{"id":50,"date":"2016-12-11T19:42:11","date_gmt":"2016-12-11T17:42:11","guid":{"rendered":"http:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/?p=50"},"modified":"2018-10-03T10:53:47","modified_gmt":"2018-10-03T07:53:47","slug":"teema-1-pohimoisted-ja-terminid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/toalilled\/teema-1-pohimoisted-ja-terminid\/","title":{"rendered":"TEEMA 1: P\u00f5him\u00f5isted ja terminid"},"content":{"rendered":"

Lillede all m\u00f5istetakse k\u00f5iki iluaianduses kasutatavaid leht-, \u00f5is- ja vilidekoratiivseid rohtseid taimi.<\/p>\n

Aga millised taimed on toalilled?<\/p>\n

Toalillede hulgast leiame nii rohtseid kui ka puittaimi. Toataimi kasutatakse t\u00e4nap\u00e4eval peamiselt siseruumides, selle elustamiseks ja meeleolu loomiseks. \u00dcha enam kasutatakse toataimi l\u00fchiajaliselt avamaal, nii peenardes kui ka taimekastides, -amplites (nt v\u00e4rd-fuksia, v\u00f6\u00f6tpelargoon, tups-rohtliilia, kuningbegoonia jt).<\/p>\n

OLULISEMAD DEFINITSIOONID<\/strong><\/span><\/p>\n

Takson<\/strong>i m\u00f5isteid on mitmesuguseid:<\/p>\n

    \n
  1. takson on taksonoomilisse \u00fcksusesse kuuluvate organismide (nt liikide, sortide, h\u00fcbriidide jt) \u00fchisnimetus ehk kogum;<\/li>\n
  2. taksoniteks ehk s\u00fcstemaatika (taksonoomia) \u00fchikuteks nimetatakse r\u00fchmi, mida saab teatud tunnuse abil \u00fcksteisest eristada.<\/li>\n<\/ol>\n

    Liik<\/b>\u00a0on mingite oluliste tunnuste poolest sarnaste isendite grupp. Liik on taimes\u00fcstemaatika p\u00f5hi\u00fchik<\/strong>. Liigil s\u00e4ilivad nii vegetatiivse kui ka generatiivse paljundamise korral tema p\u00f5hitunnused. Taime ladinakeelne liiginimi on kahes\u00f5naline. N\u00e4iteks Hedera helix<\/i>\u00a0L. \u2013 harilik luuderohi. Esimene s\u00f5na on perekonnanimi (Hedera<\/em>), teine on liigiepiteet (helix<\/em>). Liigi epiteet on t\u00e4iends\u00f5na, mis on tihti taimele iseloomulik. N\u00e4iteks s\u00f5na helix\u00a0<\/i>t\u00e4hendab otset\u00f5lkes p\u00f6\u00f6rama, v\u00e4\u00e4nduma, p\u00f5imima – luuderohi on liaan, kes on soojema kliimaga maades (Kesk- ja L\u00f5una-Euroopas)\u00a0looduslikult v\u00f5imeline puude t\u00fcvedele toetudes, mitmek\u00fcmne meetri k\u00f5rgusele kasvama.
    \nKui eesti keeles on liigi nimes s\u00f5na \u201charilik\u201d, viitab see asjaolule, et perekonnas on veel liike ja et see konkreetne liik on Eestis sage.
    \nPerekonnanimed v\u00f5ivad aga olla v\u00e4ga erineva p\u00e4ritoluga. Perekond luuderohi\u00a0Hedera<\/em>\u00a0on otset\u00f5lge (luuderohi). \u00dcks suur t\u00e4ht (v\u00f5i ka mitu) liiginime j\u00e4rel t\u00e4histab esmakordselt seda taime kirjeldanud inimese nime. N\u00e4iteks L. on Rootsi taimeuurija Carl von Linn\u00e9<\/a>\u00a0j\u00e4rgi.<\/p>\n

    PEA MEELES!<\/strong><\/span><\/p>\n

    \"makebeliefscomix2\"<\/a><\/p>\n

     <\/p>\n

    L\u00fchend hort<\/em>. (hortulanorum<\/em>) taime ladinakeelse nime l\u00f5pus n\u00e4itab, et taim on oma nime saanud aednikelt ja et botaanikud pole ametlikku nime andnud. N\u00e4iteks:\u00a0Anthurium andraeanum hort<\/em>. – Andr\u00e9 flamingolill.<\/p>\n

    Taimede ladinakeelsed nimed eristatakse muust tekstist kaldkirjaga (Italic<\/em>), k\u00e4sikirjas t\u00f5mmatakse aga laineline joona alla. Perekonnanimi (esimene s\u00f5na) kirjutatakse suure ja j\u00e4rgnev s\u00f5na (liigi epiteet) v\u00e4ikse algust\u00e4hega. N\u00e4iteks\u00a0Begonia rex-cultorum<\/em>. Taimede eestikeelsed nimed kirjutatakse erialases tekstis l\u00e4biva v\u00e4ikese algust\u00e4hega. N\u00e4iteks kaunis piimalill. L\u00e4biva v\u00e4ikese algust\u00e4hega kirjutatakse taimede eestikeelsed nimed ka siis, kui see sisaldab kohanime. N\u00e4iteks: ameerika agaav, jaapani aukuuba, mehhiko kukehari, s\u00fc\u00fcria hibisk, kanaari datlipalm jt. Liigi epiteet kirjutatakse taime eestikeelses nimes suure algust\u00e4hega vaid juhul, kui see sisaldab p\u00e4risnime. N\u00e4iteks: Andr\u00e9 flamingolill, Woodi laternlill, Wallise t\u00f5lvlehik,\u00a0\u00a0Sprengeri aspar jt.<\/p>\n

    \"screen-shot-2016-12-11-at-18-15-24\"<\/a>

    Taksonoomiline hierarhia<\/p><\/div>\n

    Liigist k\u00f5rgemad \u00fcksused on perekond, sugukond, selts, klass, h\u00f5imkond ja riik. Need paigutuvad s\u00fcstemaatikas\u00a0hirerarhia p\u00f5him\u00f5ttel<\/strong>. Iga liik kuulub ainult \u00fchte perekonda, iga perekond kuulub ainult \u00fchte sugukonda, iga sugukond ainult \u00fchte seltsi, iga selts ainult \u00fchte klassi jne. Aga \u00fchte perekonda v\u00f5ib kuuluda palju liike, \u00fchte sugukonda v\u00f5ib kuuluda palju perekondi, \u00fchte seltsi palju sugukondi jne.<\/p>\n

     <\/p>\n

     <\/p>\n

    \"Hedera<\/a>

    Allikas: https:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:Hedera_helix_Sturm12001.jpg<\/p><\/div>\n

    N\u00c4IDE 1\u00a0<\/strong><\/p>\n