{"id":49,"date":"2017-02-12T16:41:24","date_gmt":"2017-02-12T14:41:24","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/?page_id=49"},"modified":"2017-02-12T16:41:24","modified_gmt":"2017-02-12T14:41:24","slug":"hernes-ja-mugarbakterid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/artiklid\/hernes-ja-mugarbakterid\/","title":{"rendered":"Hernes ja m\u00fcgarbakterid"},"content":{"rendered":"

Liblik\u00f5ieliste sugukonda kuuluv hernes kasvab s\u00f5bralikult koos mullas vabalt elavate m\u00fcgarbakteritega. Sellist kooskasvamist nimetatakse s\u00fcmbioosiks.<\/p>\n

M\u00fcgarbakterid elavad \u00f5hurikas mullas ja iseseisvalt kasvades \u00f5hul\u00e4mmastikku ei omasta. Neid on mitu liiki ja nad valivad peremeestaime, kellega koos elada.<\/p>\n

Liikumisv\u00f5imelised kepikujulised m\u00fcgarbakterid\u00a0 tungivad taime juurtesse, nakatavad raku, p\u00f5hjustavad selle aktiivset kasvu ja moodustub 6\u20267 mm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga m\u00fcgara kude. M\u00fcgaras kaotavad m\u00fcgarbakterid liikumisv\u00f5ime, paksenevad ja \u00fcmarduvad. J\u00e4medamatel juurtel paiknevad m\u00fcgarbakterid on aktiivsemad, peenematel juurtel seotakse \u00f5hul\u00e4mmastikku v\u00e4he.\u00a0 Tublimad on roosakat v\u00e4rvi, laisemad rohekat v\u00e4rvi m\u00fcgarad. M\u00fcgarbakterid seovad \u00f5hul\u00e4mmastikku, muudavad selle taimele k\u00e4ttesaadavaks\u00a0 ja \u00a0 taim saab kasvamiseks v\u00e4ga vajalikku l\u00e4mmastikku.\u00a0 Koost\u00f6\u00f6 seisneb selles, et m\u00fcgarbakterid vajavad oma elutegevuseks taimede poolt s\u00fcnteesitud orgaanilisi \u00fchendeid.<\/p>\n

Liblik\u00f5ieliste taimede ja m\u00fcgarbakterite k\u00f5ige parem koost\u00f6\u00f6 toimub siis, kui kasvupinnase happesus on neutraalne ehk pH 6,6\u20267,2. N\u00f5rgalt happeline ehk pH 5,6\u20266,5 kasvupinnas k\u00f5lbab rahuldavalt. Kasvusubstraati valides peab vaatama, kas pakendile m\u00e4rgitud happesus sobib liblik\u00f5ieliste kasvatamiseks. Koduaias peenral kasvatades tavaliselt ongi mulla happesus soovitatud vahemikus. V\u00e4ga harva on happelisem, pH alla 5,6 v\u00f5i leeliseline,\u00a0 pH \u00fcle 7,2.<\/p>\n

\u00dcheaastaste taimede \u00f5itsemise l\u00f5pul m\u00fcgar sureb, ainevahetus m\u00fcgara ja taime vahel l\u00f5peb. Mitmeaastastel taimedel p\u00fcsivad m\u00fcgarad mitu aastat. Liblik\u00f5ieliste sugukonda kuuluvad hernes, uba, ristik jt muudavad kasvupinnase mulla paremaks. Seotud l\u00e4mmastiku hulk v\u00f5ib hernel ja oal olla 50\u202660 kg hektari kohta, k\u00f5ige k\u00f5rgem on see lutsernil ehk 300 kg\/ha ja ristikul 150 kg\/ha. P\u00f5llumehed kasutavad t\u00e4nap\u00e4eval liblik\u00f5ieliste taimede seemnete t\u00f6\u00f6tlemist m\u00fcgarbakterpreparaadiga. Kui liblik\u00f5ielised nakatuvad aktiivsete \u00f5hul\u00e4mmastiku sidujatega, suureneb liblik\u00f5ieliste saak ja muld rikastub vastavate bakteritega.<\/p>\n

Foto 1. M\u00fcgarad hernetaime juurel.<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

M\u00f5tteid herne ja m\u00fcgarbakterite kohta pani kirja mulla\u00f5petuse \u00f5petaja Sirje Tooding<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Kasutatud allikad:<\/p>\n

http:\/\/mikroobidringetes.weebly.com\/muumlgarbakterid.html<\/a>
\nhttp:\/\/maaleht.delfi.ee\/news\/lehelood\/koik\/milliseid-hernesorte-kasvatada?id=73173265<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Liblik\u00f5ieliste sugukonda kuuluv hernes kasvab s\u00f5bralikult koos mullas vabalt elavate m\u00fcgarbakteritega. Sellist kooskasvamist nimetatakse s\u00fcmbioosiks. M\u00fcgarbakterid elavad \u00f5hurikas mullas ja iseseisvalt kasvades \u00f5hul\u00e4mmastikku ei omasta. Neid on mitu liiki ja nad valivad peremeestaime, kellega koos elada. Liikumisv\u00f5imelised kepikujulised m\u00fcgarbakterid\u00a0 tungivad taime juurtesse, nakatavad raku, p\u00f5hjustavad selle aktiivset kasvu ja moodustub 6\u20267 mm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga m\u00fcgara kude. M\u00fcgaras kaotavad m\u00fcgarbakterid liikumisv\u00f5ime, paksenevad ja \u00fcmarduvad. J\u00e4medamatel juurtel paiknevad m\u00fcgarbakterid on aktiivsemad, peenematel juurtel seotakse \u00f5hul\u00e4mmastikku v\u00e4he.\u00a0 Tublimad on roosakat v\u00e4rvi, laisemad rohekat v\u00e4rvi m\u00fcgarad. M\u00fcgarbakterid seovad \u00f5hul\u00e4mmastikku, muudavad selle taimele k\u00e4ttesaadavaks\u00a0 ja \u00a0 taim saab kasvamiseks v\u00e4ga vajalikku l\u00e4mmastikku.\u00a0 Koost\u00f6\u00f6 seisneb selles, et..<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":14,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-49","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":52,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49\/revisions\/52"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}