{"id":512,"date":"2019-03-16T14:28:12","date_gmt":"2019-03-16T12:28:12","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/?page_id=512"},"modified":"2019-03-16T14:49:27","modified_gmt":"2019-03-16T12:49:27","slug":"vaetised","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/oppematerjalid\/teema-2-taimede-kasvatamise-vahendid-ja-materjalid\/vaetised\/","title":{"rendered":"V\u00e4etised"},"content":{"rendered":"

V\u00c4ETISED<\/strong><\/span><\/p>\n

PANE T\u00c4HELE!<\/strong>
\nSelles osas k\u00e4sitleme v\u00e4etisi \u00fcldiselt, et m\u00f5ista v\u00e4etiste maailma mitmekesisust. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib \u00f5ppematerjalist leida infot ka v\u00e4etiste kohta, mis leiavad kasutust avamaal v\u00f5i kodudes, hobiaianduses.
\n<\/span>
\nV\u00e4etised <\/strong>on ained, mida kasutatakse peamiselt saagi suurendamise, selle kvaliteedi parandamise ja\/ v\u00f5i mulla viljakuse t\u00f5stmise eesm\u00e4rgil. V\u00e4etiste m\u00f5ju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Toitainete varude t\u00e4iendamist toitekeskkonnas (mullas) nimetatakse v\u00e4etamiseks<\/strong>. Toitekeskkonnaks peale mulla v\u00f5ib veel olla nt turvas, kookoskiud, kivivill jms.<\/span><\/p>\n

V\u00e4etistega viiakse taime kasvukeskkonda taimedele vajalikke toitaineid ja\/ v\u00f5i parandatakse mulla f\u00fc\u00fcsikalisi, f\u00fc\u00fcsikalis-keemilisi ja bioloogilisi omadusi.<\/span><\/p>\n

V\u00e4etisi on v\u00e4ga palju ja neid r\u00fchmitatakse mitmete aspektide alusel. Siinkohal vaatleme j\u00e4rgmisi v\u00e4etiste r\u00fchmitamise aspekte:
\n1. koostis,
\n2. toime,
\n3. toime kiirus,
\n4. v\u00e4liskuju ja konsistents.<\/span><\/p>\n

V\u00e4etised liigitatakse koostise alusel<\/strong><\/span> j\u00e4rgmiselt:
\n1. Orgaanilised v\u00e4etised.<\/strong> Need v\u00e4etised koosnevad orgaanilistest ainetest ja on loodusliku p\u00e4ritoluga. Orgaanilised v\u00e4etised on n\u00e4iteks s\u00f5nnik, turvas, kompostid, ka vermikompostid, haljasv\u00e4etised, mitmesugused leotised jt.
\n2. Mineraalsed v\u00e4etised.<\/strong> Nendes v\u00e4etistes esinevad toiteelemendid mineraalsete ainetena. Minaraalv\u00e4etised on t\u00f6\u00f6stuslikult toodetud v\u00e4etised, n\u00e4iteks ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt.<\/p>\n

Mineraalv\u00e4etised<\/strong><\/span> liigitatakse omakorda toiteelementide sisalduse alusel j\u00e4rgmiselt:
\n1. Lihtv\u00e4etised.<\/strong> Need sisaldavad \u00fchte taimedele vajalikku p\u00f5hitoiteelementi (N, P v\u00f5i K) v\u00f5i mikroelementi. N\u00e4iteks karbamiid (N), ammooniumnitraat (N), superfosfaat (P) jt.
\n2. Kompleksv\u00e4etised.<\/strong> Need sisaldavad kahte v\u00f5i kolme p\u00f5hitoiteelementi ja\/ v\u00f5i lisaks veel \u00fchte v\u00f5i mitut mikroelementi. N\u00e4iteks Cropcare 10-10-20 (N, P, K ja mikroelemendid), Osmocote<\/em> (N, P, K ja mikroelemendid), kristal-N (aastatid tagasi nimetati kristalliiniks) (N, P, K) jt.<\/p>\n

Lihtv\u00e4etised<\/span> <\/strong>r\u00fchmitatakse elementide sisalduse alusel j\u00e4rgmiselt:
\n1. Makrov\u00e4etised.<\/strong> Need sisaldavad makroelementi. N\u00e4iteks ammooniumnitraat – sisaldab l\u00e4mmastikku. Makrov\u00e4etiseid nimetatakse ka vastavalt elemendi sisaldusele l\u00e4mmastik-, fosfor- ja kaaliumv\u00e4etisteks.
\n2. Mikrov\u00e4etised.<\/strong> Need v\u00e4etised sisaldavad mikroelementi. N\u00e4iteks booraks – sisaldab boori.
\nMikrov\u00e4etiseid nimetatakse vastavalt elemendi sisaldusele boor-, vask-, tsink- jne v\u00e4etisteks.<\/p>\n

Kompleksv\u00e4etiseid<\/span><\/strong> r\u00fchmitatakse j\u00e4rgmiselt:
\n1. Liitv\u00e4etised.<\/strong> Iga v\u00e4etise osake (graanul) sisaldab k\u00f5iki v\u00e4etistes olevaid elemente. Elemendid on igas v\u00e4etise osakeses sellises vahekorras nagu on kogu v\u00e4etises olevate elementide vahekord. N\u00e4iteks kaaliumnitraat, kaalium-naatrium-nitraat, Cropcare 10-10-20, Ferticare 14-11-25 jne
\n2. V\u00e4etissegud.<\/strong> Need saadakse mitme erineva lihtv\u00e4etise omavahelise kokkusegamise teel. V\u00e4etissegusid saab v\u00e4etise kasutaja ise segada. Siis tuleb j\u00e4lgida mineraalv\u00e4etiste segamise n\u00f5udeid. V\u00e4etissegude korral iga v\u00e4etise osake (graanul, kristall) sisaldab ainult selle v\u00e4etise elemente, millest ta p\u00e4rineb.<\/p>\n

V\u00e4etisi r\u00fchmitatakse toime alusel<\/span><\/strong> j\u00e4rgmiselt:
\n1. Otsesed v\u00e4etised.<\/strong> Need on v\u00e4etised, mis on taimedele otseseks toiteelementide allikaks. N\u00e4iteks N-v\u00e4etised, Ferticare, Terraflex-T, vedelv\u00e4etised. Otseste v\u00e4etiste m\u00f5ju avaldumise aeg on l\u00fchem ja tihti tuleb neid v\u00e4etiseid \u00fche vegetatsiooniperioodi jooksul kasutada mitu korda.
\n2. Kaudsed v\u00e4etised.<\/strong> Need on v\u00e4etised, mis m\u00f5jutavad taimede toitumistingimusi, samas parandavad nad ka mulla omadusi. Selle t\u00f5ttu paranevad taimede toitumistingimused ja muld rikastub mitmete \u00fchenditega, peamiselt k\u00fcll l\u00e4mmastik\u00fchenditega. Enamik kaudseid v\u00e4etiseid on ka taimedele toiteelementide allikaks. N\u00e4iteks s\u00f5nnikud, haljasv\u00e4etised jt. Need parandavad taimede toitumistingimusi ehk mullastiku f\u00fc\u00fcsikalisi omadusi ja rikastavad mulda ka toitainetega. M\u00f5ned kaudsed v\u00e4etised parandavad mullastikku kuid taimedele toiteelementide allikaks ei ole. N\u00e4iteks bakterv\u00e4etised, turvas jms.<\/p>\n

V\u00e4etisi r\u00fchmitatakse toime kiiruse<\/strong><\/span> alusel j\u00e4rgmiselt:
\n1. Kiirelt toimivad v\u00e4etised.<\/strong> Need varustavad taimi toitainetega v\u00f5i muudavad mullaomadusi kohe p\u00e4rast kasutamist. Siia r\u00fchma kuuluvad kergesti lahustuvad mineraalv\u00e4etised, vedelv\u00e4etised (n\u00e4iteks Compo, Substrali toataimede v\u00e4etised), virts.
\n2. Aeglaselt toimivad v\u00e4etised.<\/strong> Need hakkavad m\u00f5ju avaldama alles teatud aja m\u00f6\u00f6dudes (P-, K-v\u00e4etised, Osmocote<\/em>, v\u00e4etispulgad, v\u00e4etisetabletid) v\u00f5i avaldub m\u00f5ju j\u00e4relm\u00f5ju kaudu (orgaanilised ja lubiv\u00e4etised). Aeglaselt toimivaid v\u00e4etiseid v\u00f5ib kasutada perioodiliselt. N\u00e4iteks kasutatakse lubiv\u00e4etisi avamaal uuesti 5…7 aasta m\u00f6\u00f6dudes.<\/p>\n

V\u00e4etisi r\u00fchmitatakse vastavalt v\u00e4liskujule ja konsistentsile<\/span><\/strong> j\u00e4rgmiselt:
\n1. Vedelv\u00e4etised.<\/strong> Vedelv\u00e4etised on kauplustes m\u00fc\u00fcgil vedelikena, nagu n\u00e4iteks paljud toataimede v\u00e4etised.
\n2. Tahked v\u00e4etised.<\/strong> Tahked v\u00e4etised on m\u00fc\u00fcgil tahkete ainetena, nagu n\u00e4iteks ammooniumnitraat, kristal-N, superfosfaat, kaaliumkloriid, Ferticare, v\u00e4etisepulgad jne. Tahkeks v\u00e4etiseks loetakse ka orgaanilist v\u00e4etist nagu s\u00f5nnik.<\/p>\n

Tahkeid v\u00e4etiseid r\u00fchmitatakse v\u00e4liskuju<\/span><\/strong> j\u00e4rgi j\u00e4rgmiselt:
\n1. Kristalsed.<\/strong> Kristalsete v\u00e4etiste osakesed meenutavad soola v\u00f5i suhkru terakesi. Kristalsed v\u00e4etised on n\u00e4iteks raudsulfaat, magneesiumsulfaat, ammooniumsulfaat, Ferticare jt.
\n2. Pulbrilised.<\/strong> Pulbriliste v\u00e4etiste osakesed on h\u00e4sti peened ja kergesti lenduvad. V\u00e4etis meenutab jahu v\u00f5i t\u00e4rklist. Pulbrilised v\u00e4etised on n\u00e4iteks kaaliumsulfaat, lubiv\u00e4etised.
\n3. Granuleeritud.<\/strong> Granuleeritud v\u00e4etiste osakesed on \u00fcmarad v\u00f5i erikujuliste graanulitena. T\u00e4nap\u00e4eval on enamkasutatavad v\u00e4etised granuleeritud v\u00e4etised.
\n4. Pulgad.<\/strong> Neid kutsutakse ka v\u00e4etisepulkadeks, mida toodetakse eelk\u00f5ige toataimede ja amplitaimede v\u00e4etamiseks.
\n5. Tabletid.<\/strong> V\u00e4etisetabletid on enamasti v\u00e4etisegraanulitest kokkupressitud. V\u00e4etisetablette toodetakse nagu pulkasidki eelk\u00f5ige hobiaednikele. Neid kasutatakse toataimede ja amplitaimede v\u00e4etamiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

V\u00c4ETISED PANE T\u00c4HELE! Selles osas k\u00e4sitleme v\u00e4etisi \u00fcldiselt, et m\u00f5ista v\u00e4etiste maailma mitmekesisust. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib \u00f5ppematerjalist leida infot ka v\u00e4etiste kohta, mis leiavad kasutust avamaal v\u00f5i kodudes, hobiaianduses. V\u00e4etised on ained, mida kasutatakse peamiselt saagi suurendamise, selle kvaliteedi parandamise ja\/ v\u00f5i mulla viljakuse t\u00f5stmise eesm\u00e4rgil. V\u00e4etiste m\u00f5ju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Toitainete varude t\u00e4iendamist […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":475,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-512","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/512","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=512"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/512\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":518,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/512\/revisions\/518"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/475"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=512"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}