Esimeseks ülesandeks oli tutvuda aianduses kasutatavate põhimõistete ja definistsioonidega. Samuti tuli meelde tuletada taimesüstemaatikat puudutav info. Usun, et varasemates õpingutes olete sellega kokku puutunud loodusõpetuse või bioloogia tunnis.
Ülesandeks tuli aga valida üks huvipakkuv taim ning koostada selle kohta mõistekaart, kus saaks kerge vaevada ülevaate käsitletava taimede süstemaatikast, olemusest, kasvukohavõuetest, kahjustajatest. Andsin ette ka näite. Töö esitamise tähtajaks oli 21. oktoober.
Toon järgnevalt välja tähelepanekud töödest
Kokku käsitleti töödes 30 erinevat taksonit. Järgnevalt pildilt on näha, millised pakkusid rohkem huvi.
NB! Taimede liiginimed on sõnapilves kokkukirjutatult, sest vastasel juhul ei oleks süsteem kokku käivaid sõnu kõrvuti kuvanud ja pilt oleks olnud segane.
Sõnapilve saab lähemalt vaadata selle lingi alt.
Taksonite valikul hakkas ehk määrama selle tuntus või ka huvi midagi uut teada saada.
Veel süstemaatikast…
Hoiame meeles, et sugukonna nimi lõpeb liitega -lised, näiteks kassinaerilised, amarüllilised, võhalised, nurmenukulised, mooruselised jne. Perekonna nimi on alati ainuses, nt aaloe, kaktus, hibisk, priimula, rododendron jne.
Kasvukoht ja paljundamine…
Kasvukoha ja kasvu suuruse kirjeldamisel räägime taimede kasvatamiset toatingimustes, mitte sellest, kuidas ja millistes tingimustes nad looduses kasvavad. Tubastes tingimustes ei ole meil võimalik suure tõenäosusega looduslikke tingimusi taimedele pakkuda. Nii me ei kasvata kuukinga puukostel, ja harilik kalla ei kasva 2,5 m kõrguseks puhmaks.
Mõningal juhul tundus paljundamine samuti trikiga küsimus olevat. Meeles tasuks pidada, et professionaalses aianduses pistikuid (olgu siis varre-, ladva- või ka lehepistik) vees ei juurutata. Piimmahla sisaldavaid, taimede paljundamiseks kasutatavaid osi hoitakse toasoojas vees, et piimmahl eralduks. Juurutamine toimub ikka kasvusubstraadis.
Tähele tasuks panna ka seda, et raamatutes kirjutatakse tihti lahti mullasegud (nt kompost 1 , freesturvas 1, liiv 1), milles taimed kõige paremini kasvavad. Tootmises selliseid segusid täna enam keegi ei tee. Ikka valitakse sobilik kasvusubstraat, mis on varasemalt tootja poolt valmis segatud. See muidugi ei tähenda seda, et me kodus selliseid mullasegusid ise teha ja kasutada ei või. Ikka võib! Aga ma usun, et meie hulgas on neid väga vähe, kes seda päriselt ka teevad. 🙂
Kahjustajatest…
Mõnes töös oli mainitud, et taim ei ole kugi vastuvõtlik kahjustajatele või kahjustajaid esineb harva. Kui neid esineb harva, siis võib arvata, et keegi ikka kahjustab.
Töödest üldiselt…
Meeldis, et võtsite töö tegemist tõsiselt. Hindamise käigus leidsin, et väga paljud on koostanud põhjaliku töö. Mõningal juhul tahab harjutamist veel konkreetse info lühidalt väljatoomine. Mõiste-, mõttekaart ei peaks sisaldama pikki lauseid või suisa lõike. Oluline on selliste tööde puhul ka info süstematiseerimine ühtsete mõistete-terminite-sõnade alla. Nii on hiljem lihtne üles leida just seda infokildu, mida otsite.
Sõnad kahjurid ja haigused võib kooskasutatuna asendada sõnaga kahjustajad.
Leitud infot tasuks alati kontrollida. Vahest on nii, et üks allikas annab ühesugused ja teine täiseti vastupidised andmed. Siis tuleks kolmaski allikas abiks võtta, et ühele või teisele infole kinnitust leida.
Mõistekaardi vormistamisest…
Üllatav, et väga paljud teist katsetasid mõnda veebikeskkonda mõistekaardi tegemiseks. Kindlasti oleks paberi ja pliiatsiga saanud töö kiiremini tehtud, kuid uus oskus lisaks erialastele teadmistele kulub alati marjaks ära.
Teiseks ülesande osaks oli taime- ja sordinimede kirjutamise reeglitest käskude sõnastamine. Käsud on tavaliselt lühikesed, ühte mõtet sisaldavad laused. Paljud püüdsid ühte lausesse palju infot paigutada. Ülesandes ei olenud öeldud, et käsud peavad kõiki reegleid sisaldama. Pigem tuli teha valik, millele sooviti tähelepanu pöörata. Näiteks: Taimenimede õigekirja kontrolli taimenimede andmebaasist! jne.
Lähtuvalt eelnevalt väljatoodust palun vaadake oma töö üle ning leidke kohad, mis vajaksid täiendamist või parandamist. Töid parandamine-täiendamine on tarvis ette võtta vaid juhul kui olen seda eraldi palunud teha.
Hinded sisestasin TAHVLISSE. Individuaalsed tähelepanekud tööde kohta lisasin tööde juurde. Tähisega X tähistan esitamata töid. Juhin tähelepanu ka sellele, et e-õppe ülesande mitteesitamine tähendab, et käsitletav teema on läbimata ning läbi selle olete ka e-õppe tunnist puudunud. Puudumised e-õppe tunnist tekivad siis, kui tööde hindamise ajal on töö veel esitamata. Kui töö saab hiljem järgi esitatud, kustutan päevikust puudumise ja lisan hinde, mis tõendab, et teema on läbitud ja töö on tehtud nõutud tasemel.
Kõik, kellel on töö tegemata, peavad selle kindlasti ära tegema.
Tekkinud küsimustest ja muredest andke märku e-kirja teel (katrin.uurman@aianduskool.ee).