{"id":156,"date":"2017-08-12T17:37:47","date_gmt":"2017-08-12T14:37:47","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/?page_id=156"},"modified":"2017-08-12T17:37:47","modified_gmt":"2017-08-12T14:37:47","slug":"kastmine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/oppematerjalid\/teema-2-toataimede-hooldusvotted\/kastmine\/","title":{"rendered":"Kastmine"},"content":{"rendered":"

VEE T\u00c4HTSUS<\/strong><\/span><\/p>\n

Vesi on taime elus v\u00e4ga t\u00e4htis. Vesi t\u00e4idab taimerakud ja hoiab nad pingul, turgoriseisundis. Turgori ehk siser\u00f5hu t\u00f5ttu p\u00fcsivad rohttaimed p\u00fcsti ja v\u00f5tavad endale iseloomuliku kuju. Kastmisvesi lahustab mullas olevad mineraalsoolad ja transpordib need taimedele k\u00e4ttesaadaval kujul taime erinevadesse osadesse, kus nad muudetakse taime elutegevuseks vajalikeks aineteks. Taime nn \u00fclesehitamiseks kasutatakse kastmisveest \u00e4ra vaid ligikaudu 2%, \u00fcllej\u00e4\u00e4nud aurustub aga lehtede kaudu \u00fcmbritsevasse \u00f5hku. Aurumine (transpiratsioon) toimub pidevalt, s\u00f5ltumata sellest, kas uut vett lisatakse v\u00f5i mitte. Transpiratsiooni aluseks on erinev veesisaldus taimes ja \u00f5hus.<\/span>\u00a0Mida soojem ja kuivem on \u00f5hk, seda suurem on aurumine taimest. <\/span>Kui vett aurub taimest rohkem, kui seda kastmisega juurde antakse, langeb vee r\u00f5hk rakkudes ja taim n\u00e4rtsib.\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

KASTMISE SAGEDUS JA VEE HULK<\/span><\/strong><\/p>\n

Kastmise sagedus ja antav vee hulk s\u00f5ltub mitmesugustest teguritest. Kastmine s\u00f5ltub kindla taimeliigi veevajadusest, mis omakorda s\u00f5ltub tema loodusliku kasvukoha kliimast. N\u00e4iteks troopikast p\u00e4rinevaid taimi tuleb kasta oluliselt rohkem kui k\u00f5rbetaimi. Kastmise vajadus s\u00f5ltub ka aastaajast, kasvukohast (tingimused ruumis), vanusest ja juurdumise astmest. \u00dcldiselt vajavad taimed kasvuperioodil, \u00f5isdekoratiivsed taimed ka \u00f5itsemise ajal rohkem vett v\u00f5rreldes puhkeperioodiga. Suurte lehtedega taksonid, samuti v\u00e4iksemates pottides kasvavad ja tugevasti l\u00e4bijuurdunud mullapalliga taimed vajavad enam kastmist.<\/span>\u00a0Mida soojem ja valgem on kasvukoht (ruum), seda rohkem tuleb kasta.<\/span>\u00a0Pilvistel ja jahedatel p\u00e4evadel, samuti s\u00fcgisel ja talvel on taimede veetarve v\u00e4iksem. Samuti m\u00f5jutab veevajadust pottide materjal (savi v\u00f5i plastik) ning ka see, kas potid asetsevad lahtiselt v\u00f5i on ilupotis v\u00f5i mitmekaupa paigutatuna suuremas kastis. Savipoti seinad on poorsed ning osa niiskusest eemaldub nende kaudu. Sellep\u00e4rast vajavad savist potid enam kastmist. Plastikust potid ei “hinga” ning sellistes pottides kasvavaid taimi tuleb v\u00e4hem kasta. Glasuuritud savist ja klaasist potid k\u00e4ituvad sarnaselt plastikpotile. Kuna plastikpott ei “hinga” on oluliselt lihtsam sellises potis kasvavat taime nn \u00fcle kasta.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kasta tasub ainult siis kui see on vajalik. Liigne kastmine on k\u00f5ikidele taimedele kahjulik. Pidevalt liigniiskes mullas ei ole piisavalt \u00f5hku. \u00d5hk on vajalik juurte hingamiseks ja toimimiseks. Liigniiskes mullas juured haigestuvad, hakkavad m\u00e4danema. Samuti ei suuda liigniiskes mullas juured vett ja toitaineid omastada, mist\u00f5ttu taimed n\u00e4rbuvad vaatamata sellele, et muld on m\u00e4rg.\u00a0<\/span><\/p>\n

Mulda ei tohks ka liigselt l\u00e4bi kuivada lasta. Sellisel juhul kastmisel ei imbu vesi mulla sisse vaid valgub poti seina ja mullapalli vahelt kiiresti poti alusele. Kui tugevam l\u00e4bikuivamine on toimunud, tuleb taim koos potiga asetada \u00fcleni vette ja hoida seal nii kaua kuni mullast enam \u00f5humulle ei tule.\u00a0<\/span><\/p>\n

KASTMISE TEHNIKA ehk KUIDAS?<\/span><\/strong><\/p>\n

Peamiselt kastetakse toataimi mulla pinnale. Kasta tuleb madalalt ja ettevaatlikult, et v\u00e4ltida mulla potist v\u00e4ljauhtumist. Kasta ei tasuks iga p\u00e4ev ja natuke. Sellisel juhul on muld pealt pidevalt m\u00e4rg kuid alt aga kuiv ja taim ei kasva kuigi h\u00e4sti. Kasta tuleb v\u00f5imalikult harva, kuid p\u00f5hjalikult, nii et mullapall veega k\u00fcllastuks. Sellest annab m\u00e4rku poti alusele valguv vesi. V\u00e4ljavalgunud vesi tuleb aluselt \u00e4ra kallata. Alustaldrikul seisev vesi p\u00f5hjustab juurte h\u00e4vimist. Erandiks on vaid taimed, kes looduslikult vees kasvavad (nt pap\u00fc\u00fcrused).\u00a0<\/span><\/p>\n

Kastmisel tuleb v\u00e4ltida vee sattumist lehtede vahele, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada m\u00e4danikke. Seet\u00f5ttu on sobilikum rikkaliku lehestiku ja \u00f5itega taimi (nt alpikann, priimula, s\u00e4ntpoolia, sinningia) kasta alustaldrikule. M\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes tuleb neindeltki taldrikutelt allesj\u00e4\u00e4nud vesi \u00e4ra kallata.\u00a0<\/span><\/p>\n

Epif\u00fc\u00fctseid orhideesid (nt kuuking) kastetakse harva. Kastmine viiakse l\u00e4bi nn uputamise meetodil. Selleks pannakse pott vette ja hoitakse seal niikaua kui potis olev substraat on m\u00e4rgunud. Seej\u00e4rel pott n\u00f5rutatakse, et \u00fcleliigne vesi eemalduks. \u00dcleliigne vesi p\u00f5hjustab juure m\u00e4danikke. Samuti tuleb j\u00e4lgida, et vesi ei satuks orhideede lehtede vahele.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kuiva ruumi\u00f5hu korral tasub taimi piserdada<\/span>. Piserdamiseks kasutada toasooja vett, nagu kastmisekski. Taimede piserdamise parim aeg on hommik, sooja ilma korral ka veel teist korda ennel\u00f5unal. \u00d5htul pole hea taimi piserdada. \u00d6\u00f6ks peavad kindlasti taimede lehed kuivama. Kindlasti ei piserdata \u00f5isi ja pungi. \u00d5ite piserdamine v\u00f5ib muuta need pruunulaiguliseks. Lehtedele v\u00f5ib piserdamise tagaj\u00e4rjel tekkida valgeid nn lubja laike, mis muudavad taime v\u00e4limust. Kindlasti tuleb piserdamisel arvestada ka taimede n\u00f5uetega.\u00a0<\/span><\/p>\n

KASTMISE AEG<\/strong><\/span><\/p>\n

Taimef\u00fcsioloogilisest seisundist l\u00e4htuvalt on k\u00f5ige parem kasta \u00f5htul. Sellisel juhul on taimed \u00f6\u00f6seks piisavalt veega varustatud, et p\u00e4eval taimef\u00fcsioloogiliste protsesside toimumise tagaj\u00e4rjel tekkinud toitained kasvukuhikusse v\u00f5i s\u00e4ilitusorganitesse transportida. Taimi v\u00f5ib kasta ka hommikul, kuid kindlasti mitte keskp\u00e4eval. Keskp\u00e4eval kastes toimub kiire aurumine, mille t\u00f5ttu on kastmisvee m\u00f5ju taimedele l\u00fchiajalisem.\u00a0<\/span><\/p>\n

KASTMISVEE OMADUSED<\/strong><\/span><\/p>\n

Kastmisvesi peab kindlasti olema toatemperatuuril. K\u00fclm kastmisvesi p\u00f5hjustab taimele \u0161oki ning ta pole v\u00f5imeline vett omastama. Ka jahedates ruumides hoitavaid taimi ei tohks kasta ega piserdada sooja veega.\u00a0<\/span><\/p>\n

K\u00f5ige sobilikum on taimi kasta vihmaveega. See on neutraalne ja sisaldab rohkem hapnikku. Samuti sobib kastmiseks lumesulamisvesi. Kraanivesi sobib kastmiseks samuti. \u00a0K\u00fcll aga tuleb meeles pidada, et kraanivesi on tihti klooritatud ning sisaldab mitmesuguseid lahustunud sooli ja lupja. Happelist substraati eelistavate taimede kastmiseks selline vesi ei sobi. Kloori ja lubja m\u00f5ju v\u00e4hendamiseks tasuks kraanivesi v\u00e4hemalt \u00f6\u00f6p\u00e4evaks anumasse seisma j\u00e4tta. Sel ajal sadestub osa sooladest anuma p\u00f5hja ning kloor lendub. Lubja m\u00f5ju v\u00e4hendamiseks v\u00f5ib kastmisvett hapustada. Selleks v\u00f5ib vette lisada nt sidrunhapet (1g sidrunhapet lahustada 1 liitris vees).\u00a0<\/span><\/p>\n

KASTMISEGA SEOTUD N\u00c4PUN\u00c4ITEID<\/strong><\/span><\/p>\n

Tunnus: savipoti \u00e4\u00e4rel ja peal (v\u00e4lisk\u00fcljel) on valged lainetavad triibud.<\/span>
\n P\u00f5hjus: pikemaajalisem lubjarikka veega kastmine<\/span>
\nMida teha? Taim esimesel v\u00f5imalusel \u00fcmber istutada, edaspidiselt kastmisvett hapustada.\u00a0<\/span><\/p>\n

Tunnus: mulla pinnale on tekkinud sammal, rohekas kiht<\/span>
\nP\u00f5hjus: pikaajaline \u00fclekastmine<\/span>
\nMida teha? V\u00e4hendada kastmist<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

VEE T\u00c4HTSUS Vesi on taime elus v\u00e4ga t\u00e4htis. Vesi t\u00e4idab taimerakud ja hoiab nad pingul, turgoriseisundis. Turgori ehk siser\u00f5hu t\u00f5ttu p\u00fcsivad rohttaimed p\u00fcsti ja v\u00f5tavad endale iseloomuliku kuju. Kastmisvesi lahustab mullas olevad mineraalsoolad ja transpordib need taimedele k\u00e4ttesaadaval kujul taime erinevadesse osadesse, kus nad muudetakse taime elutegevuseks vajalikeks aineteks. Taime nn \u00fclesehitamiseks kasutatakse kastmisveest \u00e4ra […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":153,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-156","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/156","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=156"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/156\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":165,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/156\/revisions\/165"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/153"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=156"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}