{"id":74,"date":"2017-02-14T08:18:49","date_gmt":"2017-02-14T06:18:49","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/?page_id=74"},"modified":"2017-03-09T10:15:56","modified_gmt":"2017-03-09T08:15:56","slug":"kes-voib-hernest-kahjustada-oues-ja-toas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/artiklid\/kes-voib-hernest-kahjustada-oues-ja-toas\/","title":{"rendered":"Kes v\u00f5ib hernest kahjustada \u00f5ues ja toas?"},"content":{"rendered":"<p>Aias herneid kasvatades v\u00f5ivad meie eest herneid s\u00f6\u00f6ma hakata hernem\u00e4hkuri vastsed. Kes nad on ja kust nad tulevad?<\/p>\n<p>Kevadsuvel (siis, kui hernes veel \u00f5itseb) lendavad hernetaimede juures v\u00e4ikesed (kuni 1,7 cm suurused) pruunikad liblikad. Nad meenutavad pisikesi koiliblikaid ning rohkem lendab neid ringi \u00f5htuh\u00e4maruses. Liblikad otsivad endale sobilikud \u00f5ied, kuhu munevad oma munad. M\u00f6\u00f6dub aeg ja munadest kooruvad vastsed \u2013 v\u00e4ikesed r\u00f6\u00f6vikud. R\u00f6\u00f6vikud v\u00f5ivad olla 1,5 cm suurused ning neid kutsutakse tihti ka \u201eherneussideks\u201c. Usside nime on nad saanud endale t\u00f5en\u00e4oliselt pikliku keha j\u00e4rgi ning p\u00e4ris ussidega ei ole neil tegelikult mitte midagi \u00fchist.\u00a0 R\u00f6\u00f6vikud on v\u00e4ga n\u00e4ljased \u2013 nad s\u00f6\u00f6vad v\u00e4ga isukalt herneteri, j\u00e4ttes endast maha rohekaspruunikat puru \u2013 n\u00e4ripuru. Kui r\u00f6\u00f6vik on ennast l\u00f5puks t\u00e4is s\u00f6\u00f6nud, siis ta ronib kaunast v\u00e4lja ning teeb mulla sisse omale v\u00e4ikese talvitumiskoha \u2013 kookoni. Peale pikka talve ronib kevadel mullast kookoni seest v\u00e4lja juba t\u00e4iskasvanud liblikas ja k\u00f5ik hakkab j\u00e4lle otsast peale\u2026<\/p>\n<p>V\u00e4ike nipp \u2013 kui tahad hernem\u00e4hkurist ette j\u00f5uda, siis k\u00fclva herned kevadel vara mulda \u2013 siis j\u00f5uad herneteradega ise maiustada.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-122\" src=\"http:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/Putukas1-300x254.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"254\" srcset=\"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/Putukas1-300x254.png 300w, https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/Putukas1.png 641w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><br \/>\nJoonis 1. Hernem\u00e4hkuri r\u00f6\u00f6vik (nn herneuss). Foto autor: T. Albert.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-121\" src=\"http:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/Putukas2-300x121.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"121\" srcset=\"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/Putukas2-300x121.png 300w, https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/Putukas2-768x310.png 768w, https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/Putukas2.png 980w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><br \/>\nJoonis 2. Hernem\u00e4hkuri r\u00f6\u00f6vik ja tema poolt kahjustatud herne seemned. Herneseemnete vahel on r\u00f6\u00f6vik tekitanud n\u00e4ripuru. Foto autor: T. Albert.<\/p>\n<p>Veel v\u00f5ime aias kohata tigude ja n\u00e4lkjate\u00a0 kahjustusi. Teod on kojaga ning n\u00e4lkjad ilma kojata k\u00f5htjalgsed loomad. Herne lehtedesse on siis n\u00e4ritud ebakorrap\u00e4rase kujuga mulgud. N\u00e4ritud pinnal on n\u00e4ha m\u00e4rga v\u00f5i kuiva lima, mida teod v\u00f5i n\u00e4lkjad eritavad.\u00a0 Lehtede alumisel k\u00fcljel v\u00f5ime m\u00e4rgata tigusid v\u00f5i n\u00e4lkjaid ning nende musti v\u00e4ljaheitet\u00fckke.<\/p>\n<p>Kui m\u00e4rkad taimede vahel tigusid v\u00f5i n\u00e4lkjaid, tuleks nad taimedelt \u00e4ra korjata. Teod ja n\u00e4lkjad on lindudele v\u00f5i ka konnadele magustoiduks.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-120\" src=\"http:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/putukas3-300x198.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"198\" srcset=\"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/putukas3-300x198.png 300w, https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/putukas3-768x507.png 768w, https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/putukas3.png 825w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><br \/>\nJoonis 3. Teod ja n\u00e4lkjad on lehed auguliseks s\u00f6\u00f6nud. Foto autor: T. Albert.<\/p>\n<p>Nii toas kui ka aias kasvavaid hernetaimi v\u00f5ivad kahjustama tulla lehet\u00e4id. Sel juhul imevad rohelised (noored ja t\u00e4iskasvanud) lehet\u00e4id taimede mahla. Alustatakse tipus paiknevatest lehtedest. Taimeosad kipruvad (keerduvad kokku) ning tugeval kahjustusel v\u00f5ivad rebeneda ja\/v\u00f5i pruunistuda. Lehet\u00e4id v\u00f5ivad \u00fchelt taimelt teisele liikuda kas m\u00f6\u00f6da lehti v\u00f5i kasutavad nad selleks tiibu. Lehet\u00e4ide m\u00e4rkamisel tuleb nad taimedelt eemaldada.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-119\" src=\"http:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/putukas4-289x300.png\" alt=\"\" width=\"289\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/putukas4-289x300.png 289w, https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/putukas4-768x796.png 768w, https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/putukas4.png 946w\" sizes=\"auto, (max-width: 289px) 100vw, 289px\" \/><br \/>\nJoonis 4. Lehet\u00e4id taimel. Foto autor: T. Albert.<\/p>\n<p>Aias v\u00f5ime hernestel seenhaigustest sageli kohata jahukastet. Haigestumise alguses on lehed \u00fclemiselt k\u00fcljelt, hiljem <b>m\u00f5lemalt poolt<\/b> kaetud jahuja kirmega.\u00a0 Lehe alumisele k\u00fcljele valgele kirmele ilmuvad mustad t\u00e4pid \u2013 need on selle haiguse viljakehad. Valkjas, jahutaoline kirme ilmub ka vartele ja kauntele &#8211; taimeosad pruunistuvad ning kuivavad. Terad muutuvad hallikaspruuniks. Nakatumist soodustab niiske ilm. Haigustekitaja s\u00e4ilib taimej\u00e4\u00e4nustel \u2013 korjake k\u00f5ik haiged taimeosad kokku ning h\u00e4vitage nad \u00e4ra. Taimed on tervemad, kui nendel on piisavalt kasvuruumi, valgusk\u00fcllane kasvukoht ning kuival ajal v\u00f5iks taimi kasta.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-118\" src=\"http:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/putukas5-300x248.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"248\" srcset=\"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/putukas5-300x248.png 300w, https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/putukas5-768x636.png 768w, https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/putukas5.png 980w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><br \/>\nJoonis 5. See on jahukaste! Taime osad on kaetud valge jahuja kirmega. Foto autor T. Albert.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong><span style=\"color: #ccffcc;\">Infot jagas \u00f5petaja Tairi Albert<\/span><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aias herneid kasvatades v\u00f5ivad meie eest herneid s\u00f6\u00f6ma hakata hernem\u00e4hkuri vastsed. Kes nad on ja kust nad tulevad? Kevadsuvel (siis, kui hernes veel \u00f5itseb) lendavad hernetaimede juures v\u00e4ikesed (kuni 1,7 cm suurused) pruunikad liblikad. Nad meenutavad pisikesi koiliblikaid ning rohkem lendab neid ringi \u00f5htuh\u00e4maruses. Liblikad otsivad endale sobilikud \u00f5ied, kuhu munevad oma munad. M\u00f6\u00f6dub aeg ja munadest kooruvad vastsed \u2013 v\u00e4ikesed r\u00f6\u00f6vikud. R\u00f6\u00f6vikud v\u00f5ivad olla 1,5 cm suurused ning neid kutsutakse tihti ka \u201eherneussideks\u201c. Usside nime on nad saanud endale t\u00f5en\u00e4oliselt pikliku keha j\u00e4rgi ning p\u00e4ris ussidega ei ole neil tegelikult mitte midagi \u00fchist.\u00a0 R\u00f6\u00f6vikud on v\u00e4ga n\u00e4ljased \u2013 nad..<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":14,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-74","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/74","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/74\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":280,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/74\/revisions\/280"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/soprusetera\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}