{"id":203,"date":"2014-02-24T12:33:52","date_gmt":"2014-02-24T10:33:52","guid":{"rendered":"http:\/\/tomatiaianduskool.ee\/?p=203"},"modified":"2014-03-02T00:12:02","modified_gmt":"2014-03-01T22:12:02","slug":"nadala-kusimus-nr-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/aianduskool.ee\/tomatiprojekt\/?p=203","title":{"rendered":"N\u00c4DALA K\u00dcSIMUS nr 2"},"content":{"rendered":"

Eelmise k\u00fcsimusega saime teada, et s\u00f5na “tomat” p\u00e4rineb Kesk-Ameerikast. Tomat kui taim on p\u00e4rit l\u00f5una poolt, L\u00f5una-Ameerikast, oletatavasti Peruust.\u00a0 Mis on aga – samuti L\u00f5una-Ameerikast p\u00e4rit – tomati l\u00e4hisugulane,\u00a0 mis on eestlaste toidulaual veel sagedasem esineja kui tomat?<\/strong><\/span><\/p>\n

ISE K\u00dcSIME, ISE VASTAME:\u00a0 k\u00f5ik saabunud vastused on \u00f5iged – k\u00fcsitud tegelane on t\u00f5epoolest kartul. Nii tomat kui kartul on maavitsaliste sugukonna<\/strong><\/span> taimed. <\/em>Kui \u00fclekantud t\u00e4hendust kasutada, siis tomat ja kartul on \u00fche suguv\u00f5sa lapsed, kuid erinevatest perekondadest – umbes nagu onupoeg ja t\u00e4dit\u00fctar.
\n<\/em>Nii tomati kui kartuli<\/em> vilja botaaniliseks nimetuseks on MARI <\/strong><\/span>– nagu paljud vastajad \u00f5igesti on m\u00e4rkinud. Seega, kui plaanite poodi v\u00f5i oma kasvuhoonesse tomateid tooma minna, v\u00f5ite vabalt \u00f6elda: “Ma l\u00e4hen n\u00fc\u00fcd marjule!” \ud83d\ude42
\n<\/em><\/p>\n

Esimese teadaolevad kartulikasvatajad olid inkad\u00a0 <\/em>Ecquadoris Andide k\u00f5rgm\u00e4estiku Titicaca j\u00e4rve l\u00e4heduses. <\/em>S\u00e4iltamiseks kartulit kuivatati.
\nNagu tomati, nii t\u00f5id ka kartuli\u00a0 Euroopasse meres\u00f5itjad. Euroopas v\u00f5eti kartul vastu umbusuga, sest see arvati olevat kuradi vili. Esimesena Euroopas hakati kartulit viljelema Iirimaal. See oli hea lisatoit, sest s\u00f5dades vili h\u00e4vis, kartul kasvas aga maa all. Kartuliteadlase Julius Aamissepa sulest on teada j\u00e4rgmised faktid: 1730. a j\u00f5udis kartul Rootsi ja 1737. a Soome. 1740-50-ndatel j\u00f5udis kartul Eestisse.<\/strong> 1920.\u20131930. aastatel oli Eesti riik kartuli tootmises \u00fche elaniku kohta maailmas esikohal. Praegu see kahjuks enam nii ei ole. Eesti inimene on viimastel aastak\u00fcmnetel hakanud kartulit v\u00e4hem s\u00f6\u00f6ma, v\u00f5rreldes 1996. aastaga on kartuli tarbimine v\u00e4henenud 47%. \u00dcks p\u00f5hjusi on eestlaste toitumisharjumuste muutumine.<\/em><\/p>\n

N\u00dc\u00dcD M\u00d5NED TOREDAMAD VASTUSED TEIE POOLT: <\/em><\/strong><\/span><\/p>\n

V\u00e4ike-Maarja G\u00fcmnaasiumi loodusring:<\/strong><\/span> Eks ikka kartul,<\/strong> mida sealt L\u00f5una- Ameerikast meile Euroopasse toodi ja kuninga rahvas tema \u00f5isi lausa juustes kandis.<\/strong> Algul arvati, et tuleb s\u00fc\u00fca kartuli vilju ehk marju, mis on ju m\u00fcrgised. S\u00f6\u00f6me ju kartulil maa- alust v\u00f5su ehk mugulat.<\/p>\n

Viljandi Paalalinna Kooli 2.a klass: <\/span><\/strong>V\u00e4ga-v\u00e4ga ammusel ajal, 18. sajandil, j\u00f5udis L\u00f5una- Ameerikast p\u00e4rit tomati sugulane kartul Eestimaale. Meil siin kutsutakse kartulit mitme nimega, n\u00e4iteks \u201eteine leib\u201c, kardulas, maaubin, tuhlis jne<\/strong>.
\nNeed sugulased on k\u00fcll t\u00e4iesti erinevat n\u00e4gu: \u00fcks armastab kasvada kasvuhoone soojuses ja on enamasti kenasti punase- v\u00f5i kollasep\u00f5skne ning maitseb v\u00e4rskel kujul suurep\u00e4raselt, teine aga valmib mulla sees ja tema pruuni koore all on kollakas sisu ning toorena ei ole ta eriti hea, vaid vajab hoopis keetmist, praadimist v\u00f5i k\u00fcpsetamist.
\n\u00dchele taldrikule kokku sobivad need h\u00f5imlased k\u00fcll kenasti, n\u00e4iteks friikartulid tomatisalatiga \ud83d\ude42<\/p>\n

J\u00f5hvi Vene G\u00fcmnaasium, 3C kl: <\/span><\/strong>Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli mugul. Kartul on p\u00e4rit L\u00f5una-Ameerikast. Arheoloogilised uurimused n\u00e4itavad, et kartulit on kasvatatud T\u0161iili l\u00f5unaosas juba 14 000 ja Titicaca j\u00e4rve piirkonnas (Peruu) 7000 aastat.<\/strong> 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad k\u00f5lbasid s\u00fc\u00fca. Meremehed t\u00f5id taime koju kaasa.<\/p>\n

Paistu Kool<\/span><\/strong> arvab, et k\u00fcsitav k\u00f6\u00f6givili on kartul. Sel s\u00fcgisel olid kartulitel eriti ilusad viljad. Need olid muutunud p\u00e4ikesest ja k\u00fclman\u00e4pistusest nagu roosadeks ja lilladeks viinamarjadeks.<\/strong> Juba siis vaatlesime, katsusime ja v\u00f5rdlesime neid tomatiga. Loomulikult ei k\u00f5lba (on m\u00fcrgised) kartulist s\u00fc\u00fca \u00fckski roheline osa, ka. tema tomatit meenutavad viljad.<\/p>\n

Oravakesed:<\/span> <\/strong>Meie r\u00fchma lapsed pika m\u00f5tlemise peale arvasid, et see v\u00f5iks olla kartul. Arutelu peale, mitu mugulat korraga \u00fchel kartulitaimel all on,\u00a0 tuli kokku m\u00f5istatus; Seitse meest maa all, \u00fcks habe maa peal.<\/strong><\/p>\n

Kildu kooli 1.-2. klass<\/span><\/strong>
\nAmeerikast ta meile tulnud,
\nkaua aega meil ta olnud,
\nenda omaks teda peame,
\nk\u00f5ik me teda h\u00e4sti teame.
\nTomatiga sugulane on
\nme p\u00f5hitoiduks olev kartul.<\/p>\n

Ait\u00e4h k\u00f5igile toredate vastuste eest!<\/em><\/strong><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eelmise k\u00fcsimusega saime teada, et s\u00f5na “tomat” p\u00e4rineb Kesk-Ameerikast. Tomat kui taim on p\u00e4rit l\u00f5una poolt, L\u00f5una-Ameerikast, oletatavasti Peruust.\u00a0 Mis on aga – samuti L\u00f5una-Ameerikast p\u00e4rit – tomati l\u00e4hisugulane,\u00a0 mis on eestlaste toidulaual veel sagedasem esineja kui tomat? ISE K\u00dcSIME, ISE VASTAME:\u00a0 k\u00f5ik saabunud vastused on \u00f5iged – k\u00fcsitud tegelane on t\u00f5epoolest kartul. Nii tomat … Loe edasi N\u00c4DALA K\u00dcSIMUS nr 2<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-203","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/tomatiprojekt\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/203","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/tomatiprojekt\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/tomatiprojekt\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/tomatiprojekt\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/tomatiprojekt\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=203"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/tomatiprojekt\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/203\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":256,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/tomatiprojekt\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/203\/revisions\/256"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/tomatiprojekt\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=203"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/tomatiprojekt\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=203"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/aianduskool.ee\/tomatiprojekt\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=203"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}