoogid jms.<\/span>\u00a0<\/b><\/p>\n

Kahjuks on tegelikkus teine. Enamuses saame me oma vajalikud valgud loomsetest toiduainetest<\/span> <\/b>(liha ja – lihatooted, piim- ja piimaatooted, munad, kala jne.). V\u00e4ga v\u00e4he tarbime me taimseid toiduaineid. Targad teadlased v\u00e4idavad, et kui s\u00f6\u00f6d \u00e4ra 100 g liha, siis tuleks sinna k\u00f5rvale tarbida 300 g taimseid toiduaineid \u2013 sellist toitumist v\u00f5ib nimetada tasakaalustatud toitumiseks<\/strong><\/span>.<\/p>\n

Parimad taimsed valguallikad on roheline hernes, p\u00f5lduba, aeduba, munguba, sojauba, l\u00e4\u00e4tsed, kikkherned, nuikapsas, k\u00fc\u00fcslauk, porrulauk, tatar, kaer, nisuidandid, k\u00f5ik p\u00e4hklid ja mandel; kanepi, lina ja seesami seemned ning amarant. Kui men\u00fc\u00fc sisaldab aga igap\u00e4evaselt nii kaun- kui ka teravilju, siis t\u00e4iendavad erinevate valkude aminohappelised koostised \u00fcksteist. Taimsed valgud sisaldavad ka k\u00f5iki vajalikke aminohapped. S\u00fc\u00fces mitmekesist taimset toitu saavad erinevad aminohapped t\u00e4iendada \u00fcksteid ning anda nii kehale vajalikke toitaineid. Kaunviljad on eriti populaarsed taimetoitlaste seas, kuid neid peaks s\u00f6\u00f6ma k\u00f5ik, sest need sisaldavad palju valke ja v\u00e4he rasva. Kaunviljades olevad valgud on paremini omastatavad kui neid s\u00fc\u00fca koos piimatoodete ja munaga. <\/b><\/span>Loomset valku ei tohiks k\u00fcll men\u00fc\u00fcst t\u00e4iesti v\u00e4lja l\u00fclitada, sest sellest saame asendamatuid aminohappeid, kuid sellega liialdamine v\u00f5ib organismi asjatult kurnata ja viia l\u00f5puks hoopis t\u00f5sisemate terviseprobleemideni. Seevastu taimne valk on kehale lihtsamini seeditav ja sisaldab samuti mitmeid olulisi \u00fchendeid.<\/p>\n

Meie ise saame oma tervist m\u00f5jutada 40-50 protsendi ulatuses.<\/b> <\/span>\u00dclej\u00e4\u00e4nu s\u00f5ltub p\u00e4rilikkusest, keskkonnast ja ka meditsiinist. Me s\u00f6\u00f6me selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et s\u00fc\u00fca. Need, kes elavad ainult momendi naudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama m\u00f5tlemisv\u00f5ime ja hea tervise. Hiljuti USAs tehtud uuringust selgub, et taimsete valkude tarbimine v\u00f5ib olla tervisele kasulik ja pikendada eluiga.<\/p>\n

<\/p>\n

\u00dclevaate andis \u00f5petaja Toivo Niiberg<\/strong><\/span><\/p>\n

Foto allikas:\u00a0https:\/\/pixabay.com\/en\/photos\/cooking\/<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Inimese organismi \u00fclesehitamisel on just valkudel eriline osa. Valgu olemasoluga on seotud k\u00f5ik eluprotsessid: \u00e4rrituvus, toitumine, hingamine, kasvamine, arenemine, p\u00e4rilikkus ja paljunemine. Valk seotuna vitamiini v\u00f5i m\u00f5ne mikroelemendiga moodustab ens\u00fc\u00fcmi. Tuhanded ens\u00fc\u00fcmid on nagu v\u00e4ikesed t\u00f6\u00f6mesilased, mis aitavad meie organismi \u00fcles ehitada ja vajadusel ka vajalikul m\u00e4\u00e4ral lammutada. Valgud on rakkude p\u00f5hiliseks ehitusmaterjaliks ja osalevad elut\u00e4htsate ainete transportimisel organismis. Valgud on kaasatud antikehade tootmisse ning aitavad tagada toimivat immuuns\u00fcsteemi. Valkude tarbimine on abiks ka kehakaalu kontrollimisel, kuna tekitavad t\u00e4isk\u00f5hutunde pikemaks ajaks.\u00a0 Valgud annavad ka toiduenergiat, mis tagab meile j\u00f5u, liikuvuse ja kehatemperatuuri.\u00a0 S\u00fcsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast- leiduvad..<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":14,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-164","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/164","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=164"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/164\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":171,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/164\/revisions\/171"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=164"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}